"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
ELi – Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide juhtide kohtumine videokonverentsi teel, 2. detsember 2021, 2. detsember 2021
Peamised tulemused
ELi ning seitsme Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigi juhid kohtusid videokonverentsi teel 2. detsembril 2021.
Kohtumist juhatas Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel. ELi esindasid eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Kohtumisel osales ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell.
Tänane juhtide kohtumine on oluline samm ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide vahelise dialoogi taaskäivitamiseks kõrgeimal tasandil. Loodame, et see on ka hüppelauaks täiemahulisele kahe piirkonna vahelisele tippkohtumisele niipea, kui tingimused seda võimaldavad.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel
Ladina-Ameerika ja Kariibi mere partnereid esindasid 2021. aastal piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide eesistujariikideks olevate Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide riigipead või valitsusjuhid: Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Ecuador, Guatemala, Mehhiko ja Suriname.
Kohtumise üldine teema oli „Ühised jõupingutused COVIDi-järgse kestliku taastumise nimel“.
OVID-19-le reageerimine ja sellest taastumine
ELi juhid kordasid oma valmisolekut tõhustada koostööd COVID-19 pandeemiaga tegelemiseks.
EL on koostöös liikmesriikidega Euroopa tiimina juba eraldanud 3 miljardit eurot kohest tervishoiualast toetust Ladina-Ameerikale ja Kariibi mere riikidele. EL on eksportinud Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidesse üle 130 miljoni vaktsiinidoosi. EL on COVAXi mehhanismi peamine panustaja, mis on tarninud piirkonda üle 50 miljoni doosi. ELi liikmesriigid on annetanud veel 10 miljonit doosi peaaegu pooltele Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidele.
Euroopa Investeerimispank annab Argentinale ligikaudu 85 miljoni euro suurust laenu, et rahastada vastupanuvõime ja pandeemiaks valmisoleku algatusi ning toetada vaktsiinide ostmist.
EL on samuti valmis uurima võimalusi toetada vaktsiinide tootmist ja levitamist piirkonnas.
Rohkem kui kunagi varem on meie strateegiline assotsiatsioon geopoliitilise tähtsusega: koos moodustavad EL ja Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere riigid kolmandiku ÜRO liikmetest ja esindavad seitset G20 liiget. Seetõttu võib meil olla otsustav roll mitmepoolse tegevuskava kujundamisel ja selliste peamiste üleilmsete probleemide lahendamisel nagu COVID-19, kestlik areng ja kliimamuutused.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel
Tervishoiualane valmisolek
EL on valmis toetama piirkondlikke algatusi, nagu ÜRO Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide majanduskomisjoni kava Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna sõltumatuks tervishoiuks ning Panameerika Terviseorganisatsiooni käimasolevad jõupingutused.
Rõhutades mitmepoolse reageerimise tähtsust, kutsusid ELi juhid Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnereid üles toetama tööd pandeemiate ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist käsitleva uue rahvusvahelise vahendiga.
ELi juhid teatasid, et naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ (2021–2027) raames tehakse Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnale kättesaadavaks 3,4 miljardit eurot, et toetada kestlikku pikaajalist taastumist pandeemiast.
Lisaks on ELi eesmärk kaasata piirkonda rohkem kui 12 miljardi euro ulatuses avaliku ja erasektori investeeringuid Euroopa Kestliku Arengu Fondi+ (EFSD+) kaudu.
Vähemalt 800 miljonit eurot eraldatakse Kariibi mere piirkonna toetamiseks ja Cotonou lepingu järgse lepingu rakendamiseks.
Võitlus kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu
ELi juhid teatasid uuest Euroopa tiimi algatusest, millega toetatakse jõupingutusi Amazonases toimuva metsade hävitamise peatamiseks. Nad rõhutasid ka ELi 1 miljardi euro suurust panust Glasgows toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul väljakuulutatud ülemaailmse metsade rahastamise lubadusse.
EL toetab rahaliselt Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna partnereid Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmisel. ELi juhid tegid ka ettepaneku tugevdada koostööd kliimamuutustega kohanemise toetamiseks.
Juhid jäid ootama ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna digiliidu loomist 2022. aastal, et edendada ühiselt inimkeskset digiteerimist. Liit tugineb hiljuti Portugali ja Brasiilia kaudu kahte piirkonda ühendava Atlandi-ülese kiudoptilise kaabli (EllaLink) kasutuselevõtule. Kaablit tuleks varsti pikendada teistesse Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikidesse.
Pärast ELi ühenduvusstrateegia Globaalvärav käivitamist 1. detsembril 2021 teeb EL koostööd Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega, et teha ühiselt kindlaks muud elujõulised projektid, nagu saastevaba vesiniku potentsiaali arendamine ja kestlike toorainete väärtusahelate loomine koos Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonnaga.
ELi juhid julgustasid kasutama täiel määral mõlema piirkonna vaheliste kaubandus- ja assotsieerimislepingute suurt võrgustikku kui majanduse elavdamise, töökohtade loomise ning äri- ja investeerimisvõimaluste mootorit mõlemal pool Atlandi ookeani.
Sotsiaalne ühtekuuluvus ja ebavõrdsuse vastu võitlemine
ELi juhid rõhutasid, et inimõiguste ja põhivabaduste austamine on püsiva taastumise jaoks hädavajalik, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele ning edendades naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamist. Uus piirkondlik Euroopa tiimi algatus julgeoleku ja õiguse valdkonnas toetab kahe piirkonna koostööd kodanike julgeoleku, organiseeritud kuritegevuse ja õigusriigi valdkonnas.
Juhid arutasid ka koostööd kasvava ebavõrdsuse vähendamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks. Euroopa tiimi algatus 2022. aastal keskendub seonduvate struktuursete probleemide lahendamisele, näiteks luues vastupidavaid sotsiaalkaitsesüsteeme, kujundades ümber eelarvepoliitikat ja edendades kaasavat avaliku poliitika kujundamist.
ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide juhid võtsid kohustuse ühendada jõud, et COVID-19 pandeemiast kestlikult taastuda
Taustteave
Kohtumise ettevalmistamine
Juhtide kohtumise aruteluküsimused äärati kindlaks 14. detsembril 2020 toimunud ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ministrite mitteametlikul kohtumisel, mille korraldas Berliinis virtuaalselt tolleaegne ELi nõukogu eesistujariik Saksamaa.
ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide juhtide kohtumist ette valmistades osales eesistuja Michel 19. septembril 2021 Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse kuuendal tippkohtumisel.
ELi ja Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna suhted
Euroopa Liit ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond on läbi ajaloo, kultuuri, rahvaste ja väärtuste tihedalt seotud piirkonnad. Koos moodustavad nad kolmandiku ÜRO liikmetest ja esindavad seitset G20 liiget.
ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna digitaalset ühenduvust on oluliselt suurendatud Atlandi-ülese merealuse kiudoptilise kaabli BELLA abil (Building the Europe Link with Latin America / Euroopa ühendus Ladina-Ameerikaga), mis ühendab Portugali ja Brasiiliat. Selle ehitus viidi lõpule 2021. aasta märtsis ja ühendus avati ametlikult 1. juuni 2021. aasta digitaalsel assambleel, mille korraldasid ühiselt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Portugal ja Euroopa Komisjon.
Kahe piirkonna partnerlus hõlmab ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere 33 riigist 27 vahel sõlmitud assotsieerimis-, kaubandus-, poliitiliste ja koostöölepingute võrgustikku.
Rohkem kui kunagi varem on meie strateegiline assotsiatsioon geopoliitilise tähtsusega: koos moodustavad EL ja Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere riigid kolmandiku ÜRO liikmetest ja esindavad seitset G20 liiget. Seetõttu võib meil olla otsustav roll mitmepoolse tegevuskava kujundamisel ja selliste peamiste üleilmsete probleemide lahendamisel nagu COVID-19, kestlik areng ja kliimamuutused.
