"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Välisasjade nõukogu kuulas ära Ukraina välisministri Andri Sõbiha videokonverentsi teel tehtud pöördumise, milles ta andis oma ELi kolleegidele ülevaate viimastest sündmustest kohapeal ning käsitles Ukraina kõige pakilisemaid vajadusi, eelkõige õhutõrjesüsteemide ja energiataristu valdkonnas. Seejärel pidasid ministrid arutelu Venemaa Ukraina-vastase agressiooni teemal.
Järgnenud arutelul käsitles välisasjade nõukogu ELi toetust president Zelenskõi rahuvalemile ja ELi sõjalist toetust Ukrainale. Kõrge esindaja selgitas, et strateegiliselt loogiline on Ukrainat rahuläbirääkimiste soodustamiseks poliitiliselt ja sõjaliselt tugevdada ning et rahu ei tohi segi ajada kapituleerumisega.
Kõrge esindaja käsitles Venemaa hiljutisi rünnakuid energia- ja sadamataristu vastu ja teraviljaekspordi küsimust ning rõhutas, et Putinil ei tohi lasta ohustada ülemaailmset toiduga kindlustatust ega saavutada edu tema jõupingutustes kasutada talve relvana.
Pikendame Euroopa Liidu (Ukrainat toetava) sõjalise abi missiooni volitusi järgmiseks kaheks aastaks. Loodan, et jõuame üksmeelele selle missiooni volituste suurendamises.
Samuti peame lõpuks saavutama konsensuse minu ettepanekute suhtes lõpetada Euroopa rahutagamisrahastu / Ukraina abifondi blokeerimine. Oleme sellele lähedal.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Nõukogu pidas arvamuste vahetuse ka ELi erisaadiku David O’Sullivaniga, käsitledes ELi sanktsioonide rakendamist ja jõupingutusi võitluses sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu. Kõrge esindaja rõhutas, et kõrvalehoidmise vastases võitluses on tehtud edusamme, kuid selle võitluse jätkamiseks tuleb teha rohkem, sealhulgas ELi liikmesriikides.
Sanktsioonide vallas võttis nõukogu hiljuti vastu uue korra, mille keskmes on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vastane Venemaa hübriidtegevus, ning täna võttis nõukogu vastu piiravad meetmed seitsme isiku ja seitsme üksuse suhtes seoses Iraani rakettide ja droonide Venemaale tarnimisega.
Mitteametlik arvamuste vahetus Ühendkuningriigi välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguasjade ministriga
Esmakordselt pärast Brexitit pidasid ministrid mitteametliku arvamuste vahetuse Ühendkuningriigi välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguasjade ministri David Lammyga, et ühiselt hinnata mitut olulist välis-, julgeoleku- ja kaitseküsimust praeguses geopoliitilises kontekstis.
Arvamuste vahetus näitas seisukohtade suurt lähenemist. Ühendkuningriik ja EL on olnud ühiselt esirinnas seoses rahvusvahelise reageerimisega Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile ning nõuavad ühiselt relvarahu kehtestamist Gazas ja tõsise eskalatsiooni tagasipööramist Lähis-Idas.
Kokkuvõtteks sõnas kõrge esindaja, et pooled kaaluvad korrapäraseid ELi ja Ühendkuningriigi konsultatsioone konkreetsetel teemadel, nagu Venemaa agressioon Ukraina vastu, India ja Vaikse ookeani piirkond või Lääne-Balkan.
Olukord Lähis-Idas
Välisasjade nõukogu arutas Lähis-Idas toimuvat, keskendudes kohapealsele olukorrale kogu piirkonnas. Ministrid käsitlesid olukorda Liibanonis, Iraani rünnakuid Iisraeli vastu, humanitaarolukorda Gazas ja arenguid Jordani Läänekaldal.
Liibanoni osas on EL teinud avalduse, milles mõistab hukka kõik rünnakud ÜRO missioonide vastu ja väljendab eriti tõsist muret seoses Iisraeli kaitsejõudude (IDF) rünnakutega Liibanonis asuvate ÜRO ajutiste vägede (UNIFIL) vastu, mille tagajärjel sai vigastada mitu rahuvalvajat. Nõukogu kinnitas, et sellised ÜRO rahuvalvajate vastased rünnakud kujutavad endast rahvusvahelise õiguse rasket rikkumist, on täiesti vastuvõetamatud ning tuleb viivitamata lõpetada.
Täna kinnitasid ministrid taas oma täielikku toetust UNIFILile. Keegi ei palu UNIFILil lahkuda. Olgu kõigile teada, et see ei ole ÜRO peasekretär, kes peab otsustama, kas UNIFIL jääb paigale või lahkub. Selle otsuse teeb ÜRO Julgeolekunõukogu.
[...] Täna ei pooldanud siin ükski liikmesriik UNIFILi lahkumist. Seega, kui nad ei pea lahkuma, siis nad peavad jääma paigale. Ning kui nad peavad jääma paigale, peab see olema turvaline.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Kõrge esindaja käsitles ka ELi toetust ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioonile Lähis-Idas (UNRWA) ning komisjonile esitatud taotlust teha ELi toetuse järgmine osamakse UNRWA-le kättesaadavaks kohe lähipäevil.
Ühtlasi kordas nõukogu arutelu raames oma üleskutset kehtestada Gazas relvarahu, pantvangid tingimusteta vabastada ja järgida täielikult humanitaarõigust. Ministrid käsitlesid ka ettevalmistusi ELi-Iisraeli assotsiatsiooninõukogu istungiks, mille toimumist mitu liikmesriiki oli varem taotlenud.
Päevakajalised küsimused
Päevakajaliste küsimuste raames vahetas nõukogu arvamusi järgmistel teemadel:
– Armeenia-Aserbaidžaani suhete normaliseerimise protsess
– olukord Gruusias enne 26. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi
– olukord Moldova Vabariigis enne 20. oktoobril toimuvaid presidendivalimisi ja ELiga ühinemise referendumit. Nõukogu võttis vastu ka piiravad meetmed viie isiku ja ühe üksuse suhtes, kes vastutavad Moldova Vabariiki destabiliseeriva tegevuse eest
– Aafrika Sarv, keskendudes Sudaanile ja Somaaliale, ning
– olukord Venezuelas pärast 28. juulil toimunud valimisi
Nõukogu järeldused ja muud otsused
Nõukogu pikendas 25 isiku ja kolme üksuse suhtes kehtestatud keemiarelvade leviku ja kasutamise vastaste ELi piiravate meetmete kohaldamist veel ühe aasta võrra, kuni 16. oktoobrini 2025.
