Idapartnerluse tippkohtumine, 15. detsember 2021

Peamised tulemused

ELi ja selle liikmesriikide juhid ning idapartnerluse riikide juhid kohtusid 15. detsembril 2021 Brüsselis kuuendal idapartnerluse tippkohtumisel.

Kohtumist juhatas Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel. ELi esindasid eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

• Eesistuja Micheli sõnavõtt kuuendale idapartnerluse tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil.

Tippkohtumisel osalesid idapartnerlusriigid Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina. Valgevene on oma osalemise idapartnerluses peatanud, kuid EL jätkab koostööd Valgevene rahvaga.

Tippkohtumise lõpus võtsid juhid vastu ühisdeklaratsiooni.

• Idapartnerluse tippkohtumine – ühisdeklaratsioon

Juhid rõhutasid, et nende partnerlus põhineb endiselt kindlalt ühistel põhiväärtustel, vastastikustel huvidel ning jagatud ühisel vastutusel, vastutustundlikkusel, kaasavusel, diferentseerimisel ja vastastikusel aruandekohustusel.

Idapartnerluse eesmärk on edendada stabiilsust, jõukust ja vastastikust koostööd, tõhustada pühendumist vajalikele reformidele ning tegeleda üleilmsete ja piirkondlike probleemidega.

Aserbaidžaani Vabariik esitas riigi avalduse.

• Riigi avaldus

Ühised väärtused

Juhid rõhutasid, et nad on üheskoos pühendunud ühiste põhiväärtuste hoidmisele, mille hulka kuuluvad muu hulgas:

• demokraatia ja õigusriigi tugevdamine
• inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste kaitsmine
• soolise võrdõiguslikkuse edendamine
• kaasavate ühiskondade edendamine
• rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja normide täieliku järgimise tagamine

Euroopa Liit kinnitab taas, et toetab kõigi idapartnerite sõltumatust ja suveräänsust ning nende territoriaalset terviklikkust nende rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.

Oleme endiselt sügavalt mures rahvusvahelise õiguse põhimõtete jätkuva destabiliseerimise ja rikkumise pärast paljudes idapartnerluse piirkonna osades, mis kujutab endast ohtu rahule, julgeolekule ja stabiilsusele. Kutsume üles tegema uusi jõupingutusi, et edendada idapartnerluse piirkonnas lahendamata konfliktide rahumeelset lahendamist, lähtudes rahvusvahelise õiguse põhimõtetest ja normidest. Idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsioon

Juhid tervitasid ELi jõupingutusi, tõhustatud osalemist ja tugevamat rolli konfliktide ennetamisel ja lahendamisel ning usalduse suurendamisel.

Nad kinnitasid taas iga partneri suveräänset õigust valida oma ambitsioonitase ja eesmärgid oma suhetes ELiga. Idapartnerlus ei ole suunatud kellegi vastu. Selle eesmärk on aidata kaasa kõigi naabruskonna riikide rahule ja heaolule.

Partnerlus

Juhid tervitasid kokkuleppeid, mille idapartnerluse riigid ja EL on sõlminud, ning kokkuleppeid, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi:

• Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukrainaga sõlmitud assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade täielik jõustumine
• ELi ja Armeenia vahelise ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu jõustumine 2021. aasta märtsis
• edusammud, mida on tehtud ELi ja Aserbaidžaani vahel uue ulatusliku lepingu üle peetavatel läbirääkimistel

EL tunnustas kolme assotsieerunud partneri (Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina) algatust tõhustada oma koostööd ELiga.

EL peab kahetsusväärseks Valgevene ametivõimude otsust peatada oma osalemine idapartnerluses ning loodab taasalustada koostööd niipea, kui on olemas vajalikud tingimused rahumeelseks demokraatiale üleminekuks, et tugineda ühistel väärtustel ja ühistel huvidel põhinevale ühisele tegevuskavale.

Vahepeal jätkab EL suhtlust Valgevene kodanike, kodanikuühiskonna ja sõltumatu meediaga ning toetab neid, muu hulgas demokraatliku Valgevene joaks mõeldud kuni 3 miljardi euro suuruse majanduse toetamise laiaulatusliku kava abil.

Korrates varasemaid avaldusi, mõistis EL hukka rändajate ja pagulaste ärakasutamise Valgevene ametivõimude poolt ning igasuguse rändajate ärakasutamise poliitilistel eesmärkidel.

Vastupanuvõime ja jõukus

Juhid andsid lubaduse suurendada vastupanuvõimet, keskendudes järgmisele:

• õigusriigi tugevdamine
• tõhusa, läbipaistva ja vastutustundliku avaliku halduse loomine kõigil valitsustasanditel
• pettuste, korruptsiooni ja majanduskuritegude vastane võitlus
• organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus
• julgeoleku ja kübervastupidavusvõime tugevdamine, sealhulgas seoses hübriidohtudega

Juhid võtsid kohustuseks edendada järkjärgulist lähenemist välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, tehes seda kooskõlas kohustustega, mis partneritel on seoses ELiga.

Samuti kinnitasid nad taas strateegilise kommunikatsiooni tugevdamise tähtsust vastupanuvõime suurendamisel, sealhulgas võitluses desinformatsiooni ja teabega manipuleerimise vastu.

EL ja huvitatud partnerid tervitasid ühise lennunduspiirkonna lepingute hiljutist allkirjastamist Armeenia ja Ukrainaga, mis loob uusi võimalusi nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele.

Samuti tervitasid nad Armeenia, Gruusia, Moldova Vabariigi ja Ukrainaga sõlmitud lepinguid nende ühinemiseks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ (2021–2027).

• Programm „Euroopa horisont“ (taustteave)
• Armeenia ühines programmiga „Euroopa horisont“ (Euroopa Komisjon)
• Gruusia ühines programmiga „Euroopa horisont“ (Euroopa Komisjon)
• Moldova Vabariik ühines programmiga „Euroopa horisont“ (Euroopa Komisjon)
• Ukraina ühines programmiga „Euroopa horisont“ (Euroopa Komisjon)

Juhid teevad tööd, et suurendada keskkonna- ja kliimamuutustealast vastupanuvõimet, edendades rohepööret ringmajanduse, rohelise majanduskasvu ja kliimamuutustega kohanemise valdkonna investeeringute ja koostöö ning bioloogilise mitmekesisuse tugevdamise kaudu.

EL toetab partnerriikide jõupingutusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks, lõpetades järk-järgult söetootmise, suurendades riiklikult kindlaksmääratud panuste ambitsioonikust ning kiirendades nende rakendamist kooskõlas COP26 raames võetud kohustustega.

Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat

Juhid võtsid kohustuse tugevdada idapartnerluse alusel tehtavat koostööd pärast 2020. aastat.

2020. aasta järgse idapartnerluse poliitika viis pikaajalist eesmärki rõhutavad taastumist, vastupanuvõimet ja reforme kui tulevase tegevuskava põhielemente. Pikaajalised eesmärgid on järgmised:

• vastupanuvõimelise, kestliku ja integreeritud majanduse kujundamine
• vastutustundlike institutsioonide, õigusriigi ja julgeoleku tagamine
• keskkonna- ja kliimaalase vastupanuvõime arendamine
• säilenõtke digipöörde saavutamine
• vastupanuvõimelise, sooliselt võrdõigusliku, õiglase ja kaasava ühiskonna ehitamine

Nende eesmärkidega kaasneb ambitsioonikas 2,3 miljardi euro suurune piirkondlik majandus- ja investeerimiskava (sealhulgas riigipõhised juhtalgatused), et toetada COVID-19 järgset sotsiaal-majanduslikku taastumist ja tugevdada pikaajalist vastupanuvõimet, kiirendades rohe- ja digipööret. See kava võimendab eeldatavalt kuni 17 miljardi euro ulatuses avaliku ja erasektori investeeringuid.

Majandus- ja investeerimiskava eesmärkide toetamiseks tehtavad esimesed investeeringud on järgmised:

• Jerevani tarnitakse 100 energiasäästlikku bussi, et vähendada liiklusummikuid ja õhusaastet (Armeenia)
• Gruusias saab 1000 maapiirkonna kogukonda kiire internetiühenduse
• Moldova puhul parandatakse ühenduvust ja luuakse side üleeuroopalise transpordivõrguga
• Moldovas ja Ukrainas parandatakse hoonete energiatõhusust
• Aserbaidžaanis ja Ukrainas toetatakse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid

Majandus- ja investeerimiskavale eelnes Euroopa tiimi lähenemisviisi kaudu antud märkimisväärne toetus pandeemiaga võitlemiseks ning jätkuvalt antakse toetust vaktsineerimiseks ja COVID-19 digitõendite väljatöötamiseks.

• Idapartnerluse tulevikuprioriteedid (Euroopa Komisjoni teabeleht)
• Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat (taustteave)

2020. aasta järgset idapartnerluse poliitikat tutvustati Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatises 2020. aasta märtsis. Teatist ja eesmärke tervitas nõukogu oma 2020. aasta mai järeldustes ning samuti tervitasid teatist ja eesmärke 2020. aasta juunis videokonverentsi teel kohtunud idapartnerluse riikide juhid. Uue tegevuskava täiendavad üksikasjad on esitatud komisjoni talituste ühises töödokumendis, mis võeti vastu 2021. aasta juulis.

• Ühisteatis. Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat, 18. märts 2020 (Eur-Lex)
• Nõukogu järeldused idapartnerluse poliitika kohta pärast 2020. aastat, 11. mai 2020
• Komisjoni talituste ühine töödokument „Taastumine, vastupanuvõime ja reformid: idapartnerluse prioriteedid 2020. aastale järgneval perioodil“ (inglise keeles), 2021. aasta juuli

Solidaarsus

Juhid tuletasid meelde, et COVID-19 järgne sotsiaal-majanduslik taastumine ja pikemaajaline areng annavad võimaluse suurendada vastupanuvõimet, investeerides kestlikku ühenduvusse ning kiirendades rohe- ja digipööret.

Nad tunnustasid ELi ja selle liikmesriikide jätkuvat pühendumust toetada partnerriike pandeemiaga tegelemisel ja vaktsineerimisprotsessis, võitluses vaktsiinivastase desinformatsiooni vastu ning pikaajalise tervisealase vastupanuvõime suurendamises.

EL ja selle liikmesriigid on osana Euroopa tiimi ülemaailmsest COVID-19-le reageerimisest andnud partnerriikidele 2,5 miljardit eurot toetust koroonaviiruse tervishoiukriisiga toimetulekuks ja pikaajaliseks sotsiaal-majanduslikuks taastumiseks. See hõlmab peaaegu 1,5 miljardit eurot makromajanduslikku finantsabi Gruusiale, Moldova Vabariigile ja Ukrainale.

Vaktsineerimisprotsessi ja vaktsiinidele juurdepääsu toetamiseks on tehtud kättesaadavaks 75 miljonit eurot. See hõlmab 40 miljonit eurot käimasolevaks WHO projektiks vaktsiini kasutuselevõtu kohta ja 35 miljoni euro suurust täiendavat mehhanismi, mida koordineerib Poola ja mis hõlbustab vaktsiinide tarnimist liikmesriikidest idapartnerluse riikidesse lisaks COVAXi ja ELi vaktsiinide jagamise mehhanismi kaudu seni jagatud enam kui 13 miljonile doosile. Lähinädalatel on selle skeemi raames juba oodata enam kui 400 000 BioNTech/Pfizeri vaktsiinidoosi annetamist Portugali poolt Armeeniale.

Juhid tervitasid Armeenias, Gruusias, Moldova Vabariigis ja Ukrainas ning peagi Aserbaidžaanis kehtivate digitaalsete COVID-tõendite vastastikust tunnustamist, mis võimaldab ohutumat ja lihtsamat reisimist Euroopa Liitu ja sealt välja.

• Idapartnerluse riikidele COVID-19 tõkestamiseks antav ELi toetus (Euroopa Komisjon)

Ühisvastutus

Juhid kutsusid üles tugevdama ühisvastutust ja kinnitasid veel kord, kui oluline on ühiskonna kõigi osade kaasav osalus. Nad rõhutasid vajadust jätkata koostööd kodanikuühiskonnaga, eelkõige noortega, ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust ja kultuuridevahelist dialoogi.

Idapartnerluse lahutamatuks osaks on koostöö kodanikuühiskonnaga, sealhulgas idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi kaudu, ning laiaulatuslikum teavitustegevus ja sihipärane abi kohaliku tasandi kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja sotsiaalpartneritele.

Täiendavad algatused

Tippkohtumise eel alustati mitme uue idapartnerlust toetava algatusega.

Uus idapartnerluse kaubanduse tugikeskus (Eastern Partnership Trade Helpdesk) on osa algatusest EU4Business. Tugikeskuse eesmärk on suurendada idapartnerluse riikide ja ELi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) kaubandusalast konkurentsivõimet.

• Eastern Partnership Trade Helpdesk veebisait

Rahastamisleping, mille kohaselt antakse Moldovale 60 miljonit eurot eelarvetoetust, aitab riigil toime tulla tõsise gaasikriisi mõjuga. See leping, mis kuulutati välja 28. oktoobril 2021 toimunud ELi ja Moldova assotsiatsiooninõukogu kuuendal istungil ning allkirjastati 15. detsembril 2021, aitab toetada kõige haavatavamas olukorras olevaid kodanikke, kelle energiaarved kasvavad.

• EL ja Moldova Vabariik tugevdavad vastastikuseid sidemeid ja koostööd reformide vallas (Euroopa Komisjoni pressiteade)

Euroopa Komisjon on võtnud kasutusele uue 30 miljoni euro suuruse abipaketi Valgevene rahva toetamiseks nii riigi sees kui ka välismaal. Paketis keskendutakse noorte, sõltumatu meedia, eksiilis asuvate VKEde ja kultuurivaldkonnas tegutsejate toetamisele.

• EL suurendab veelgi oma toetust Valgevene rahvale (Euroopa Komisjoni pressiteade)

Idapartnerluse viljad

• ELi ja idapartnerlusriikide kaubavahetuse maht oli 2020. aastal suurem kui 65 miljardit eurot (10 aasta jooksul +22%)
• EL on peamine kaubanduspartner neljale idapartnerlusriigile kuuest
• EL on toetanud idapartnerlusriikides enam kui 185 000 VKEd, luues või säilitades 1,65 miljonit töökohta
• noortele on pakutud üle 80 000 vahetusvõimaluse
• idapartnerlusriikide kohalike omavalitsuste hulgas on peaaegu 50% võtnud kohustuse vähendada süsinikuheidet

Peamised kõrvalüritused

Idapartnerlus ei piirdu üksnes suhetega valitsuste vahel. Noored, kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskond, meedia, ettevõtted ja muud sidusrühmad on tihedalt kaasatud tippkohtumise spetsiaalsetesse kõrvalüritustesse.

Kõrgemate ametnike koosolekul osalenud tegid ettepanekuid prioriteetide ja eesmärkide kohta, tuginedes komisjoni talituste ühisele töödokumendile.

• Komisjoni talituste ühine töödokument „Taastumine, vastupanuvõime ja reformid: idapartnerluse prioriteedid 2020. aastale järgneval perioodil“ (inglise keeles), 2021. aasta juuli

Idapartnerlusriikide välisministrid vahetasid arvamusi selle üle, kuidas partnerlusega edasi liikuda, keskendudes eelkõige juhtimise ja investeeringute küsimustele ning tugevdades partnerlust vastupanuvõime, taastumise ja reformide vallas.

• Idapartnerlusriikide välisministrite kohtumine

23.–24. novembril toimunudviies idapartnerluse noortefoorum oli veebiüritus, mis tõi kokku noored, noorsootöötajad ja poliitikakujundajad, et vahetada mõtteid väärtuste ja noorte osalemise üle demokraatlikes protsessides ning arutada idapartnerluse algatuse 2020. aasta järgsete prioriteetide kontekstis peamisi saavutusi, väljakutseid ja noorte osalemisvõimalusi.

• Viies idapartnerluse noortefoorum (uudis)
• Noortefoorumil arutatakse peamisi küsimusi enne idapartnerluse tippkohtumist (EU Neighbours East)
• Idapartnerlusriikide noored (teabeleht)

13. iga-aastane idapartnerluse kodanikuühiskonna foorum toimus 30. novembrist kuni 2. detsembrini 2021 veebis. See tõi kokku rohkem kui 300 kodanikuühiskonna organisatsiooni ning idapartnerlusriikide ja ELi poliitikakujundajat, et arutada tippkohtumisele eelnevaid viimaseid samme ja väljakutseid ning uutes poliitikadokumentides sätestatud ambitsioone ja poliitilisi eesmärke.

• Eesistuja Charles Micheli kõne idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumil
• Idapartnerluse kodanikuühiskonna foorumi veebisait

Euroopa Komisjon ja Saksamaa välissuhete nõukogu korraldasid idapartnerluse mõttekodade võrgustiku kõrgetasemelise ürituse. Esimene selline üritus toimus 2020. aasta septembris teemal „The EU’s Eastern Partnership in times of upheaval“ („ELi idapartnerlus murrangulistel aegadel“).

• Idapartnerluse mõttekodade võrgustik (Saksamaa välissuhete nõukogu)

Idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste 10. iga-aastasel konverentsil (CORLEAP) keskenduti sellele, et on oluline süvendada sidemeid idapartnerlusriikide kohalike omavalitsustega.

Taustteave

Idapartnerlusriigid: faktid ja arvud

• ELi ja Armeenia suhted – teabeleht (Euroopa välisteenistus)
• ELi ja Aserbaidžaani suhted – teabeleht (Euroopa välisteenistus)
• ELi ja Valgevene suhted – teabeleht (Euroopa välisteenistus)
• ELi ja Gruusia suhted – teabeleht (Euroopa välisteenistus)
• ELi ja Moldova suhted – teabeleht (Euroopa välisteenistus)
• ELi ja Ukraina suhted – teabeleht (Euroopa välisteenistus)

EU Neighbours East:

sellest uudisteportaalist leiate värskeimat teavet ELi koostöö kohta oma idapartneritega, kelleks on Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova Vabariik, Ukraina ja Valgevene. Samuti on sellel eraldi lehekülg kuuenda idapartnerluse tippkohtumise kohta, mis on kättesaadav kaheksas keeles.

• Idapartnerluse tippkohtumine (en)
• САММИТ ВОСТОЧНОГО ПАРТНЕРСТВА (ru)
• ԱԼԳ ԳԱԳԱԹՆԱԺՈՂՈՎ (hy)
• ŞT SAMMİTİ (az)
• САМІТ УП (by)
• აღმოსავლეთ პარტნიორობის სამიტი (ka)
• SUMMITUL PAE (ro)
• САМІТ СП (uk)

Eelmine tippkohtumine

Viies idapartnerluse tippkohtumine toimus 2017. aastal.

• Idapartnerluse tippkohtumine, 24. november 2017

2020. aastaks seatud 20 eesmärki

2017. aasta tippkohtumisel võtsid juhid vastu dokumendi „20 eesmärki 2020. aastaks“, mis on ambitsioonikas töökava idapartnerlusriikide kodanike elu parandamiseks. See töökava hõlmab nelja prioriteetset koostöövaldkonda.

• 2020. aastaks seatud 20 eesmärki (taustteave)
• 2020. aastaks seatud 20 eesmärki – käegakatsutavad tulemused kodanike jaoks (Euroopa välisteenistuse teabeleht)

Idapartnerluse 10. aastapäeva puhul peetud arutelu idapartnerluse tuleviku üle näitas, et need 20 eesmärki olid asjakohased ning andsid konkreetseid ja käegakatsutavaid tulemusi.

Noored Euroopa saadikud (Young European Ambassadors, YEAs)

EL käivitas noorte Euroopa saadikute algatuse 2016. aasta juunis, kui noorte Euroopa saadikute nimetuse said esimesed 100 noort. See on apoliitiline ja vabatahtlik võrgustik, kuhu kuuluvad idapartnerlusriikide, ELi ja Ühendkuningriigi aktiivsed noored, kes soovivad parema tuleviku nimel suhelda, kogemusi vahetada ja koostööd teha. Praegu tegutseb 34 riigis üle 700 aktiivse noore Euroopa saadiku.

Kuuendal idapartnerluse tippkohtumisel korraldavad iga idapartnerlusriigi noored Euroopa saadikud päevakajalisi arutelusid juhtivates meediakanalites, mis jõuavad populaarsete platvormide kaudu otseülekandena sadade tuhandete inimesteni. Noored Euroopa saadikud valivad ise välja aruteluteemad ning keskenduvad seejuures ELi tulevastele investeeringutele ja koostöövaldkondadele, mis on noorte jaoks olulised, tuginedes kõrgetasemelise tippkohtumise tegevuskavale.

Arutelud kantakse otse üle uudisteportaali EU Neighbours East Facebooki lehel.

• Noored Euroopa saadikud (EU Neighbours East)
• EU Neighbours East (Facebook)

Desinformatsiooni narratiivid idapartnerluse kohta

Idapartnerlus ja selle liikmed on sihtmärk desinformatsioonikampaaniate jaoks, mille tõttu jääb kodanikel saamata selge ja kontrollitav teave idapartnerluse algatuse ja selle eeliste kohta.

Idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühm (Euroopa välisteenistus) on koostanud teabelehe, et paljastada kõige levinumad desinformatsiooni narratiivid idapartnerluse ja partnerriikide kohta.

• Desinformatsiooni narratiivid idapartnerluse kohta (EUvsDisinfo)

Kasulikud lingid

• Idapartnerlus (taustteave)
• Idapartnerlus (Euroopa välisteenistus)
• Idapartnerlus (Euroopa Komisjon)