"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu (transport, telekommunikatsioon ja energeetika)
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (telekommunikatsioon), 6. detsember 2022
Peamised tulemused
Tehisintellekti käsitlev õigusakt
Nõukogu leppis kokku läbirääkimisvolitustes („üldine lähenemisviis“) määruse ettepaneku kohta, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid, nn tehisintellekti käsitlev õigusakt.
Kõnealune määruse eelnõu on ELi digipöörde ja -poliitika põhielement, millega edendatakse usaldusväärse, turvalise ja seadusliku ning põhiõigustega kooskõlas oleva tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu Euroopas.
Ettepanekus nähakse ette ühtne horisontaalne tehisintellekti õigusraamistik, mille eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu turule lastud ja ELis kasutatavad tehisintellektisüsteemid, sealhulgas kolmandate riikide teenuseosutajate omad, on kooskõlas liidu väärtuste ja põhiõigusi käsitlevate kehtivate õigusaktidega. Selle eesmärk on samuti tagada õiguskindlus, et soodustada tehisintellekti tehtavaid investeeringuid ja tehisintellektialast innovatsiooni ning tugevdada juhtimist ja tõhustada põhiõigusi käsitlevate kehtivate õigusaktide ja tehisintellektisüsteemidele kohalduvate turvalisust käsitlevate nõuete täitmist.
Tehisintellekt on meie tuleviku jaoks ülimalt tähtis. Täna õnnestus meil saavutada habras tasakaal, mis edendab innovatsiooni ja tehisintellekti tehnoloogia kasutuselevõttu kogu Euroopas. Sellega kaasnevad ühelt poolt kõik hüved ja teiselt poolt meie kodanike põhiõiguste täielik austamine.
Tšehhi digiülemineku eest vastutav asepeaminister ja regionaalarenguminister Ivan Bartoš
Mõttevahetuse käigus väljendasid ministrid üksmeelset toetust eesistujariigi ettepaneku eesmärkidele ja lähenemisviisile kui tasakaalustatud kompromissile, milles on arvesse võetud liikmesriikide peamisi mureküsimusi, säilitades samal ajal õrna tasakaalu põhiõiguste kaitse ning tehisintellektitehnoloogia kasutuselevõtu edendamise vahel.
Ministrid rõhutasid, et see on väga innovatiivne ja oluline dokument, millel on potentsiaal edendada turvalise ja seadusliku tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu kogu ühtsel turul nii avalikus kui ka erasektoris. Ministrid nõustusid ka sellega, et kuna tegemist on esimese omataolise seadusandliku ettepanekuga maailmas, võib sellega luua ülemaailmse standardi tehisintellekti reguleerimiseks teistes jurisdiktsioonides ning seeläbi edendada Euroopa lähenemisviisi tehnoloogia reguleerimisele maailmas.
Pärast üldise lähenemisviisi vastuvõtmist saab nõukogu alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga („kolmepoolsed läbirääkimised“), kui viimane võtab vastu oma seisukoha kavandatava määruse suhtes kokkuleppe saavutamiseks.
Nõukogu leppis kokku Euroopa digiidentiteedi raamistikku käsitleva määruse ettepanekut käsitlevates läbirääkimisvolitustes („üldine lähenemisviis“) . Kavandatava uue raamistikuga kui ELi digipöörde teise olulise osaga muudetakse 2014. aasta määrust e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDASe määrus), millega loodi alus turvaliseks juurdepääsuks teenustele ja veebipõhiste piiriüleste tehingute tegemiseks ELis.
Digitehnoloogiad saavad meie elu lihtsamaks muuta. Olen veendunud, et Euroopa digiidentiteeditasku on meie kodanike ja ettevõtjate jaoks hädavajalik. Me näeme tohutut edasiminekut selles, kuidas inimesed kasutavad oma identiteeti ja volitusi igapäevases suhtluses nii avalike kui ka erasektori üksustega ning kuidas nad kasutavad digiteenuseid. Säilitades kõige selle juures kindlalt kontrolli oma andmete üle.
Tšehhi digiülemineku eest vastutav asepeaminister ja regionaalarenguminister Ivan Bartoš
Muudetud määruse eesmärk on tagada inimestele ja ettevõtjatele üldine juurdepääs turvalisele ja usaldusväärsele e-identimisele ja autentimisele isikliku digitasku (Euroopa digiidentiteeditasku) abil mobiiltelefonis. Seda digitaskut peaksid tunnustama nii ELi avalik sektor kui ka erasektori teenuseosutajad teenuste puhul, milleks on nõutav kasutajate tugev autentimine, samuti väga suured digiplatvormid. Ettepanekuga luuakse ka õigusraamistik identifitseerimisatribuutide ja identiteediga seotud teabe vahetamiseks. Sellega nähakse ette kasutajate kontroll ja andmekaitse ning võimalus jagada isikuandmeid sihipäraselt, lähtudes ainult konkreetse taotletud teenuse vajadustest.
Mõttevahetuse käigus väljendasid ministrid üksmeelset toetust eesistujariigi ettepaneku eesmärkidele ja lähenemisviisile kui tasakaalustatud kompromissile, milles on arvesse võetud liikmesriikide peamisi mureküsimusi, säilitades samal ajal õrna tasakaalu turvaliste tehingute vajaduse ja kodanike võimaluse vahel säilitada kontroll oma andmete üle.
Ministrid rõhutasid, et digitehnoloogia võib muuta elu palju lihtsamaks ning et isiklik digitasku oleks kodanike ja ettevõtjate jaoks hädavajalik kogu Euroopas. Rõhutades, et toimunud on tohutu edasiminek selles, kuidas inimesed kasutavad oma identiteeti ja volitusi igapäevases suhtluses nii avaliku kui ka erasektori üksustega ning kuidas nad kasutavad digiteenuseid, tõdesid ministrid, et konkreetne dokument on ELi digipöörde jaoks väga oluline.
Pärast üldise lähenemisviisi vastuvõtmist saab nõukogu alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga („kolmepoolsed läbirääkimised“), kui viimane võtab vastu oma seisukoha kavandatava määruse suhtes kokkuleppe saavutamiseks.
Nõukogu teavitati edusammudest seoses ettepanekuga võtta vastu määrus ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist.
Ettepaneku peamised eesmärgid on tagada andmetest saadud väärtuse õiglane jaotamine andmemajanduses osalejate vahel ning edendada andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist. Tegemist on horisontaalse õigusaktiga, millele peaksid peagi järgnema konkreetseid sektoreid hõlmavad täiendavad õigusaktid. See seadusandlik ettepanek on seega oluline samm Euroopa andmepõhise majanduse arendamisel.
Ministrid toetasid ettepaneku peamisi eesmärke ja võtsid eduaruande teadmiseks. Tuginedes selle ettepaneku osas Tšehhi eesistumise ajal saavutatud märkimisväärsetele edusammudele, jätkub töö nõukogus Rootsi eesistumise ajal.
Nõukogu tegi kokkuvõtte edusammudest seoses ettepanekuga võtta vastu määrus digielemente sisaldavate toodete horisontaalsete küberturvalisuse nõuete kohta (kübervastupidavusvõime määrus).
Selle ettepaneku peamine eesmärk on kehtestada horisontaalsed nõuded digielemente sisaldavatele toodetele, mida müüakse liidu siseturul. Ettepanek kujutab endast olulist edasiminekut nii riist- kui ka tarkvaratoodete parema küberturvalisuse tagamisel kogu tarneahelas ja kogu nende olelusringi jooksul.
Ministrid toetasid ettepaneku peamisi eesmärke ja võtsid eduaruande teadmiseks. Tuginedes Tšehhi eesistumise ajal saavutatud edusammudele, jätkub töö nõukogus Rootsi eesistumise ajal.
Ministrid arutasid mitteametlikul töölõunal rahvusvahelist koostööd digivaldkonnas.
Tunnistades vajadust tugevdada ELi strateegilist koostööd kolmandate riikidega digitaalsektori uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate alal, arutasid ministrid, millistele piirkondadele või kolmandate riikide kategooriatele peaks EL keskenduma, et suurendada oma avatud strateegilist autonoomiat. Sellised algatused võiksid olla näiteks tõhustatud koostöö USA, India ja Vaikse ookeani piirkonna, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega.
Nõukogu pidas eesistujariigi esitatud suunisdokumendi alusel ka poliitilise mõttevahetuse digikümnendi digioskuste üle. Ukraina digiülemineku aseministri Valerija Ionan liitus aruteluga videokonverentsi vahendusel.
Ministrid olid ühel meelel, et kui EL soovib tagada, et kogu ühiskond saaks kasu digipöördest, on väga oluline, et keegi ei jääks ilma õigete digioskusteta. Nad tuletasid meelde, et ELi tasandil on võetud mitmeid olulisi meetmeid ja algatusi, muu hulgas on ELi ühised ambitsioonikad eesmärgid digioskuste kohta esitatud digikümnendi poliitikaprogrammis (2030) „Tee digikümnendisse“, mille üle peeti läbirääkimisi ja mis võeti vastu Tšehhi Vabariigi eesistumise ajal. Ministrid tunnistasid siiski, et selles osas tuleb teha rohkem tööd.
Arvestades põhioskuste otsustavat tähtsust töötava elanikkonna jaoks ja vajadust tõhustada ELi jõupingutusi, et tagada sujuva digipöörde võimaldamiseks vajalike oskuste olemasolu, arutasid ministrid, milliseid oskuste täiendamise meetmeid võiks kavandada, keskendudes eelkõige sellistele oskuste täiendamise meetmetele, mis võiksid olla eriti kasulikud VKEdele.
Ministrid arutasid ka võimalusi jõu ühendamiseks, et tugineda liikmesriikides tuvastatud parimatele tavadele ja headele kogemustele ning suurendada IKT spetsialistide arvu ja kõrgema taseme digioskusi omavate valdkondlike spetsialistide arvu. Ministrid vahetasid ka arvamusi selle üle, milliseid meetmeid võiks kavandada, et aidata peamistel tööstusökosüsteemidel ja eelkõige VKEdel meelitada ligi digitalente kogu Euroopas.
Komisjon teavitas ministreid „muude küsimuste“ all ja Ukraina digiülemineku aseministri Valerija Ionani juuresolekul Ukrainale telekommunikatsiooni valdkonnas antavast ELi tehnilisest toest.
Komisjon andis ajakohastatud teavet tasuta või soodushinnaga rändlusteenuse laiendamise kohta ELis viibivatele Ukraina pagulastele ning telekommunikatsiooni- ja digiseadmete Ukrainasse tarnimise koordineerimise kohta. Viimane algatus („Laptops4Ukraine“) käivitati 1. detsembril eesmärgiga koguda ja tarnida sülearvuteid, nutitelefone ja tahvelarvuteid ning vastata koolide, haiglate ja riigiasutuste põhivajadustele Ukraina kõige enam kannatanud sõjapiirkondades.
Lisaks teavitas eesistujariik ministreid praeguste seadusandlike ettepanekute ja ühe muu kui seadusandliku algatuse menetlemise seisust.
Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva määruse (e-privaatsuse määrus) osas teavitas eesistujariik ministreid selle määruse menetlemise seisust nõukogus ja Euroopa Parlamendiga selle üle käimas olevatest läbirääkimistest.
Eesistujariik teavitas ministreid ka sellest, et hiljuti lepiti kokku Euroopa deklaratsioonis digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks, mis allkirjastatakse eeldatavasti 15. detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
Lisaks andis komisjon ministritele ülevaate olukorrast seoses rahvusvaheliste algatustega digivaldkondades, keskendudes kaubandus- ja tehnoloogianõukogudele ning digipartnerlustele.
Eesistujariik teavitas ministreid ka digivaldkonna liidu õigusnormide juhtimist ja jõustamist käsitleva kõrgetasemelise ekspertide 17. oktoobril 2022 toimunud virtuaalse kohtumise ning 3.–4. novembril 2022 Prahas toimunud konverentsi „ELi turvaline ja uuenduslik digitulevik“ tulemustest.
Lõpetuseks tutvustas järgmine eesistujariik Rootsi oma tööprogrammi 2023. aasta esimeseks pooleks.
Tehisintellekt on meie tuleviku jaoks ülimalt tähtis. Täna õnnestus meil saavutada habras tasakaal, mis edendab innovatsiooni ja tehisintellekti tehnoloogia kasutuselevõttu kogu Euroopas. Sellega kaasnevad ühelt poolt kõik hüved ja teiselt poolt meie kodanike põhiõiguste täielik austamine.
