"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (siseküsimused), 10. oktoober 2024
Peamised tulemused
Siseküsimused
Võitlus laste seksuaalse väärkohtlemise vastu internetis
Eesistujariik teavitas ministreid olukorrast seoses kavandatava ELi määrusega, millega kehtestataks internetiettevõtetele kohustus tuvastada oma platvormidel laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavat materjali ja teavitada sellest ametiasutusi. Kavas on luua ELi keskus, mis hakkab ametiasutustele pakkuma tuge laste seksuaalse väärkohtlemise teadetele reageerimisel, ning koguda ja jagada eksperditeadmisi ja parimaid tavasid ennetamise ja ohvriabi valdkonnas.
Määruse eelnõu esitati 2022. aasta mais ja seda on sellest ajast saadik nõukogu ekspertide kohtumistel põhjalikult arutatud.
Praegu nõukogus arutlusel oleva eesistujariigi kompromisstekstiga saavutataks sobiv tasakaal meie laste kaitsmise ja kodanike eraelu puutumatuse kaitsmise vahel.
Laste seksuaalse kuritarvitamise vastane võitlus on eesistujariigi prioriteet. Esitatud määruse eelnõu võib olla pöördelise tähtsusega selle kohutava kuritegevuse vastu võitlemisel. Me jätkame jõupingutusi selle ettepaneku viimistlemiseks.
Ministrid arutasid Schengeni ala olukorda ja vahetasid arvamusi nõukogu iga-aastase Schengeni tsükli prioriteetide elluviimise üle. Ministrid keskendusid ELi välispiiride vastupidavuse suurendamisele ning eelkõige piirikontrolli kvaliteedi tõstmisele ja kolmandate riikidega tehtava koostöö parandamisele. Paljud delegatsioonid rõhutasid, kui oluline on eraldada piisavalt vahendeid välispiiride kaitseks ja tagada ELi infosüsteemide täielik kasutamine. Ministrid rõhutasid ka Frontexi rolli selliste liikmesriikide ja kolmandate riikide toetamisel, kellega ta on sõlminud lepingud.
Eesistujariik andis samuti ülevaate Schengeni acquis’ täieliku rakendamise seisust Bulgaarias ja Rumeenias. Nõukogu otsustas 30. detsembril 2023 kaotada õhu- ja merepiirikontrollid Bulgaaria ja Rumeenia suhtes. Schengeni ala ning Bulgaaria ja Rumeenia vaheliste maismaapiirikontrolli kaotamise kuupäeva kindlaksmääramiseks on vaja täiendavat nõukogu otsust. Bulgaaria ja Rumeenia tutvustasid meetmeid, mida nad on rakendanud pärast detsembris vastu võetud nõukogu otsust välispiiride kaitsmise ja ebaseadusliku rände vastu võitlemise kohta.
Meie välispiiride julgeoleku tugevdamine on eesistujariigi Ungari jaoks äärmiselt oluline. Oleme jätkuvalt pühendunud selle tagamisele, et Bulgaaria ja Rumeenia saaksid võimalikult kiiesti Schengeni ala täisliikmeteks.
Eesistujariik ja komisjon teavitasid ministreid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) käivitamise seisust. Tegemist on automaatse IT-süsteemiga ELi lühiajaliselt reisivate kolmandate riikide kodanike registreerimiseks. Uue süsteemi kohaselt skaneerivad piirivalveametnikud sõrmejälgi või teevad foto isikutest, kes ületavad piiri esimest korda. See teave salvestatakse digitaalsesse faili. Ministreid teavitati süsteemi käivitamise seisust.
Sujuva ülemineku tagamiseks esitas komisjon kava riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi järkjärguliseks kasutuselevõtuks. Selle lähenemisviisi üksikasjad määratakse kindlaks lähinädalatel.
Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem on osa ulatuslikumatest kuritegevuse vastu võitlemise ja piirijulgeoleku IT-süsteemidest, mille EL lähiaastatel kasutusele võtab. Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem ETIAS – süsteem, mis kontrollib nende kolmandate riikide kodanikega seotud julgeoleku-, rände- ja terviseriske, kes ei vaja Schengeni alale sisenemiseks viisat – on kavas kasutusele võtta 2025. aasta esimesel poolel.
Võitlus ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu
Eesistujariik andis ülevaate olukorrast seoses oma kümne prioriteediga uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Selles rõhutati teatavaid Euroopa sadamate liiduga seotud meetmeid, kõige ohtlikumate kuritegelike võrgustike kaardistamise järelmeetmeid, mis hõlbustavad finants- ja digiuurimisi, ning koostöö edendamist kolmandate riikidega, sealhulgas võitluses sünteetiliste uimastitega seotud ohtude vastu.
Sünteetiliste uimastitega seotud ohtude küsimuses juhtis eesistujariik tähelepanu ELi ja selle liikmesriikide panusele sünteetiliste uimastitega seotud ohtude vastu võitlemise ülemaailmsesse koalitsiooni (käivitati USA algatusel 7. juulil 2023). ELi ja USA uimastidialoogil 19. septembril 2024 leppisid EL ja USA kokku, et nad teevad täiendavat koostööd ja vahetavad teavet mõlema poole võetud erinevate meetmete kohta. Eesistujariik peab ka liikmesriikidega arutelusid, milles käsitletakse ELi valmisolekut võidelda sünteetiliste uimastitega seotud ohtudega.
Ebaseaduslike rändajate ja eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate tagasisaatmist käsitleti ministrite töölõunal. Eelkõige arutasid ministrid erinevate lähenemisviiside kasutamist ELi tagasisaatmissüsteemi tõhususe suurendamiseks ja Frontexi toetavat rolli selles valdkonnas. Nad tegid ekspertidele ülesandeks alustada uuenduslike lahenduste uurimist seoses tagasipöördumisega. Ministrid olid nõus, et tuleks otsida ELi tasandil lahendusi tundlikest kolmandatest riikidest pärit kurjategijate ja julgeolekuohtu kujutavate isikute tõhusaks tagasisaatmiseks.
Alates Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algusest ja 7. oktoobril 2023 toimunud Hamasi rünnakust on siseministrid pidanud korrapäraseid arutelusid nende konfliktide mõju üle ELi sisejulgeolekule.
Jätkates seda tava ja tuginedes ülevaatele praegusest ohumaastikust, vahetasid ministrid arvamusi selle üle, millised on nende konfliktide võimalikud tagajärjed ELile, näiteks rändesurve ja täiendav polariseerumine meie ühiskondades.
Ministrid leppisid kokku vajaduses jätkata asjakohaste leevendusmeetmete rakendamist, et vähendada võimalikku mõju sisejulgeolekule.
Järeldused piiriülese keskkonnakuritegevuse vastase võitluse kohta
Nõukogu kiitis heaks järeldused piiriülese keskkonnakuritegevuse vastase võitluse kohta, tunnistades, et see on organiseeritud kuritegevuses üks tulusamaid tegevusi. Need kuriteod põhjustavad tõsist keskkonna- ja majanduslikku kahju, eelkõige jäätmekäitluses, ning on sageli seotud korruptsiooni, rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Nõukogu kutsus liikmesriike, Euroopa Komisjoni, Europoli, Eurojusti, EnviCrimeNeti, Cepolit ja Jaguari võrgustikku tungivalt üles tihendama koostööd, avastama kuritegevust, likvideerima vastavad võrgustikud, konfiskeerima nende varad ja tugevdama partnerlust kolmandate riikidega.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Komisjon teavitas ministreid rände- ja varjupaigaleppe rakendamise seisust. Saksamaa käsitles digiteenuste määruse rakendamist ja aruandekohustust ebaseadusliku sisu kohta.
Rootsi delegatsioon juhtis tähelepanu kasvavale murele seoses alalealiste ja noorte kuritegevusse kaasamisega veebiplatvormide kaudu ning Leedu tegi ülevaate 6. septembril Vilniuses toimunud piirkondlikust elanikkonnakaitse foorumist.
Eesistujariik Ungari teavitas ministreid ELi ja Lääne-Balkani justiits- ja siseministrite foorumist, mis toimub 28.–29. oktoobril Montenegros.
