"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (siseküsimused), 12. detsember 2024
Peamised tulemused
Schengeni ala
Nõukogu võttis vastu otsuse kaotada alates 1. jaanuarist 2025 isikutele tehtavad kontrollid Bulgaaria ja Rumeeniaga ühistel ja nende liikmesriikide vahelistel maismaa sisepiiridel.
Tänane otsus kaotada isikute kontrollimine Bulgaaria ja Rumeeniaga ühistel maismaa sisepiiridel on Schengeni ala jaoks oluline verstapost. Me soovime Bulgaariale ja Rumeeniale tere tulemast Schengeni perekonda.
Ungari siseminister Sándor Pintér
Alates ELiga ühinemisest on Bulgaaria ja Rumeenia kohaldanud Schengeni õigusraamistiku (Schengeni acquis’) osi, sealhulgas neid, mis on seotud välispiirikontrolli, politseikoostöö ja Schengeni infosüsteemi kasutamisega.
30. detsembril 2023 võttis nõukogu vastu otsuse kohaldada alates 31. märtsist 2024 Schengeni acquis’ ülejäänud osi ning kaotada isikute kontrollimine liidusisestel õhu- ja merepiiridel.
Ministrid arutasid Schengeni ala olukorda ja vahetasid arvamusi Schengeni nõukogu iga-aastase tsükli prioriteetide elluviimise üle, keskendudes üldise turvalisuse suurendamisele digitaliseerimise kaudu.
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning ELi õiguskaitse IT-süsteemide koostalitlusvõime
Komisjon ja eu-LISA (turvalisuse ja õiguse valdkonna IT-süsteemide üle järelevalvet teostav ELi amet) andsid ministritele ülevaate edasistest sammudest riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi töölerakendamiseks. Komisjon esitas teabe oma 4. detsembril 2024 avaldatud ettepaneku kohta, mis käsitleb süsteemi järkjärgulist kasutuselevõttu.
Liikmesriigid toetasid eesistujariigi ettepanekut vajaduse kohta koostada uus tegevuskava, mis minimeerib eeldatavaid tagajärgi.
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem on automaatne IT-süsteem lühiajaliselt ELi reisivate kolmandate riikide kodanike registreerimiseks. Uue süsteemi kohaselt skaneerivad piirivalveametnikud piiri esimest korda ületavate isikute sõrmejäljed või teevad neist isikutest foto. See teave salvestatakse digitaalsesse faili.
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem on osa ulatuslikumatest kuritegevuse vastu võitlemise ja piirijulgeoleku IT-süsteemidest, mille EL peaks lähiaastatel kasutusele võtma. Need hõlmavad Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi ETIAS, mis kontrollib nende kolmandate riikide kodanikega seotud julgeoleku-, rände- ja terviseriske, kes ei vaja Schengeni alale sisenemiseks viisat.
Ministrid arutasid edasisi samme ja andsid suuniseid edasiseks tööks seoses juurdepääsuga andmetele tõhusa õiguskaitse eesmärgil. Kuna meie ühiskonna digitaliseerimine loob kurjategijatele tingimused, et kasutada ära tehnoloogilisi edusamme kuritegude toimepanemiseks, on ilmnenud, et tõhus juurdepääs andmetele õiguskaitse eesmärgil on kriminaaluurimise ja süüdistuste esitamise vallas üks peamisi väljakutseid.
Kõnealune arvamuste vahetus toimus mõni nädal pärast seda, kui 6. juunil 2023 loodud kõrgetasemeline töörühm esitas oma selleteemalise lõpparuande.
Komisjon koostab 2025. aasta esimeseks pooleks tegevuskava konkreetsete meetmete rakendamiseks, et tagada juurdepääs andmetele tõhusa õiguskaitse eesmärgil.
Ministrid kiitsid heaks ka nõukogu järeldused, milles käsitletakse andmetele juurdepääsu tõhusa õiguskaitse eesmärgil.
Komisjon andis ajakohastatud ülevaate seoses rände- ja varjupaigareformide rakendamisega. Tegemist on käesoleva aasta mais vastu võetud ELi õigusaktidega. Liikmesriigid ja komisjon teevad praegu ettevalmistusi nende õigusaktide kohaldamiseks alates 2026. aasta juunist. Liikmesriigid on komisjoni suuniste alusel koostanud riiklikud rakenduskavad, milles on sätestatud kõnealuste õigusaktide rakendamise meetmed ja ajakava.
Ministrite töölõunal arutati rände välismõõdet. Eesistujariik Ungari algatas sellel teemal mitu arutelu. Lisaks kutsus Euroopa Ülemkogu 2024. aasta oktoobris üles kaaluma uusi, ELi ja rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid viise ebaseadusliku rände ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.
Seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires
Ministrid kiitsid heaks strateegilised suunised seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires. Need suunised kujundavad ELi selle valdkonna poliitika suunda järgmisel viiel aastal.
Strateegilised suunised on oluline vahend vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonna ELi poliitika suuna kujundamisel ning need on raamistikuks ELi strateegilise tegevuskava (2024–2029) asjakohaste aspektide rakendamisel.
Siseministritele anti iga kuue kuu tagant esitatav ülevaade praegusest ohumaastikust. Eesistujariik andis samuti teavet edusammude kohta, mida ta on teinud seoses oma prioriteetidega ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse vallas. Nendeks on tolliasutuste ja politsei vaheline operatiivkoostöö, Euroopa sadamate liit ja Schengeni infosüsteemi potentsiaali ärakasutamine.
Võitlus laste seksuaalse väärkohtlemise vastu internetis
Nõukogu ei leppinud kokku eesistujariigi kompromisstekstis määruse kohta, mis käsitleb laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamist ja tõkestamist, kusjuures mõned liikmesriigid väljendasid muret seoses ohtudega isikutevahelise ja eelkõige otspunktkrüpteeritud side konfidentsiaalsusele.
Komisjon esitas 2022. aasta mais ettepaneku ELi määruse kohta, millega kehtestataks internetiettevõtetele kohustus tuvastada oma platvormidel laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali ja teavitada sellest ametiasutusi. Määruse eelnõu on pärast seda põhjalikult arutatud nõukogu ekspertide kohtumistel.
Eesistujariik teavitas ministreid 28.–29. oktoobril 2024 Budvas (Montenegros) toimunud ELi ja Lääne-Balkani ministrite justiits- ja siseküsimuste teemalisest foorumist. Eesistujariik andis ministritele aru ka Budapesti protsessi seitsmendast ministrite konverentsist, mis toimus 11.–12. novembril 2024 Budapestis.
ELi nõukogu järgmine eesistujariik Poola tutvustas oma tööprogrammi.
Nõukogu võttis samuti aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seotud ja muu kui seadusandliku tegevusega seotud A-punktide nimekirjas.
