Skip to content
  • Nõukogu (välisasjad)

Välisasjade nõukogu, 18. november 2024

Peamised tulemused

Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda

Välisasjade nõukogu arutas Venemaa agressiooni Ukraina vastu, millele eelnes videokonverentsi kaudu toimunud Ukraina välisministri Andri Sõbiha sõnavõtt, kes teavitas oma ELi kolleege viimastest arengutest kohapeal ja Ukraina kõige pakilisematest vajadustest.

Järgnenud arutelu käigus arutas välisasjade nõukogu ELi täiendavat toetust Ukrainale, pidades silmas Venemaa poolset jätkuvat sõja eskaleerimist, ning ELi võimalikku reageerimist kolmandate riikide poolt Venemaale antavale toetusele.

<p>Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell</p>

Iga reageeringuta jäänud samm julgustab Venemaad sõda veelgi eskaleerima. Reaktsiooni puudumine tähendab eskaleerumist. Venemaa alustas toidu kasutamist relvana, energia kasutamist relvana, kasutades talve relvana. Seejärel hakkas ta kasutama Iraani droone ja rakette ning Põhja-Korealt saadud sõjalist varustust. Ja nüüd on Põhja-Korea sõdurid juba Ukraina piiridel.

[...] On aeg, et Euroopa reageeriks. On aeg, et Euroopa täidaks Ukraina ees oma strateegilised kohustused. [...] Ajalugu annab meile lõpuks hinnangu selle kohta, mida me tegime rasketel aegadel.

<p>Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell</p>

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Ministrid käsitlesid ka sanktsioonidest kõrvalehoidmist ja täiendavaid Venemaa-vastaseid piiravaid meetmeid.

Nõukogu otsustas laiendada ELi piiravate meetmete raamistiku kohaldamisala seoses Iraani sõjalise toetusega Venemaa Ukraina-vastasele agressioonisõjale, keelates lisaks droonide komponentide suhtes kehtivale keelule eksportida, üle anda, tarnida või müüa EList Iraani rakettide jaoks kasutatavaid komponente. Nõukogu võttis samuti vastu piiravad meetmed ühe isiku ja nelja üksuse suhtes.

Olukord Lähis-Idas

Välisasjade nõukogu arutas hiljutisi arenguid Lähis-Idas, sealhulgas Gaza sektoris ja Liibanonis, ning laiemat piirkondlikku olukorda.

Kõrge esindaja andis nõukogule ülevaate õiguslikust hinnangust selle kohta, kuidas Iisrael austab inimõigusi ja rahvusvahelist õigust, ning seda arvesse võttes arutasid välisministrid kõrge esindaja ettepanekut peatada assotsieerimislepingu kohane poliitiline dialoog ELi ja Iisraeli vahel.

Nõukogu käsitles ka ELi toetust UNRWA-le, mida peeti asendamatuks, ning vahetas arvamusi Hamasi ja selle toetajate ning Jordani Läänekalda vägivaldsete äärmuslastest asunike vastu suunatud piiravate meetmete küsimuses.

Lõpetuseks arutas nõukogu vajadust jätkata jõupingutusi rahuprotsessi taaskäivitamiseks. Sellega seoses käsitlesid ministrid kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse rakendamiseks loodud ülemaailmset liitu, mis alustas tegevust viimasel ÜRO Peaassambleel ning korraldab 28. novembril Brüsselis järelkohtumise, ning nõukogu istungi eelõhtul toimunud õhtusööki Iisraeli endise peaministri Olmerti ja Palestiina endise välisministri Al-Kidwaga.

Vastaspoole kannatuste suhtes puudub igasugune empaatia, mistõttu peame inimestele mõista andma, et ühel päeval saabub rahu ning rahu tuleb ette valmistada ja selle poole tuleb püüelda.

Me tegime seda Barcelonas. Me tegime seda Brüsselis. Me teeme seda uuesti. Iga kord, kui tuleb võimalus, rääkigem rahust.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

ELi ja USA suhted

Töölõunal käsitlesid ELi ministrid ELi ja USA suhete üldist seisu, keskendudes Ukrainale ja Lähis-Idale ning valimiste konkreetsele mõjule.

Trump avab eurooplaste jaoks võimalusi. Mitte ainult selleks, et üles ärgata - me tegime seda juba viis aastat tagasi - vaid ka selleks, et kasutada oma suutlikkust ja töösüsteemi maailmaareenil selge sõnumi edastamiseks. Peame rohkem investeerima julgeolekusse ja kaitsesse.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Gruusia

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi hiljutiste arengute üle Gruusias pärast 26. oktoobril toimunud parlamendivalimisi ning keskendus demokraatia tagasilangusele riigis ja selle tagajärgedele Gruusia Euroopa suunas liikumisele.

Me kõik tahame Gruusia osas sama: et ta jätkaks Euroopa suunas liikumist. See nõuab jõupingutusi. Me saadame Gruusiasse missiooni. Me arutame rikkumisi ja valimisi tuleb uurida. Valitsus peab konkreetsete meetmete abil tegema otsustavaid muudatusi. Gruusia ei saa oma suhetes Euroopa Liiduga edasi liikuda ilma oluliste muutusteta. Gruusia rahvale tahan korrata seda, mida ütlesin eelmisel aastal oma visiidi ajal: EL ei hülga teid ega teie võitlust ELi väärtuste eest. Me toetame jätkuvalt teie ülekaalukat valikut demokraatia ja Euroopaga seotud tuleviku kasuks.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Aafrika Sarv

Välisasjade nõukogu pidas arutelu Aafrika Sarve teemal, keskendudes Somaaliale ja võimalikule ELi toetusele tulevasele Aafrika Liidu toetus- ja stabiliseerimismissioonile Somaalias (AUSSOM) ning Sudaanile, kus olukord on meeleheitlikum kui kunagi varem ning kus on tapetud sadu tuhandeid inimesi ja miljonid inimesed on ümber asustatud. Ministrid leppisid kokku esitada üleskutse vaenutegevus viivitamata lõpetada.

Kohtumisega seotud dokumendid

Ettevalmistavad dokumendid

Koosolekujärgsed dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (välisasjad)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 5. veebruar 2025