Lennureisijate õigused
Lennureisijaid kaitstakse ELi õigusnormidega. Esitatud on ettepanek kehtivad normid läbi vaadata.
Miks on vaja reformida ELi lennureisijaid käsitlevaid norme?
Kehtivad reisijate õigusi käsitlevad normid (määrused 261/2004 ja 2027/97) on aidanud oluliselt kaasa reisijate kaitsmisele ELis. Vaatamata sellele on pärast normide vastuvõtmist esile kerkinud mitu küsimust.
Mõned sätted ja mõisted on ebaselged, mis on põhjustanud ebakõlasid ja normide ebaühtlast kohaldamist. Samuti on reisijatel nende sõnul kaebuste menetlemise ebatõhusa korra tõttu tihti raske oma õigusi kasutada.
Milles kavandatav reform seisneb?
Euroopa Komisjon tegi 2013. aasta märtsis ettepaneku reformida kehtivaid määrusi lennureisijate õiguste ja lennuettevõtjate vastutuse kohta.
Kavandatavate muudatuste eesmärk on tagada, et kui lennureisijad on sunnitud jääma lennujaama, oleksid neil uued ja suuremad õigused teabele, hoolitsusele ja teekonna muutmisele. Samal ajal kehtestatakse tõhusamad kaebuste esitamise menetlused ja jõustamismeetmed, et reisijaid saaksid oma õigusi tegelikult kasutada. Samuti on muudatuste eesmärk muuta selgemaks õiguslikult ebaselged kohad praegustes õigusnormides ja kehtestada mõned uued õigused.
Täpsemalt püütakse komisjoni ettepanekus selgitada järgmisi olulisemaid põhimõtteid:
- mõiste „erakorralised asjaolud“
- õigus hüvitisele lennu pikaajalise hilinemise korral
- õigus teekonna muutmisele
- õigus hoolitsusele
- jätkulennust mahajäämine
- lennuplaani muutmine
- lennurajaga seotud hilinemised
- reisile mitteilmumise korral rakendatava poliitika osaline keelustamine
- õigus saada teavet
Samuti püütakse ettepanekuga tagada karistuste tulemuslikkus ja järjepidevus ning individuaalsete nõuete ja kaebuste tulemuslik menetlemine. Ettepaneku eesmärk on paremini tagada reisijate õigused pagasikäitlemishäirete puhul, võtta arvesse lennuettevõtjate finantssuutlikkust ja kohandada vastutusmäärasid kooskõlas üldise hinnainflatsiooniga.
2020. aastal võttis komisjon vastu tõlgendamissuunised lennureisijaid käsitlevate õigusnormide kohta, et anda COVID-19 kriisi raames kodanikele ja lennuettevõtjatele suuniseid.
Nõukogus
Nõukogus toimus ettepaneku üle esimene arutelu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta istungil. Pärast seda on ettepanekut nõukogus mitu korda arutatud.
Euroopa Parlament võttis ettepanekut käsitleva seisukoha vastu esimesel lugemisel 5. veebruaril 2014.
Ettepaneku menetlemine oli mitme lahendamata küsimuse tõttu kuni 2019. aastani peatatud.
2019. aastal alustas eesistujariik Soome taas ettepaneku arutamist. Euroopa Parlament kinnitas veel kord oma seisukohta.
2020. aasta alguses tegi eesistujariik Horvaatia täiendavaid edusamme, esitades uued kompromissettepanekud, et saavutada nõukogus kokkulepe üldise lähenemisviisi suhtes.
Nõukogu ei ole ettepanekut alates 2020. aastast arutanud.