"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (justiitsküsimused), 13. detsember 2024
Peamised tulemused
Võitlus rändajate smugeldamise vastu
Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis (liikmesriikide seisukoht) kavandatava direktiivi suhtes, millega kehtestatakse miinimumnormid rändajate smugeldamise tõkestamiseks. Selle õigusaktiga kavatsetakse asendada praegune ELi õigusraamistik, mis pärineb 2002. aastast. Ettepaneku eesmärk on lähendada liikmesriikide kriminaalõigust sellistes küsimustes nagu rändajate smugeldamise määratlemine ja smugeldamise eest karistamine.
Kuritegelikud rühmitused teenivad rändajate smugeldamisega miljoneid, kasutades ära kõige haavatavamaid inimesi. Nende vastutusele võtmine selle kuriteo eest on ELi riikide üks prioriteete.
Bence Tuzson, Ungari justiitsminister
2023. aastal tuvastati ELi välispiiridel ligikaudu 380 000 ebaseadusliku piiriületamise juhtumit. Europoli hinnangul kasutab üle 90% ELi saabuvatest ebaseaduslikest rändajatest smugeldajate teenuseid.
Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastane võitlus
Võitlemaks laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise vastu, leppisid ministrid kokku seisukohas ja üldises lähenemisviisis ettepaneku suhtes ajakohastada asjaomast 2011. aasta direktiivi, et tugevdada laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise alast kriminaalõigust. Euroopa Komisjoni poolt 2024. aasta veebruaris ette pandud ajakohastatud õigusaktiga soovitakse laiendada selliste kuritegude määratlusi nagu laste seksuaalne kuritarvitamine ja ärakasutamine – hõlmates ka juhud, mil kuriteo toimepaneku on teinud võimalikuks või seda on hõlbustanud uued veebipõhised vahendid – ning tagada nende kuritegude tõhusam uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine. Samuti kavatsetakse sellega kehtestada rangemad karistused ja sätestada konkreetsemad nõuded kuritegude ennetamise ja ohvrite abistamise osas.
Täna kokku lepitud osaline üldine lähenemisviis maksejõuetusõiguse teatavaid aspekte ühtlustava direktiivi ettepaneku põhielementide suhtes on oluline samm püüetes muuta EL investoritele atraktiivsemaks.
Nimetatud ettepanek on üks kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava algatustest. Selle eesmärk on soodustada piiriüleseid investeeringuid ühtsel turul, ühtlustades konkreetseid maksejõuetusmenetluse valdkondi. Ettepanekuga soovitakse eelkõige tagada, et võlausaldajad saaksid likvideeritud ettevõttelt tagasi võimalikult palju vara, samuti suurendada maksejõuetusmenetluste tõhusust ning tagastatava vara prognoositavust ja õiglast jaotamist võlausaldajate vahel. Praegu peavad piiriülesed investorid investeerimisvõimalusi hinnates arvestama 27 riigi erinevate maksejõuetusnormidega.
Töölõuna käigus arutasid ministrid ühise tehisintellektisüsteemi välja töötamise võimalust kohtusüsteemide jaoks. Lisaks arutasid nad seda, millised oleksid niisuguste algatuste jaoks sobivaimad tehisintellektivahendid. Tehisintellektivahendite arendamine selliste tundlike valdkondade jaoks nagu õigusvaldkond on ressursimahukas ning seetõttu oleks kasulik selleks Euroopa tasandil jõud ühendada.
Tehisintellekt avaldab juba praegu justiitsvaldkonnale mõju ja tulevikus selle mõju ainult suureneb. Kõnealused suundumused võivad aidata vähendada kohtumenetlusteks kuluvat aega ning muuta need menetlused tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Seetõttu on mõistlik teha ELi tasandil koostööd, et seda arengut suunata ja sellest ühiselt kasu saada.
Bence Tuzson, Ungari justiitsminister
Ministrid kiitsid heaks ka nimetatud teemat käsitlevad järeldused.
Kuna ELi kriminaalõigus on viimase 20 aasta jooksul oluliselt edasi arenenud, arutlesid ministrid kriminaalõiguse valdkonna tulevaste vajaduste üle, eelkõige selle üle, kas kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise õigusraamistiku tuleks konsolideerida. Enamik ministreid leidis, et rõhku tuleks panna kehtivate normide rakendamisele ning uute ettepanekute puhul olemasoleva ELi kriminaalõiguse raamistikuga kooskõla tagamisele.
Teine ELi kriminaalõiguse tuleviku üle peetud arutelude aspekt oli kriminaalõiguse valdkonna miinimumeeskirju sisaldavate õigusaktide jaoks näidissätete koostamine. Ühiselt leiti, et liikmesriigid soovivad tagada ELi kriminaalõiguse olulisimates sätetes vähemalt mõnesuguse standardsõnastuse kasutamise. Ministrid avaldasid ühtlasi laialdast toetust mittesiduvate näidissätetega toimuva töö jätkamisele, eesmärgiga saavutada selles suhtes teiste ELi institutsioonidega ühine arusaamine.
Esitati kaks eesistujariigi aruannet: aruanne näidissätete kohta ja aruanne ELi kriminaalõiguse kohta üldises kontekstis.
Vastastikune hindamine: Euroopa uurimismääruse tõhustamine
Eesistujariik esitas teavet vastastikuste hindamiste kümnenda vooru lõpparuande kohta. Seekordse, regulaarselt toimuva vooru puhul keskenduti Euroopa uurimismääruse rakendamisele.
Vastastikuse hindamise käigus hindavad liikmesriigid üksteist vastastikku ELi ja rahvusvaheliste õigusaktide ning kuritegevuse vastu võitlemise vahendite rakendamise alal. Selle mehhanismi eesmärk on:
leida praktilisi lahendusi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ELis
parandada Euroopa õigusalast koostööd
jagada liikmesriikide vahel parimaid tavasid
Nõukogu koordineerib hindamisprotsessi ja koostab aruandeid, sealhulgas järeldusi ja soovitusi.
Võitlus ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu
Samamoodi nagu siseministrite kohtumisel, teavitas eeistujariik ka justiitsministreid edusammudest, mida on tehtud ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Eesistujariik tõi eelkõige välja tegevusi, mis on seotud organiseeritud kuritegevuse vastase õigusalase koostöö Euroopa võrgustikuga ning püüdlustega tugevdada prioriteetsete kolmandate riikidega tehtavat õigusalast koostööd.
Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda: võitlus karistamatuse vastu
Eesistujariik andis ülevaate ELi tegevusest seoses karistamatuse vastu võitlemisega Ukrainas. ELi, liikmesriikide ja rahvusvaheliste osalejate tegevuse raames on muu hulgas saadetud Ukrainasse liikmesriikide kohtueksperte ja loodud ühine uurimisrühm Ukrainas väidetavalt toime pandud kuritegude uurimiseks, samuti on Eurojusti juures asutatud rahvusvaheline keskus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks.
Vastusena rahvusvahelise kogukonna, sealhulgas nõukogu üleskutsele ühineda Rooma statuudiga, andis Ukraina 25. oktoobril ÜRO peasekretärile hoiule Rooma statuudi ratifitseerimiskirja. Rooma statuut jõustub Ukrainas 1. jaanuaril 2025.
Seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires
Eesistujariik andis ülevaate olukorrast seoses vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegiliste suunistega, mille nõukogu kiitis heaks 12. detsembril. Need suunised kujundavad ELi selle valdkonna poliitikasuunda järgmisel viiel aastal.
Strateegilised suunised on oluline vahend ELi poliitikasuuna kujundamiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal ning need on raamistikuks ELi strateegilise tegevuskava (2024–2029) asjakohaste aspektide rakendamisel.
Eesistujariik andis ülevaate tõhusa õiguskaitse eesmärgil andmetele juurdepääsu käsitleva kõrgetasemelise töörühma tööst, tuginedes töörühma lõpparuandele.
Muud küsimused
Nagu siseministrite kohtumisel, teavitas eesistujariik ka delegatsioone 28.–29. oktoobril 2024 Budvas (Montenegros) toimunud ELi ja Lääne-Balkani ministrite justiits- ja siseküsimuste teemalisest foorumist. Lisaks teavitasid eesistujariik ja komisjon osalejaid ühiselt antisemitismivastase võitluse valdkonnas toimunud arengutest. Komisjon andis ka ülevaate ELi ja USA läbirääkimistest elektrooniliste tõendite lepingu üle.
ELi nõukogu järgmine eesistujariik Poola tutvustas oma tööprogrammi.
