Kliimamuutuste tippkohtumine COP26
Maailma juhid kohtusid 31. oktoobrist kuni 13. novembrini Glasgow’s (Ühendkuningriik) toimunud kliimamuutuste tippkohtumisel COP26. Mis on COP26 ja miks juhid seal kohtusid?
Mis on COP26?
ÜRO kliimamuutuste konverents COP26 on oluline sündmus, tuues kokku kõigi maailma riikide juhid, et leppida kokku selles, kuidas tõhustada ülemaailmseid meetmeidkliimakriisi lahendamiseks.
Peaaegu 30 aastat tagasi tulid maailma juhid esimest korda kokku, et kliimamuutustega ühiselt tegeleda. ÜRO kutsus riike üles allkirjastama kliimakonventsiooni, mis kohustaks kõiki vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Sellest ajast alates on konventsiooni allkirjastanud riigid (ametlikult „konventsiooniosalised“) kohtunud igal aastal, et arutada edusamme ja väljakutseid (COVID-19 pandeemia tõttu jäi 2020. aasta kohtumine ära).
„COP“ tähistab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni „konventsiooniosaliste konverentsi“ (conference of the parties – COP). COP26 on konventsiooniosaliste 26. kohtumine ja seda korraldas Ühendkuningriik partnerluses Itaaliaga.
Kohtumisel analüüsisid osalised edu, mida nad on saavutanud seoses Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida globaalne soojenemine tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, ning jätkavad jõupingutusi selle nimel, et hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C.
Miks oli COP 26 oluline?
Teadlaste arvates oleks globaalse soojenemise hoidmine alla 1,5 °C parim viis, et säästa planeeti kliimamuutuste ohtlikust mõjust. Siiski ei liigu maailm praegu selles suunas ning ülemaailmne temperatuur on tõusuteel.
Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) viimase aruande kohaselt põhjustab globaalne soojenemine kõigis maailma piirkondades suuremaid ja mõnel juhul pöördumatuid muutusi sademete jaotuse, ookeanide ja tuulte puhul. ELis ja kogu maailmas kogetakse sagedamini ja intensiivsemalt äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu kuumalained, üleujutused ja metsatulekahjud.
Kliimamuutuste vastu tuleb võtta äärmiselt kiireloomulisi meetmeid. COP26 tõi kokku maailma juhid, et tegutseda ühiselt temperatuuri tõusu ja kliimamuutuste ohjeldamiseks.
COP26 kohtumise peamised eesmärgid olid:
- seada ambitsioonikamad eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks 2030. aastaks
- arutada meetmeid kliimamuutuste vältimatu mõjuga kohanemiseks
- suurendada kliimameetmete rahastamist, eelkõige arengumaade puhul
Milline oli ELi sõnum COP26 jaoks?
EL soovib anda eeskuju, olles kliimamuutuste vastases võitluses maailmas esirinnas. Aastate jooksul on EL võtnud vastu mõned maailma kõige edumeelsemad keskkonnaalased õigusaktid ning saavutanud oma varasemad heitkoguste vähendamise eesmärgid. Sel aastal on EL oma kliimaeesmärke kooskõlas Pariisi kokkuleppega uuendanud, kohustudes vähendama heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% ja muutes selle eesmärgi Euroopa kliimamääruse abil juriidiliseks kohustuseks.
Kliimamuutused on siiski ülemaailmne oht ja EL ei saa tegutseda üksinda.
COP26-l julgustas EL teisi intensiivistama oma tegevust ja meetmeid heitkoguste vähendamiseks ning suurendama kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi, et Pariisi kokkuleppe eesmärgid jääksid saavutatavaks.
Kliimamuutustega seotud rahvusvahelise rahastamise suurima panustajana täidab EL oma kohustust rahastada arenguriike, et aidata neil kliimamuutuste mõjudega toime tulla. Samuti aitab EL jätkuvalt saavutada ülemaailmset eesmärki mobiliseerida kuni 2025. aastani 100 miljardit USA dollarit aastas. EL kutsub teisi arenenud riike üles andma oma panuse arenguriikide toetamiseks.
- Nõukogu määrab kindlaks ELi seisukoha COP26 kliimatippkohtumiseks (pressiteade, 6. oktoober 2021)
- Nõukogu võttis vastu järeldused kliimameetmete rahastamise kohta (pressiteade, 5. oktoober 2021)
- ELi hiljutised poliitikameetmed kliimamuutuste valdkonnas (taustteave)
- Euroopa panus kliimameetmete rahastamisse (infograafik)
Kes olid COP26-l ELi esindajad?
COPi kohtumisel olid ELi esindajateks nõukogu ja Euroopa Komisjon. Nõukogu ja komisjoni ametnikest koosnev rühm moodustas ELi delegatsiooni, mida juhtis Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning ELi nõukogu praegune eesistuja, Sloveenia peaminister Janez Janša.
Nõukogu nimel osales konverentsil ja ELi 27 liikmesriigi nimel aruteludes Sloveenia. Seisukohas, mille EL tervikuna läbirääkimiste käigus võttis, eesmärgiga, et riigid uuendavad oma kohustusi, lepiti kokku viimasel enne kohtumist toimunud keskkonna nõukogu istungil.
Nõukogul on tähtis roll nii ELi mittekuuluvate riikide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes. Nõukogu ülesanne on kinnitada läbirääkimisjuhised ja kiita heaks lepingute sõlmimine.
5 fakti ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi kohta
Kliimamuutuste vastu võitlemine on Euroopa ja maailma tuleviku jaoks hädavajalik. 2019. aastal kinnitasid ELi juhid eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL. See oli kooskõlas kohustustega, mille EL ja selle liikmesriigid võtsid Pariisi kokkuleppe allkirjastamisel 2015. aastal. Mida tähendab kliimaneutraalsus ja kuidas EL selle eesmärgi saavutab, edendades samal ajal oma kodanike heaolu?