"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu (transport, telekommunikatsioon ja energeetika)
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istung (energeetika), 25. oktoober 2022
Peamised tulemused
Ehitiste energiatõhususe direktiiv
ELi energeetikaministrid võtsid vastu üldise lähenemisviisi hoonete energiatõhususe direktiivi ettepaneku suhtes. Läbivaadatud direktiivi peamised eesmärgid on, et kõik uued hooned peaksid olema heitevabad 2030. aastaks ning et olemasolevad hooned tuleks muuta heitevabaks 2050. aastaks.
Ehitussektor on ülioluline ELi 2030. ja 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kuid lisaks sellele aitab täna saavutatud kokkulepe inimestel oluliselt energiat säästa. Paremad ja energiatõhusamad hooned parandavad kodanike elukvaliteeti, samal ajal vähendades nende energiaarveid ja leevendades energiaostuvõimetust.
Tšehhi tööstus- ja kaubandusminister Jozef Síkela
Hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamine on osa meetmete paketist „Eesmärk 55“, mille eesmärk on viia ELi õigusaktid kooskõlla eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL, võttes sihiks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Ettepanek on eriti oluline, kuna hoonete arvele langeb ELis 40% tarbitavast energiast ning 36% energiaga seotud otsestest ja kaudsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest.
Pakett „Eesmärk 55“: ELi hoonete keskkonnahoidlikumaks muutmine (Infograafik)
Gaasiteemaline pakett
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse gaasiteemalise paketi üle, mis sisaldab direktiivi ettepanekut ja määruse ettepanekut, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja maagaasi ning vesiniku teemalisi siseturu ühiseeskirju.
Arutelu eesmärk oli anda täiendavaid poliitilisi suuniseid nõukogu tööks kõige pakilisematel teemadel, nagu vesinikuturgude arendamine, piiriülesed tariifid ja tariifisoodustused ning vesiniku segamine. Ministrid arutasid erinevaid eraldamismudeleid, et toetada taastuvallikatest toodetud gaaside, vähese CO2 heitega gaaside ja vesiniku tõhusa siseturu arengut, eelkõige tulevast vesinikku käsitlevat õigusraamistikku ja selle järkjärgulist kasutuselevõttu. Ministrid üldiselt toetasid eraldamist ja paindlikku ajakava vesinikuturgude rakendamiseks. Paljud toetasid gaasiturgudel kasutatava sõltumatu ülekandesüsteemi halduri mudeli kasutamist vesinikuturul. Tööd tuleb jätkata vesinikuvõrkude piiriüleste tariifide tasemega ning taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tariifisoodustuste diferentseerimise võimalustega. Mõned ministrid toetasid vähese CO2 heitega vesiniku arvessevõtmist eesmärkide saavutamisel.
Maagaasisüsteemi vesiniku kohustusliku segamise taset eelistavad ministrid reguleerida kahepoolsete lepingutega. Ministrid arutasid ka seda, kas kohustusliku segamise maksimummäära tuleks vähendada või see vabatahtlikuks muuta. Samuti vahetasid nad arvamusi selle üle, kas segamise maksimumtaseme rakendamine tuleks edasi lükata.
Gaasiteemaline pakett on osa meetmete paketist „Eesmärk 55“, mille eesmärk on suunata EL 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise teele. Erinevalt hiljuti vastu võetud erakorralistest energiaalastest määrustest, mis sisaldavad lühiajalisi meetmeid, keskendub käesolev ettepanek keskmise pikkusega ja pikaajalistele lahendustele.
Euroopa Komisjon esitles ministritele 18. oktoobril 2022 vastu võetud nõukogu määruse ettepanekut solidaarsuse suurendamise kohta gaasiostude parema koordineerimise, piiriülese gaasikaubanduse ja usaldusväärsete hinna võrdlusaluste kaudu.
Et anda nõukogu tööle poliitilisi suuniseid, vahetasid ministrid seejärel ettepaneku üle arvamusi, võttes arvesse 21. oktoobril 2022 vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldusi ja Euroopa Komisjoni mitteametlikku dokumenti, mis käsitleb poliitikavalikuid, et leevendada maagaasi hinna mõju elektriarvetele. Ministrid üldiselt tervitasid ettepaneku peamisi põhimõtteid ning rõhutasid vajadust teha Euroopa tasandil solidaarsuse vaimus kiireid ja koordineeritud jõupingutusi. Ministrid nõustusid, et kõik võetavad meetmed peavad aitama tagada varustuskindlust, viima kodumajapidamiste ja ettevõtjate energiahindade langemiseni kogu ELis, samal ajal soodustades nõudluse vähendamist ja säilitades ühtse turu terviklikkuse ning toetades ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Muude küsimuste raames andis Leedu ülevaate selle kohta, kui oluline on tagada Valgevene Ostrovetsi tuumajaama tuumaohutus kooskõlas ELi tunnustatud ohutustasemetega.
Euroopa Komisjon esitas teavet Ukraina ja Moldova energiasektorite olukorra kohta pärast Venemaa hiljutisi hävitavaid rünnakuid. Ministrid väljendasid muret olukorra üle, kordasid oma toetust Ukrainale ning kinnitasid oma pühendumust tugevdada toimuvat energiakoostööd Ukraina ja Moldovaga, eelkõige praeguse energiakriisi ajal.
Ehitussektor on ülioluline ELi 2030. ja 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kuid lisaks sellele aitab täna saavutatud kokkulepe inimestel oluliselt energiat säästa. Paremad ja energiatõhusamad hooned parandavad kodanike elukvaliteeti, samal ajal vähendades nende energiaarveid ja leevendades energiaostuvõimetust.
