"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
ELi välisministrid vahetasid hommikusöögi ajal arvamusi Armeenia välisministri Ararat Mirzoyaniga. Mitteametlik arutelu toimus 7. juuni parlamendivalimiste taustal ja keskendus nende tulemustele Venemaa enneolematu sekkumise ja pidevate hübriidrünnakute tingimustes.
Valimised andsid selge sõnumi: Armeenia rahvas hääletas rahu, suveräänsuse ja tihedamate sidemete poolt Euroopaga. Venemaa tugev surve ja majanduslik survestamine ei suutnud hääletuse tulemusi mõjutada.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ministrid arutasid Armeenia vastupanuvõime, demokraatliku arengu ja majanduse mitmekesistamise toetamise täiendavaid viise. ELi kõrge esindaja rõhutas, et EL töötab juba välja ulatuslikku majandusliku toetuse paketti, et aidata Armeenial toime tulla Venemaa ebaõiglaste kaubanduspiirangutega, ning et peagi käivitatakse uus ELi partnerlusmissioon Armeenias.
Pärast Ukraina välisministri Andri Sõbihaga peetud mitteametlikku arvamuste vahetust arutas nõukogu Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda.Ukraina minister, kes osales videokonverentsi teel, andis ülevaate kohapealsest olukorrast ja Ukraina kõige pakilisematest prioriteetidest ning ülevaate Venemaa öisest rünnakust, sealhulgas Kiievi Petšerski suurkloostri vastu, mis on riigi üks olulisemaid pühapaiku ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Järgnenud ministrite arutelu näitas, et ELi ministrid olid üksmeelel oma valmisolekus jätkata Ukraina toetamist ja suurendada survet Venemaale.
Lääne sanktsioonid on juba läinud Venemaale maksma hinnanguliselt 1–1,3 triljonit eurot. Need eurod jäävad Ukraina vastu sõja pidamiseks kulutamata. Surve suurendamine tähendab ka Venemaa isoleerimist rahvusvahelisel tasandil. Samal ajal kui Venemaa pommitab katedraale, ei tohiks Euroopa Kremli sõda toetavate Venemaa kunstnike ja sportlaste jaoks lahti rullida punast vaipa. Kultuur ja sport ei tohiks olla agressiooni paremas valguses näitamise vahend.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Võttes arvesse Venemaa tegevust, mille eesmärk on destabiliseerida, kahjustada või ohustada Moldova Vabariigi suveräänsust ja sõltumatust, sealhulgas tegevust, mille eesmärk on õõnestada riigi demokraatlikke protsesse, otsustas nõukogu täna kehtestada piiravad meetmed kuue isiku suhtes. Nõukogu võttis vastu 81 täiendavat loetellu kandmist – 34 isikut ja 47 üksust –, mis on suunatud Venemaa sõjatööstuskompleksi, energiatulude, propagandategevuse ja inimõiguste rikkumiste vastu.
Ministrid käsitlesid ka hiljuti esitatud Venemaa vastu suunatud 21. sanktsioonide paketti ning leppisid kokku, et sellega tuleb kiiresti edasi liikuda.
Järgmine päevakorrapunkt keskendus olukorrale Lähis-Idas, võttes arvesse viimaseid piirkonnas toimunud sündmusi.
Iraan
Nõukogu võttis teadmiseks Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahel hiljuti välja kuulutatud raamlepingu, millega pikendatakse kehtivat relvarahu 60 päeva võrra ja taastatakse meresõiduvabadus Hormuzi väinas, mis peaks jääma avatuks ja tasuta läbipääsetavaks. Samuti rõhutas nõukogu vajadust jätkata tööd Iraani tuuma- ja ballistiliste rakettide programmide ohjeldamiseks.
Ameerika Ühendriikide ja Iraani hiljuti välja kuulutatud kokkulepe sõja lõpetamiseks ja Hormuzi väina taasavamiseks tähistab võimalikku läbimurret. See võib luua vägagi vajaliku võimaluse põhjalikumateks läbirääkimisteks Iraani tuumaprogrammi ja muude kriitiliste küsimuste üle. Kõneluste kõige raskem etapp on veel ees.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
ELi välisministrid tegid samuti kokkuvõtte teavitustegevusest ja koordineerimisest partnerriikidega, sealhulgas kõrge esindaja hiljutisest visiidist Pakistani ja kontaktidest Pärsia lahe riikidega. Sellega seoses rõhutas kõrge esindaja, et EL on valmis – alates majanduslikust mõjujõust kuni tuumaalaste eksperditeadmisteni – aitama kaasa kestlikule lahendusele.
Nõukogu arutas rasket humanitaarolukorda Liibanonis Iisraeli ja Hezbollahi vahelise jätkuva vaenutegevuse kontekstis ning vahetas arvamusi ELi toetuse üle Liibanonile ja selle rahvale, sealhulgas hiljuti Euroopa rahutagamisrahastu raames vastu võetud kahepoolse abimeetme kaudu Liibanoni relvajõududele summas 100 miljonit eurot.
Lisaks rõhutasid ministrid, kui oluline on tagada Liibanoni suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus, ning arutasid võimalust suurendada ELi osalemist, sealhulgas tulevase sihtotstarbelise ÜJKP missiooni kaudu.
Nõukogu vahetas arvamusi Iisraeli ja Palestiina teemal. Ministrid väljendasid sügavat muret kriitilise humanitaarolukorra pärast Gazas, rõhutades vajadust tagada juurdepääs humanitaarabile, ning käsitlesid ELi toetust Palestiina omavalitsuse reformiprotsessile enne juulis toimuvat Palestiina doonorite rühma kohtumist.
Ministrid arutasid ka halvenevat olukorda Jordani Läänekaldal, eelkõige kasvavat vägivalda ja Iisraeli ebaseaduslike asunduste laiendamist. Pärast seda, kui 28. mail 2026 võeti vastu täiendavad piiravad meetmed Iisraeli äärmuslastest asunike ja Hamasi juhtide vastu, vahetas nõukogu arvamusi ka täiendavate poliitikavalikute, sealhulgas uute loetellu kandmiste ja kaubandusega seotud meetmete üle.
Lõunalauas arutasid ELi välisministrid Euroopa Liidu ja Hiina suhete seisu, võttes arvesse praeguseid geopoliitilisi suundumusi. Välisasjade nõukogus toimunud mõttevahetuses keskenduti välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud aspektidele Euroopa Ülemkogu 18.–19. juuni 2026. aasta kohtumise eel.
Probleemide loetelu on endiselt pikk, alates moonutavatest subsiidiumidest, kaubanduse suurenevast tasakaalustamatusest ja kriitilise toorme peaaegu monopoolsest seisundist. Hiinast sõltuvuse vähendamine ei ole lihtne ega odav, kuid see on vajalik ja pakiline.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Seoses välisaspektidega rõhutas kõrge esindaja, et Peking on jätkuvalt Venemaa Ukraina-vastase sõja otsustav võimaldaja ning et EL hindab hoolikalt uut ja kontrollitud teavet, mille kohaselt on Hiina sõjavägi koolitanud Venemaa sõjaväelasi Ukrainas võitlemiseks.
Nõukogu arutas ka seda, kuidas võidelda Hiina desinformatsiooni vastu ja tugevdada Euroopa kaitsevaldkonna tarneahelaid.
India ja Vaikse ookeani piirkonna küsimuses kinnitasid ELi ministrid taas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonis on selgelt määratletud seaduslik käitumine ja see on piirkonna julgeoleku alus.
Päevakajaliste küsimuste raames käsitles nõukogu Bosnias ja Hertsegoviinas uue kõrge esindaja ametisse nimetamise protsessi.
Ministreid teavitati ka Ebola viiruse uuest levikust Kongo Demokraatliku Vabariigi Kivu piirkonnas.
Muud küsimused ja otsused
Muude küsimuste all:
Poola andis ministritele ülevaate hiljuti avaldatud valgest raamatust Venemaa sabotaaži ja õõnestustegevuse kohta Läänemeremaade Nõukogu liikmete vastu
Rumeenia teavitas liikmesriike Kagu-Euroopa koostööprotsessi tulevase eesistujariigi Rumeenia prioriteetidest
Rumeenia ja Bulgaaria teavitasid oma partnereid Musta mere merendusjulgeoleku keskusest
Võttes arvesse Venemaa rahastatud operatsioone, mille eesmärk oli häirida 2025. aasta septembris Moldova Vabariigis toimunud parlamendivalimisi, otsustas nõukogu täna kehtestada piiravad meetmed kuue isiku suhtes.
Nõukogu võttis samuti vastu järeldused strateegia „Global Gateway“ kohta, kinnitades, et see on Euroopa Liidu üleilmne investeerimisstrateegia vastastikku kasulike partnerluste loomiseks ning avaliku ja erasektori vahendite kaasamiseks, et vähendada maailmas investeerimislõhet.
