"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (justiitsküsimused), 14. juuni 2024
Peamised tulemused
Võitlus ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu
Eesistujariik teavitas ministreid ühest oma poliitilisest prioriteedist, uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastasest võitlusest ning eesistujariigi poolt kindlaks määratud kümne prioriteetse meetme hetkeseisust.
Üks prioriteetne meede on organiseeritud kuritegevuse vastase õigusalase koostöö Euroopa võrgustiku loomine. Võrgustiku loomine kiideti heaks nõukogu järeldustes, mille ministrid sellel istungil heaks kiitsid. Võrgustik on eriteadmiste keskus, mis toetab kohtuasutusi organiseeritud kuritegevuse valdkonnas. Võrgustiku loob ELi kriminaalõigusalase koostöö amet Eurojust ja see tuleb esimest korda kokku 2024. aasta sügisel.
Veel üks eesistujariigi tegevuspunkt oli parandada kolmandate riikidega tehtavat õigusalast koostööd organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. ELi liikmesriigid on pühendunud oma tegevuse paremale koordineerimisele kolmandates riikides, kus tagaotsitavad kurjategijad leiavad varjupaika ja kust nad jätkavad täiesti karistamatult kuritegelikku äritegevust. Nõukogu kiitis heaks nimetatud teemat käsitlevad nõukogu järeldused. Kõnealustes järeldustes kutsuvad ministrid üles ühendama diplomaatilisi jõupingutusi, et tõhustada koostööd prioriteetsete kolmandate riikidega. EL peaks nende kolmandate riikidega peetavates aruteludes pöörama tähelepanu näiteks väljaandmisega seotud probleemidele.
Eesistujariik teavitas ka koostööst, mida on tehtud Ladina-Ameerika riikidega viimase kuue kuu jooksul piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks. Kõrgemate ametnike kohtumisel arutasid EL ja Ladina-Ameerika riigid kahe piirkonna vahelise õigusalase koostöö tugevdamist. Veebruaris kiitsid EL ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigid heaks La Paz’i deklaratsiooni, milles käsitletakse koostööd uimastikaubanduse ja muude sellega seotud kuritegude, näiteks rahapesu ja tulirelvade salakaubaveo vastases võitluses.
Võitlus uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu nõuab õigusalase koostöö parandamist. Parem õigusalane koostöö ELis on üks asi. Kuid samas on vaja tagada, et kolmandad riigid teeksid meiega koostööd, näiteks seoses väljaandmise või ebaseadusliku raha arestimisega.
Belgia asepeaminister ning justiits- ja Põhjamere minister Paul Van Tigchelt
Nõukogu kiitis heaks järeldused vaba, avatud ja informeeritud demokraatliku arutelu tugevdamise ja kaitsmise kohta. Järeldustes rõhutatakse väljendus- ja teabevabaduse tähtsust ning tuletatakse meelde kodanikuühiskonna organisatsioonide, ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate olulist rolli väljendus- ja teabevabaduse kaitsmisel ja edendamisel.
Järeldustes rõhutatakse vajadust mõista viha, polariseerumise ja desinformatsiooni levitamise dünaamikat. Neis keskendutakse ka kodanike hariduse ja teadlikkuse suurendamise tähtsusele. Järelduste kolmas oluline aspekt on vajadus kaitsta demokraatlikku arutelu vihakõne ja desinformatsiooni kasvulavana toimiva veebikeskkonna ohtude eest. Lisaks rõhutavad nad, kui oluline on rühmade või tajutavate rühmade vaheliste dialoogikanalite olemasolu, et tugevdada vastastikust mõistmist ja rahustada avalikku arutelu.
Eesistujariik esitas ka eduaruande Istanbuli konventsiooni rakendamise kohta. EL ühines konventsiooniga 2023. aastal.
Nõukogu kiitis heaks järeldused, mis käsitlevad kinnipidamist väikestes asutustes ja milles keskendutakse sotsiaalsele rehabiliteerimisele ja ühiskonda taasintegreerimisele. Järeldustes rõhutatakse, kui oluline on kaitsta kinnipeetavate põhiõigusi ja -vabadusi, tagada nende juurdepääs kaasavatele haridusprogrammidele ja investeerida nende sotsiaalsesse rehabilitatsiooni.
Väikestes asutustes kinnipidamine võib parandada nii kinnipidamisasutuste töötajate töötingimusi kui ka kinnipeetute elukvaliteeti. See võib samuti aidata luua konstruktiivset taasintegreerimisõhustikku.
Järeldustes kutsutakse komisjoni üles uurima rahastamisvõimalusi väikesemahuliste kinnipidamisasutuste, sealhulgas kinnipidamismajade rajamiseks, edasiarendamiseks ja kasutuselevõtmiseks.
Meie kohtusüsteemi põhieesmärk on kinnipeetavate sotsiaalne rehabilitatsioon ja taasintegreerimine. Sellega seoses võib oma roll olla väikestel kinnipidamisasutustel, sest need aitavad vähendada kinnipidamise negatiivset mõju ja uute kuritegude toimepanemise ohtu.
Belgia asepeaminister ning justiits- ja Põhjamere minister Paul Van Tigchelt
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse kavandatava komisjoni määruse üle, mille eesmärk on hõlbustada ühes liikmesriigis kindlaks tehtud lapse põlvnemise tunnustamist teises liikmesriigis. Komisjoni andmetel võib hinnanguliselt 2 miljonit last praegu seista silmitsi olukorraga, kus nende ühes liikmesriigis tunnustatud vanemat ei tunnustata teises liikmesriigis kõikidel eesmärkidel. See võib tekitada probleeme, kui perekondad reisivad või kolivad teise ELi liikmesriiki. Arvamuste vahetuses käsitleti eelkõige surrogaatemadusjärgse põlvnemissuhte tunnustamisega seotud juhtumeid, et ettepaneku üle peetavatel läbirääkimistel oleks võimalik edasi liikuda.
Võitlus laste seksuaalse väärkohtlemise vastu
Teine arutelu puudutas kavandatavaid ajakohastusi 2011. aasta direktiivis, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust. Ettepaneku eesmärk on laiendada nende kuritegude määratlusi ning kehtestada rangemad karistused ja konkreetsemad nõuded tõkestustegevusele ja ohvrite abistamisele. Ministrid andsid suuniseid tulevaseks tööks ekspertide tasandil kahes küsimuses: esiteks laste seksuaalse väärkohtlemisega seotud süütegude aegumistähtaeg ja kas need peaksid nõudma erilist tähelepanu, et tagada nende eest süüdistuse esitamine ka suhteliselt pika aja jooksul pärast süüteo toimepanemist, ning teiseks, kuidas tuleks käsitleda tehisintellekti abil loodud laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali.
Enamik ministreid jagas seisukohta, et seda liiki jäledad kuriteod õigustavad erinorme, mis käsitlevad pikki aegumistähtaegu pärast ohvri täisealiseks saamist. Kuigi mõned liikmesriigid on aegumise korrast loobunud, pooldavad teised liikmesriigid kavandatud tähtaegade muutmist. Kuigi meetodi suhtes ollakse eriarvamusel, edastati selge sõnum, et tehisintellektivahendite loodud seksuaalse kuritarvitamise kujutised kriminaliseeritakse samal viisil kui tegelikke lapsi kujutavad pildid.
Korruptsioonivastane võitlus
Nõukogu leppis samuti kokku läbirääkimisvolitustes (üldine lähenemisviis) korruptsioonivastast võitlust käsitleva direktiivi üle. Kõnealuse ettepanekuga muudetakse ja ajakohastatakse praeguseid ELi õigusnorme selles valdkonnas ning ettepanek tugineb kolmele põhisambale: ennetamine, avastamine ja karistamine. Selle peamine uudsus seisneb selles, et esimest korda koondatakse ELi tasandil ühte õigusakti avaliku ja erasektori korruptsiooni käsitlevad normid.
Kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kõnealuse õigusakti alusel ebaseaduslikuks muutuvate kuritegude eest oleks ette nähtud karistus, mille maksimummäär on vähemalt kahe- kuni nelja-aastane vangistus. Samuti määratakse ettevõtjatele karistused, mis mille suurus on vähemalt 3–5% ülemaailmsest kogukäibest või teise võimalusena vähemalt 24 või 40 miljonit eurot.
Eesistujariik Belgia esitas ülevaate nõukogu tööst direktiivi ettepanekuga, millega ühtlustataks maksejõuetusõiguse teatavaid aspekte. Komisjon avaldas ettepaneku 2022. aasta detsembris ja see on üks kapitaliturgude liidu tegevuskava algatustest. Praegu vaatab ettepanekut läbi nõukogu tsiviilõiguse töörühm ning justiits- ja siseküsimuste nõukogus korraldati poliitiline mõttevahetus 2023. aasta oktoobris. 2024. aasta märtsis toimunud euroala tippkohtumisel ja 2024. aasta aprillis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kutsusid riigipead ja valitsusjuhid üles kapitaliturgude liidu tegevuskavaga seotud tegevuse kiiresti lõpule viima. Järgnevatel kuudel jätkub tehniline töö liikmesriikide ühise seisukoha saavutamiseks.
Nõukogu läbirääkimisvolitused (üldine lähenemisviis) ohvrite õiguste 2012. aasta direktiivi läbivaatamiseks võeti aruteluta päevakorrapunktina vastu. Ettepaneku eesmärk on reageerida praeguse õigusakti hindamisel ilmnenud puudustele. Ajakohastamisega kehtestatakse miinimumnormid ja tugevdatakse neid, et tagada kuriteoohvritele täiendav kaitse, tugi ja juurdepääs teabele ning et nad saaksid lihtsamalt taotleda õiguskaitset.
Ministrid leppisid samuti kokku läbirääkimisvolitustes määruse üle, millega kehtestatakse isikuandmete kaitse üldmääruse täiendavad menetlusnormid. Ettepaneku eesmärk on ühtlustada andmekaitseasutuste koostööd isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise tagamisel piiriüleste juhtumite puhul. Uue ettepanekuga ei muudeta isikuandmete kaitse üldmäärust. Üldise lähenemisviisiga ühtlustatakse menetlusetapid ning poolte ja kaebuse esitaja õigused ELi tasandil, võttes arvesse liikmesriikide menetlusautonoomiat. Nõukogu lähenemisviisi peamised uuendused on võtta kasutusele uus kaebuste varajase lahendamise menetlus ja lihtsam menetlus kergemini lahendatavate juhtumite jaoks, et vältida halduskoormust ja kiirendada otsuste tegemist piiriüleste juhtumite puhul.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Samuti kiitis nõukogu heaks järeldused ELi kriminaalõiguse tuleviku kohta. Ministrid rõhutasid vajadust kvaliteetsete õigusaktide järele, milles järgitakse selliseid aluspõhimõtteid nagu seaduslikkus, subsidiaarsus ja proportsionaalsus. Nõukogu kutsub üles ajakohastama näidissätteid ja pidama struktureeritud arutelu, millesse on kaasatud erinevad sidusrühmad, et tagada ELi kriminaalõiguse järjepidevus ja tõhusus.
Komisjon teavitas ministreid ELi ja USA vahelistest läbirääkimistest, mille eesmärk on sõlmida elektroonilisi tõendeid käsitlev leping. Samuti esitas komisjon 2024. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabeli, milles vaadeldakse ELi liikmesriikide kohtusüsteemide tulemuslikkust tõhususe, kvaliteedi ja sõltumatuse kriteeriumide alusel.
Eesistujariik andis ministritele ülevaate tõhusa õiguskaitse eesmärgil andmetele juurdepääsu käsitleva kõrgetasemelise töörühma soovitustest (mis oli siseministrite kohtumise päevakorra punkt) ning ELi ja USA justiits- ja siseküsimuste ministrite kohtumisest (20.–21. juuni).
Lõpetuseks tutvustas tulevane eesistujariik Ungari oma prioriteete.
