"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu (kaitseküsimused), 14. november 2023
Peamised tulemused
ELi toetus Ukrainale
Välisasjade nõukogu arutas Ukraina kaitseministri Rustem Umierovi lühikese videosõnumi järel kaitsekoosseisus ELi toetust Ukrainale.
Kõrge esindaja rõhutas vajadust leppida kiiresti kokku täiendavas sõjalises toetuses Ukrainale, et rahuldada Ukraina esmased vajadused seoses õhukaitse, väljaõppe, laskemoona ja talvevarustusega ning võimaldada seeläbi Ukrainal kaitsta end Venemaa agressiooni vastu.
Ministrite arutelu keskendus seejärel pikemaajalistele julgeolekualastele kohustustele, pidades silmas oktoobrikuu Euroopa Ülemkogu järeldusi, milles kutsuti kõrget esindajat üles nõukogu poolt heakskiidetava raamistiku alusel konsulteerima Ukrainaga ja andma sellest aru detsembris toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
Ministrid arutasid ELi sõjalise abi missiooni Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine), mis on juba saavutanud oma eesmärgi õpetada välja 30 000 Ukraina sõdurit ja mille eesmärk on nüüd õpetada välja veel 10 000 sõdurit, ning tegid kokkuvõtte ELi jõupingutustest Ukrainale laskemoona tarnimisel 2023. aasta märtsi algatuse raames.
Sellega seoses kinnitas kõrge esindaja, et rakendamine käib ning liikmesriigid pühenduvad ühtselt Ukraina toetamisele nii kaua kui vaja.
Ühe miljoni laskemoonaühiku tarnimine on endiselt poliitiline siht, mille me seadsime koos liikmesriikidega. See on ambitsioonikas, kuid jääb meie eesmärgiks ning me jätkame selle toetamist, tehes iga päev kõik endast oleneva, et kiiremini rohkem laskemoona tarnida.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Kõrge esindaja rõhutas, et Euroopa kaitsetööstusel on võimekus Ukrainale laskemoona tarnida, kuid vajalik on prognoositavus. Seetõttu leppis EL kokku laskemoona tootmist toetavas määruses ja võttis selle vastu ning Euroopa Komisjon esitab 2024. aasta alguses Euroopa kaitsetööstuse strateegia.
Päevakajalised küsimused
Päevakajaliste küsimuste raames arutasid ELi kaitseministrid edusamme seoses ELi kiirsiirmisvõimega, mis on strateegilise kompassi peamine väljund, mis võimaldab ELil siirda vahetutele ohtudele ja kriisiolukordadele reageerimiseks kuni 5000 sõjaväelast. Kiirsiirmisvõime peaks muutuma täielikult toimivaks 2025. aastal ning seda tähtaega silmas pidades julgustas kõrge esindaja liikmesriike panustama rohkemate jõudude ja võimetega ning pidama kinni kokkulepitud ajakavast.
Seejärel teavitas kõrge esindaja nõukogu ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonidest ja operatsioonidest ning muutuva geopoliitilise keskkonna mõjust nendele missioonidele ja operatsioonidele. Arutelu keskendus muu hulgas Sahelile, kus EL toetab Guinea lahe rannikuriike nende reageerimisel terrorismiohu ülekandumise vastu, samuti ELi sõjalisele operatsioonile Bosnias ja Hertsegoviinas, kus EUFOR ALTHEA volitusi pikendati veel ühe aasta võrra.
Nõukogu järeldused ja muud otsused
Nõukogu kiitis 13. novembril heaks järeldused, milles käsitletakse ELi kosmosestrateegiat julgeoleku ja kaitse valdkonnas.
Samal päeval võttis nõukogu vastu soovituse, milles hinnatakse osalevate liikmesriikide edusamme alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud siduvate kohustuste täitmisel.
Mitteametlik hommikusöök NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga
ELi kaitseministrid korraldasid mitteametliku tööhommikusöögi NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga ning arutasid elutähtsa taristu vastupidavust ning ELi ja NATO suutlikkust uutele ohtudele reageerida, võttes arvesse mitmeid hiljutisi julgeolekuintsidente Läänemerel.
Euroopa Kaitseagentuuri juhtnõukogu
ELi kaitseministrid kohtusid Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) juhtnõukogus agentuuri juhi kohuseid täitva kõrge esindaja Borrelli juhtimisel vahetult enne välisasjade nõukogu kohtumist kaitsekoosseisus.
Juhtnõukogu kiitis heaks ELi 2023. aasta võimete arendamise prioriteedid. Dokument on kogu ELi hõlmava kaitseplaneerimise ja kõigi ELi kaitsealaste algatuste lähtealuseks. Kõnealused 22 prioriteeti kajastavad Ukrainas täheldatud sõjalist olukorda, toetavad ELi kaitse-eesmärke ja on kavandatud viima ellu konkreetsed projektid.
ELi kaitseministrid kiitsid samuti heaks ühisavalduse, milles käsitletakse Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi rahastamisele juurdepääsu parandamist ja selle suutlikkuse suurendamist rahu, stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel Euroopas. Avalduses rõhutatakse, kui oluline on parandada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi juurdepääsu nii avaliku kui ka erasektori rahastamisele, mida peetakse oluliseks tööstustegevuse säilitamisel, innovatsiooni edendamisel ja konkurentsivõime suurendamisel.
Ühe miljoni laskemoonaühiku tarnimine on endiselt poliitiline siht, mille me seadsime koos liikmesriikidega. See on ambitsioonikas, kuid jääb meie eesmärgiks ning me jätkame selle toetamist, tehes iga päev kõik endast oleneva, et kiiremini rohkem laskemoona tarnida.
