"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Välisasjade nõukogus toimus arutelu Iisraelis ja seda ümbritsevas piirkonnas valitseva olukorra üle, tuginedes välisministrite 10. oktoobri mitteametlikule videokonverentsile ja Euroopa Ülemkogu liikmete 17. oktoobri videokonverentsile.
Nõukogu mõistis veel kord hukka Hamasi terrorirünnaku ja nõudis Hamasi võetud pantvangide viivitamatut vabastamist. ELi ministrid kinnitasid, et Iisraelil on õigus ennast kaitsta kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega.
Peame terrorirünnakud hukka mõistma ja vältima Gazas humanitaarkriisi, nii palju kui võimalik. Selle saavutamiseks tuleb meil tingimata anda humanitaarabi ja tagada seda vajavate inimeste jaoks sellele juurdepääs.
Esimesed abikonvoid on kohale toimetatud, kuid neid pole palju. Enne sõda saabus Gaza sektorisse umbes 100 veoautot päevas, nüüd umbes 20 veoautot päevas, seejuures on vajadused praegu veelgi suuremad kui varem.
Need esimesed konvoid on positiivne signaal, kuid me peame suurendama nende arvu ja saatmiskiirust. Peame pakkuma ravimeid ja toitu ning ministrid leppisid kokku, et peame pakkuma kütust, mis on vajalik vee magestamistehaste toimimiseks.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
EL ja selle liikmesriigid jätkavad intensiivset suhtlemist piirkondlike partnerite ja rahvusvaheliste osalejatega, et vältida laiemat eskaleerumist selles piirkonnas. Võidelda tuleks välisriigist lähtuva sekkumise ja desinformatsioonikampaaniate vastu.
Lõpuks kinnitas nõukogu oma lõppeesmärki saavutada kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus. Ministrid arutasid piirkonnas rahu saavutamise pikaajalist perspektiivi ja leppisid kokku, et äärmiselt oluline on poliitilisele protsessile uue hoo andmine.
Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu
Pärast 2. oktoobril 2023 toimunud ajaloolist Kiievi ühiskülastust arutasid ELi välisministrid Venemaa Ukraina-vastast agressiooni, keskendudes lühi- ja pikaajalisele toetusele.
Nõukogu arutas, kuidas kõige paremini rahuldada Ukraina kõige pakilisemaid vajadusi, sealhulgas suurema õhukaitse ja laskemoona abil. Seejärel vahetasid nad arvamusi konkreetsete ELi tulevasi juleolekualaseid kohustusi käsitlevate ettepanekute üle.
Julgeolekualased kohustused – kombineerides traditsioonilist sõjalist abi muude elementidega, mis keskenduvad küberturvalisusele, demineerimisele ja Ukraina vastupanuvõime üldisele tugevdamisele – aitavad Ukrainal mitte ainult end kaitsta, vaid ka hoida ära võimalikke tulevasi agressiooniakte ja seista vastu destabiliseerimispüüdlustele.
Seejärel rõhutas kõrge esindaja vajadust tugevdada ELi kaitsetööstust, suurendades laskemoona tootmist, et vastata Ukraina vajadustele ja täiendada ELi varusid. Samuti tuleks tugevdada Euroopa ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd, austades täielikult liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning aktsepteerides nende põhiseaduslikke piiranguid.
Lõpetuseks arutasid ministrid ka seda, kuidas kõige paremini toetada Ukraina rahuvalemit, et tagada võimalikult laialdane toetus ÜROs.
Muud otsused
Nõukogu võttis vastu Nigeri stabiilsust, demokraatiat ja õigusriiki õõnestavate isikute vastu suunatud sanktsioonide raamistiku.
Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu punktid, mis on esitatud muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.
ELi ja Kesk-Aasia ministrite 19. kohtumine
Välisasjade nõukogu istungi raames osalesid ministrid koos Kasahstani, Kirgiisi Vabariigi, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani välisministritega ELi ja Kesk-Aasia ministrite 19. kohtumisel.
Osalised kiitsid ühiselt heaks ELi ja Kesk-Aasia tegevuskava ELi ja Kesk-Aasia suhete süvendamiseks ning arutasid, kuidas edendada piirkondadevahelist koostööd ühiste julgeolekuprobleemide, ühenduvuse, majanduse ja kaubanduse, keskkonna, vee ja kliima, hariduse, teaduse ja innovatsiooni ning inimestevaheliste kontaktide valdkonnas, edendades tihedamaid sidemeid ELi ja Kesk-Aasia vahel.
Ministrid väljendasid ELi kindlat pühendumust Kesk-Aasiale piirkondlikust dünaamikast tulenevate probleemide kontekstis, keskendudes Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärgedele ja olukorrale Afganistanis.
Tänane välisministrite kohtumine kinnitab, et meie piirkondade koostöö on tõusnud uuele tasemele. Oleme veendunud, et maailmas, mis seisab silmitsi keeruliste probleemide, aga ka uute võimalustega, suudame koos tegutsedes rohkem saavutada.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Osalised kinnitasid taas oma piirkondade kindlat tahet järgida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid. Ministrid rõhutasid vajadust teha tõhusat koostööd, et vältida Venemaa vastu suunatud ELi sanktsioonidest Kesk-Aasia territooriumide kaudu kõrvale hoidmist.
Peame terrorirünnakud hukka mõistma ja vältima Gazas humanitaarkriisi, nii palju kui võimalik. Selle saavutamiseks tuleb meil tingimata anda humanitaarabi ja tagada seda vajavate inimeste jaoks sellele juurdepääs. Esimesed abikonvoid on kohale toimetatud, kuid neid pole palju. Enne sõda saabus Gaza sektorisse umbes 100 veoautot päevas, nüüd umbes 20 veoautot päevas, seejuures on vajadused praegu veelgi suuremad kui varem. Need esimesed konvoid on positiivne signaal, kuid me peame suurendama nende arvu ja saatmiskiirust. Peame pakkuma ravimeid ja toitu ning ministrid leppisid kokku, et peame pakkuma kütust, mis on vajalik vee magestamistehaste toimimiseks.
