Valgevene
EL toetab Valgevene rahvast. EL mõistab hukka Valgevenes toime pandavad inimõiguste rikkumised, Valgevene hübriidrünnakud ELi vastu ja Valgevene osalemise Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas.
2020. aasta valimispettused ning inimõiguste rikkumised
EL ei tunnusta 8. augustil 2020 toimunud Valgevene presidendivalimiste tulemusi ning mõistab need valimised hukka, kuna need ei olnud ei vabad ega õiglased. EL leiab, et Aljaksandr Lukašenkal puudub igasugune demokraatlik legitiimsus.
Aastatel 2020–2025 on nõukogu mitmel korral väljendanud muret inimõiguste rikkumiste pärast Valgevenes ja korranud oma toetust Valgevene rahva demokraatlikule õigusele valida president uute vabade ja õiglaste valimiste kaudu ilma välise sekkumiseta.
ELi poliitika Valgevene suhtes juhindub nõukogu 19. veebruari 2024. aasta järeldustest, milles EL kinnitas veel kord oma vankumatut toetust Valgevene rahva püüdlustele liikuda rahumeelsesse ja jõukasse Euroopasse kuuluva vaba, demokraatliku, suveräänse ja sõltumatu Valgevene suunas.
EL on sügavalt mures järgmise pärast:
- inimõiguste olukorra halvenemine Valgevenes
- kõigi Valgevene ühiskonnagruppide vastu suunatud jätkuvad tagakiusamis- ja hirmutamiskampaaniad
- enneolematud repressioonid ja poliitilises elus osalemise piirangud
- Valgevene rahvuslikku identiteeti mõjutavad meetmed
Vastusena Valgevene tegevusele on EL kehtestanud Valgevene vastu sanktsioonid. Selle eesmärk on avaldada survet Valgevene poliitilisele juhtkonnale, et hoida ära vägivalla ja repressioonide jätkumine, vabastada kõik poliitvangid ja teised ebaõiglaselt kinni peetavad isikud ning algatada tegelik ja kaasav riiklik dialoog laiema üldsusega.
Osalemine Venemaa sõjas Ukraina vastu
Alates 24. veebruarist 2022 on Lukašenka režiim olnud kaasosaline Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas.
EL mõistab teravalt hukka Lukašenka režiimi jätkuva toetuse Venemaa Ukraina-vastasele sõjalisele agressioonile ning kutsub Valgevenet üles hoiduma sellisest tegevusest ja täitma oma rahvusvahelisi kohustusi.
Valgevene toetab Ukraina-vastast agressioonisõda mitmel viisil, näiteks:
- lubab Venemaal lasta Valgevene territooriumilt ballistilisi rakette
- võimaldab Venemaa sõjaväelaste, raskerelvade, tankide ja sõjaväeliste transpordivahendite liikumist
- lubab Venemaa sõjalennukitel läbi Valgevene õhuruumi Ukrainasse lennata
- pakub võimalusi tankimiseks
- ladustab Valgevenes Venemaa relvi ja sõjalist varustust
Vastusena Valgevene tegevusele on EL alates 2022. aasta märtsist võtnud mitmeid individuaalseid ja majanduslikke meetmeid, mis peegeldavad Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone.
Hübriidrünnakud ELi vastu
Õhuruumi rikkumised
EL mõistab hukka Valgevene intensiivistunud hübriidrünnakud ELi ja selle liikmesriikide vastu ning ELi õhuruumi rikkumised 2025. aastal. Need sissetungid kujutavad endast tõsist riski julgeolekule ja ohutusele, eelkõige tsiviillennunduses, ning nende eesmärk on destabiliseerida ELi liikmesriiki ja hirmutada Euroopa kodanikke.
Neid rünnakuid viiakse läbi laiema sihipärase hübriidkampaania raames koos muu tegevusega, mille hulka kuulub riigi toetatav rändajate smugeldamine. EL kutsub Valgevene režiimi üles kogu sellist tegevust viivitamata lõpetama.
Rändajate ärakasutamine poliitilistel eesmärkidel
Pärast poliitilisi rahutusi Valgevenes ja ELi kehtestatud piiravaid meetmeid asus Valgevene 2021. aasta juunis korraldama lende ja sisetransporti, et hõlbustada rändajate transiiti ELi, esmalt Leetu ning seejärel Lätti ja Poola. EL mõistab hukka kõik kolmandate riikide katsed inimesi poliitilistel eesmärkidel ära kasutada.
Sellele järgnenud aastatel ja eriti pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on rändesurve idapiiril olnud jätkuvalt suur. Ebaseaduslike piiriületuste arv on siiski suhteliselt väike.
Vastusena Valgevene ELi-vastasele hübriidkampaaniale laiendas nõukogu Valgevene vastu suunatud sanktsioonide kohaldamisala, võttes arvesse rändajate ärakasutamist (novembris 2021) ning õhuruumi rikkumisi Leedus ja muud ELi liikmesriike mõjutavat hübriidtegevust (detsembris 2025).
Valgevene rahva toetamine
Kui Valgevene alustab üleminekut demokraatiale, annab EL nii kohest kui ka pikaajalist toetust, et aidata riigil stabiliseerida oma majandust, reformida oma institutsioone ning tuua kasu oma kodanikele ja ühiskonnale.
Selleks et hõlbustada tulemuslikke majandusreforme, suurendada vastupanuvõimet ja kasvupotentsiaali ning soodustada töökohtade loomist, on EL valmis võtma Valgevene jaoks kasutusele kuni 3 miljardi euro suuruse investeerimispaketi.
Demokraatlikule Valgevenele antava majandusliku toetuse terviklikku kava hakatakse rakendama mitmesuguste poliitiliste ja rahastamisvahendite kaudu. Need vahendid aitavad tugevdada rahvusvaheliste finantsasutuste, eeskätt Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga loodud toetusprogramme. EL eeldab, et ka Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank suurendavad riigile antavat toetust, kui Valgevenes on toimunud demokraatiale üleminek.
Alates 2020. aasta augustist on EL suurendanud Valgevene rahvale antavat rahalist toetust. ELi finantsabi toob kodanikele otsest kasu, kuna sellega tugevdatakse kodanikualgatusi ja sõltumatut meediat, hõlbustatakse liikuvust ja stipendiume ning toetatakse VKEsid ning tervishoiu- ja kultuurisektorit.
Pärast ELi ja Valgevene suhete läbivaatamist ning võttes arvesse Valgevene režiimi rolli kaasosalisena Venemaa Ukraina-vastases agressioonisõjas, on EL suunanud oma abi ümber valitsusvälistele osalejatele, pakkudes Valgevene rahvale märkimisväärset toetust kuues võtmetähtsusega sektoris: kodanikuühiskond, inimõigused, sõltumatu meedia, haridus, kultuur ja VKEd eksiilis.
Alates 2020. aastast on EL andnud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi kaudu Valgevene rahvale finantsabi 200 miljoni euro ulatuses.
Valgevene režiimi vastased sanktsioonid
EL on kehtestanud Valgevene suhtes ulatuslikud sanktsioonid reaktsioonina järgmisele:
- 2020. aasta valimispettused ja jätkuvad inimõiguste rikkumised Valgevene ametivõimude poolt
- Valgevene režiimi osalemine Venemaa sõjalises agressioonis Ukraina vastu
- hübriidrünnakud ELi vastu, sealhulgas rändajate ärakasutamine poliitilistel eesmärkidel ning õhuruumi rikkumised
Valgevene vastu suunatud ELi sanktsioonid
Idapartnerluses osalemise peatamine
Aastatel 2014–2020, s.o enne 2020. aasta augustis toimunud võltsitud tulemustega valimisi, ELi ja Valgevene suhted veidi paranesid.
2016. aasta veebruaris tunnustas nõukogu Valgevene samme ELi ja Valgevene suhete parandamiseks ning otsustas tühistada mõned Valgevene vastu kehtestatud sanktsioonid.
2016. aastal jätkati ELi ja Valgevene inimõigusdialoogi ning Valgevene võttis vastu inimõiguste tegevuskava aastateks 2016–2019. 2017. aastal viidi lõpule läbirääkimised liikuvuspartnerluse üle ning 1. juulil 2020 jõustusid viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud.
See paranenud suhete periood soikus aga inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi üldise olukorra järsu halvenemise tõttu Valgevenes 2020. aasta augusti valimiste eel ning nende läbiviimise ajal ja järel.
Presidendivalimistele järgnenud jõhkra rahumeelsete meeleavaldajate mahasurumise ja inimõiguste jätkuvate rikkumiste tõttu piiras EL kahepoolset koostööd Valgevene ametivõimudega ja kehtestas Valgevene vastu rea sanktsioone.
2021. aasta juunis teatas Valgevene, et loobub idapartnerluses osalemisest ja peatab ELiga sõlmitud tagasivõtulepingu, samuti muud olemasolevad struktuurid, nagu ELi ja Valgevene inimõigusdialoog.
EL peatas Valgevenega sõlmitud viisalihtsustuslepingu 2021. aasta novembris.
Vaata ka:
Inimõiguste kaitse ja edendamine
Venemaa sõda Ukraina vastu
Hübriidohud
Viimati läbi vaadatud: 21. jaanuar 2026