"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (justiitsküsimused), 11. oktoober 2024
Peamised tulemused
Justiitsküsimused
Rassismivastane võitlus
Justiitsministrid arutasid ELi rassismivastase tegevuskava rakendamist. ELi esimene rassismivastane tegevuskava võeti vastu 2020. aastal ja see sisaldab rohkem kui 80 meedet, mis puudutavad muu hulgas õiguskaitset, haridust, tööhõivet, eluaset ja tervishoidu ning mille eesmärk on tõhustada ELis rassismi vastu võitlemise meetmeid.
Eelkõige käsitlesid ministrid tegevuskava rakendamisega seotud probleeme, nagu usaldusväärsete andmete puudumine rassismist teatamata jätmise kohta, ning seda, milliseid täiendavaid meetmeid tuleks riiklikul tasandil võtta. Nad käsitlesid ka seda, kuidas ELi asutused saaksid abistada liikmesriike tegevuskava rakendamisel riiklikul tasandil. Ministrid rõhutasid muu hulgas, kui oluline on ELi tasandi rahastamine, parimate tavade vahetamine ning kohalike osalejate ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamine.
Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktor Sirpa Rautio andis ministritele ülevaate selle valdkonna viimastest näitajatest ja suundumustest ELis. Direktor tuletas meelde, et rassismi ja vihkamise kogemine õõnestab usaldust ühiskonna vastu, mis omakorda vähendab ohvrite soovi kuritegudest teatada, ning et internetis levival vihakõnel õnnestub suurel määral pääseda läbi platvormide modereerimismehhanismide.
Rassismil on suur negatiivne mõju meie kodanike igapäevaelule ja see ohustab meie ühiskondade ühtekuuluvust. Rassismivastane võitlus jääb ELi ja liikmesriikide valitsuste prioriteediks, sest see on oluline Euroopa kodanike heaolu ja turvalisuse tagamiseks.
Võitlus ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu
Eesistujariik, komisjon ja Eurojust teavitasid ministreid käimasolevast tegevusest uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Viimaste arengute hulgas on organiseeritud kuritegevuse vastase õigusalase koostöö Euroopa võrgustiku käivitamine käesoleva aasta 25.–26. septembril. See võrgustik on nõukogu 2024. aasta juuni järelduste tulemus. See on eriteadmiste keskus, mis toetab õigusasutusi organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Selleks et tugevdada õigusalast koostööd kolmandate riikidega, on Eurojust ja komisjon osalenud prioriteetsete riikide ja meetmete kaardistamises. Nõukogu töörühmad arutavad selle põhjal järgmisi samme. Euroopa välisteenistus rõhutas oma rolli selle tagamisel, et õigusalase koostöö küsimusi võetakse arvesse ELi tasandil toimuvates laiemates aruteludes kolmandate riikidega.
ELi tasandil kaardistatakse narkostrateegias ja tegevuskavas 2021–2025 ning organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegias (2021–2025) selle valdkonna probleemid ja meetmed.
Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda: võitlus karistamatuse vastu
Eesistujariik, komisjon ja Eurojust andsid ülevaate viimastest arengutest seoses võitlusega karistamatuse vastu Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja raames toime pandud sõjakuritegude eest.
Alates Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algusest on nõukogu toetanud liikmesriikide ja rahvusvaheliste osalejate vahelist koordineerimist ja koostööd tagamaks, et rahvusvahelisi kuritegusid toime pannud isikud ei jääks karistamata.
Käivitatud on palju olulisi algatusi, nagu kohtuekspertide lähetamine Ukrainasse, ühise uurimisrühma moodustamine Ukrainas toime pandud väidetavate kuritegude uurimiseks, Eurojusti poolt raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaasi väljatöötamine, rahvusvahelise keskuse loomine Eurojustis Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks ning Ukrainas väidetavalt toime pandud rahvusvaheliste kuritegude riiklike uurimiste algatamine.
Nõukogu kiitis 9. detsembril 2022 heaks järeldused karistamatuse vastu võitlemise kohta, milles liikmesriigid kutsusid Ukrainat üles ühinema Rooma statuudiga. Ühinemisprotsess on praegu käimas, kuna Ukraina võttis 24. augustil 2024 vastu seadusandliku paketi riigi ühinemise kohta nimetatud statuudiga. Rooma statuut on leping, millega loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus.
Õiguskaitse kättesaadavuse parandamine õigusriigi ja konkurentsivõime kontekstis
Ministrid vahetasid lõunalauas arvamusi õiguskaitse kättesaadavuse üle õigusriigi ja konkurentsivõime kontekstis, arutades eelkõige, millised on õiguskaitse kättesaadavuse võimalused vähemate ressursside ja rahaliste vahenditega ettevõtjate, näiteks VKEde jaoks. Arutelus keskenduti sellele, kuidas parandada õigusaktide ja õigusteabe läbipaistvust, juurdepääsetavust ja kättesaadavust, et tagada õiguskaitse võrdne ja tõhus kättesaadavus kõigi jaoks. Uuriti ka vaidluste kohtuvälise lahendamisega seotud väljavaateid ja võimalikku kasu, samuti selle valdkonna probleeme ja parimaid tavasid.
Menetluses olevad seadusandlikud aktid
Eesistujariik andis ülevaate õigusvaldkonna seadusandlike aktide menetlemise seisust.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Eesistujariik andis koos komisjoniga ajakohastatud teavet antisemitismi vastu võitlemise valdkonnas toimunud arengute kohta. Eesistujariik andis ülevaate ka 28.–29. oktoobril 2024 Montenegros toimuvast ELi ja Lääne-Balkani justiits- ja siseministrite foorumist ning olukorrast seoses ELi ühinemisega Euroopa inimõiguste konventsiooniga.
Komisjon teavitas delegatsioone 2024. aasta aruandest põhiõiguste harta kohaldamise kohta, läbirääkimistest ELi ja USA elektrooniliste tõendite lepingu üle ning ÜRO küberkuritegevuse konventsiooniga seoses saavutatud tulemustest.
Slovakkia esitas märkused õigusriigi olukorda käsitleva 2024. aasta aruande kohta.
