"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Olukord Iisraelis, Gaza sektoris ja neid ümbritsevas piirkonnas
Välisasjade nõukogus toimus arutelu olukorra üle Iisraelis, Gaza sektoris ja neid ümbritsevas piirkonnas, tuginedes eelmisel päeval nõukogus ühehäälselt kokku lepitud avaldusele, milles kutsutakse muu hulgas üles kehtestama Gazas aset leidvas vaenutegevuses viivitamata humanitaarpausid ning looma humanitaarkoridorid.
Ministrid keskendusid eelkõige humanitaarolukorrale Gazas ning volinik Lenarčič andis neile sellest ülevaate. Nõukogu rõhutas, et Rafahi piiriületuspunkti avamine on positiivne areng, kuid humanitaarolukorra leevendamiseks on see ebapiisav.
Ministrid toonitasid vajadust suurendada transiidisuutlikkust kas rohkemate maismaa piiriületuspunktide avamise või spetsiaalse meretee loomise kaudu ning nõudsid veel kord kõigi pantvangide viivitamatut ja tingimusteta vabastamist ning Punase Risti juurdepääsu neile.
Seejärel arutas nõukogu vajadust vältida vaenutegevuse eskaleerumist ja ülekandumist kogu piirkonnale. Sel eesmärgil suhtleb EL kõigi asjaomaste piirkondlike osalejatega, pöörates erilist tähelepanu olukorrale Hezbollahiga põhjapoolsel Iisraeli ja Liibanoni piiril.
Lisaks keskendus nõukogu vajadusele teha tööd pikemaajalise lahenduse, st sellise konfliktijärgse stsenaariumi nimel, mis saab tagada stabiilsuse ja püsiva rahu Palestiinale, Iisraelile ja piirkonnale laiemalt.
See terav kriis, mida me praegu kogeme, nõuab uskumatult palju inimelusid – Iisraeli ja Palestiina inimeste elusid – ning annab tunnistust rahvusvahelise üldsuse poliitilisest ja moraalsest läbikukkumisest. Me ei ole suutnud sellele olukorrale lahendust leida. Nüüd on saabunud aeg mõista, et lahenduse leidmine on möödapääsmatu ning tulevik seisneb kahe riigi kooseksisteerimises. See ei puuduta üksnes Gaza taasülesehitamist. Oleme seda juba mitu korda teinud. Me peame ehitama palestiinlastele oma riigi.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Kõrge esindaja pakkus ministritele välja tingimused lahenduse otsimiseks tihedas koostöös Ameerika Ühendriikide ja Araabia riikidega.
Ei tohi tekkida palestiinlaste sundrännet väljaspoole Gazat. Ei tohi toimuda palestiinlaste väljasaatmist lootuses, et nad võetakse vastu kusagil mujal. [...] Ei tohi tekkida olukord, kus Gaza territooriumi muudetakse või vähendatakse. Ei tohi toimuda Gaza alalist taasokupeerimist Iisraeli kaitsejõudude poolt. Samuti ei tohi Hamas naasta Gazasse.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Tulevikku vaadates rõhutas kõrge esindaja, et olukorda Gazas ei saa lahutada üldisest Palestiina küsimusest, vaid see peab olema osa terviklikust ja jätkusuutlikust lahendusest. Erinevad osalejad peavad pühenduma selliste lahenduste otsimisele, mis hõlmavad Palestiina omavalitsust Gazas, mille pädevuse ja legitiimsuse peab hoolikalt määratlema ja selle üle otsustama ÜRO Julgeolekunõukogu.
Kõrge esindaja rõhutas ka Araabia riikide ja Euroopa Liidu suurema kaasamise tähtsust piirkonnas.
ELi välisministrid arutasid Venemaa agressiooni Ukraina vastu pärast Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba videopöördumist ELi ministrite poole, milles ta andis ülevaate viimastest sündmustest kohapeal ning Ukraina sõjalistest prioriteetidest ja vajadustest.
Nõukogu kinnitas taas oma vankumatut pühendumust sellele, et toetada Ukrainat ja aidata riigil ennast Putini sõja vastu kaitsta. Samuti arutasid ministrid ELi sõjalist toetust ja tulevasi julgeolekukohustusi, olles saanud Euroopa juhtide poolt 2023. aasta oktoobris sellekohase ülesande.
Kõrge esindaja kinnitas, et esmane prioriteet on tagada täiendav sõjaline toetus Euroopa rahutagamisrahastu kavandatava sihtotstarbelise rahastamispaketi – Ukraina abifondi – kaudu alates 2024. aastast.
Lisaks jätkab EL Ukraina sõdurite väljaõpetamist Ukrainas läbiviidava ELi nõuandemissiooni kaudu, mis on vähem kui aasta jooksul välja õpetanud juba rohkem kui 30 000 sõdurit ning õpetab eelseisval perioodil välja veel 10 000 sõdurit.
Peale selle paneb EL rõhku veel ühele olulisele prioriteedile, milleks on Ukraina rahuvalem, mida nõukogu peab ainsaks õiglase ja püsiva rahu ettepanekuks, mida rahvusvahelisel tasandil arutada.
Armeenia ja Aserbaidžaan
Välisasjade nõukogus toimus arutelu Armeenia ja Aserbaidžaani suhete üle, võttes arvesse 19.–20. septembril 2023 toimunud Aserbaidžaani sõjalist operatsiooni Mägi-Karabahhis, sellele järgnenud enam kui 100 000 Karabahhi armeenlase massilist sundrännet ning jätkuvaid jõupingutusi suhete normaliseerimiseks.
Euroopa Ülemkogu arutas 2023. aasta oktoobris, kuidas veelgi tugevdada ELi koostööd Armeeniaga ja toetada selle demokraatlikult valitud ametivõime, riigi vastupanuvõimet ja julgeolekut ning reformide jätkamist riigis.
Sellele tuginedes leppis nõukogu kokku, et uuritakse võimalust anda Armeeniale Euroopa rahutagamisrahastu raames mittesurmavat toetust ja tugevdada ELi missiooni Armeenias, et suurendada vaatlejate ja patrullide arvu, sealhulgas tundlikel aladel. Ministrid käsitlesid ka võimalust lubada Armeenia puhul viisanõude kaotamist.
Peame olema väga valvsad nii riigisiseste kui ka väliste Armeenia destabiliseerimise katsete suhtes. Meie sõnum Aserbaidžaanile on selge: Armeenia territoriaalse terviklikkuse igasugune rikkumine on vastuvõetamatu ning sellel on tõsised tagajärjed meie suhete kvaliteedile.
Kutsume üles taasalustama Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisi läbirääkimisi, tuginedes Euroopa Ülemkogu eesistuja tehtud tööle. Me soovime rahulepingu sõlmimist ning oleme pühendunud oma vahendajarolli jätkamisele. Otsustasime kutsuda Armeenia välisministri meiega ühinema ühel eelseisval välisasjade nõukogu istungil.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Muud otsused
Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seotud ja muude A-punktide nimekirjas.
Kliimadiplomaatia
COP28 ametisse nimetatud eesistuja Sultan Al Jaber ühines ELi välisministritega, et vahetada arvamusi kliimadiplomaatia teemal. Arutelu kinnitas ELi otsustavust tagada, et vaatamata praegusele geopoliitilisele ebastabiilsusele keskendub ÜRO kliimakonverents ambitsioonikate otsuste ja kohustuste abil jätkuvalt eksistentsiaalsele võitlusele globaalse soojenemise ja kliimamuutuste vastu.
ELi ja Lääne-Balkani ministrite kohtumine
Pärast ametliku välisasjade nõukogu istungi lõppu osalesid ELi ministrid ELi ja Lääne-Balkani ministrite kohtumisel koos kuue Lääne-Balkani partneri (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia) välisministritega.
Ministrite kohtumise eesmärk oli veelgi intensiivistada ELi koostööd Lääne-Balkaniga, pannes rõhku ühistele julgeolekuprobleemidele, nagu välissekkumine ja teabega manipuleerimine, küberohud ja Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärjed, samuti koostööle rahvusvahelistel foorumitel.
* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
See terav kriis, mida me praegu kogeme, nõuab uskumatult palju inimelusid – Iisraeli ja Palestiina inimeste elusid – ning annab tunnistust rahvusvahelise üldsuse poliitilisest ja moraalsest läbikukkumisest. Me ei ole suutnud sellele olukorrale lahendust leida. Nüüd on saabunud aeg mõista, et lahenduse leidmine on möödapääsmatu ning tulevik seisneb kahe riigi kooseksisteerimises. See ei puuduta üksnes Gaza taasülesehitamist. Oleme seda juba mitu korda teinud. Me peame ehitama palestiinlastele oma riigi.