ELi ja NATO koostöö
ELi ja NATO strateegiline partnerlus on äärmiselt oluline Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse säilitamiseks ning kodanike kaitsmiseks Euroopas ja mujal.
Miks on ELi ja NATO partnerlus oluline?
ELi-NATO strateegiline partnerlus tugineb ühistele väärtustele, otsusekindlusele ühiste probleemide lahendamisel ning kindlale tahtele edendada ja kaitsta rahu, vabadust ja heaolu Euroopa-Atlandi piirkonnas.
ELi ja NATO suhted institutsionaliseeriti 2000. aastate alguses, tuginedes meetmetele, mis võeti 1990. aastatel, et suurendada Euroopa vastutust kaitseküsimustes.
ELi ja NATO koostöö on olnud Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku suurendamisel otsustava tähtsusega. NATO on jätkuvalt oma liikmete kollektiivse kaitse alustala, kuid on hädavajalik, et NATOt täiendaks tugevam ja võimekam Euroopa oma kaitse.
ELi ja NATO partnerlus on Euroopa-Atlandi piirkonnas julgeoleku ja stabiilsuse säilitamiseks äärmiselt oluline ning seda kasvavate probleemide ja ohtude tõttu praegu rohkem kui kunagi varem.
EL ja NATO esindavad kokku enam kui miljardit inimest ja mitut riiki, kes kuuluvad oma majanduse poolest maailma suurimate hulka, ning sellega kaasneb ülemaailmsel areenil märkimisväärne poliitiline ja sõjaline mõjuvõim.
ELi 27 liikmesriigist 23 on ka NATO liikmed.
ELi liikmesriigid, kes on NATO liikmed
NATO-l ja ELil on 23 ühist liiget: Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari.
ELi ja NATO koostöö valdkonnad
ELi ja NATO koostöö hõlmab mitut konkreetset strateegilist valdkonda:
Võitlus hübriidohtudega
Koostöö selle nimel, et arendada ühist olukorrateadlikkust seoses hübriid- ja terrorismiohtudega ning suurendada vastupanuvõimet tulevaste kriiside suhtes.
Kaitsevõime
Ühismeetmed ELi ja NATO võimete arendamise protsesside sidususe suurendamiseks ja sõjaväelise liikuvuse parandamiseks.
Suutlikkuse suurendamine
Partnerite abistamine, et suurendada nende suutlikkust ja tugevdada vastupanuvõimet, sealhulgas Lääne-Balkanil ning ida- ja lõunanaabruses.
Operatiivkoostöö
Teabevahetus operatiivtegevuse ja ühiste jõupingutuste kohta operatiivkoostöö parandamiseks, eelkõige merendusvaldkonnas.
Kaitsetööstus ja kaitsealased teadusuuringud
Teabe ja parimate tavade vahetamine tööstuse ja teadusuuringute valdkonnas ning asjaomaste algatuste rakendamise koordineerimine.
Poliitiline dialoog
ELi-NATO poliitiline dialoog on jätkuvalt asendamatu vahend vastastikuse mõistmise tugevdamiseks, usalduse suurendamiseks ja vastastikuse läbipaistvuse tagamiseks.
Küberturvalisus ja -kaitse
Teabe ja heade tavade vahetamine ning koordineerimine partnerite kübersuutlikkuse suurendamise ning küberõppuste ja -koolituse valdkonnas.
Koordineeritud õppused
Paralleelsed ja koordineeritud õppused, et suurendada mõlema organisatsiooni vastupanuvõimet ja valmisolekut kriisi korral.
ELi ja NATO koostöö praktikas
Aastatel 2016 ja 2017 kiitsid nõukogu ja NATO heaks 74 ühist ettepanekut konkreetsete meetmete võtmiseks sellistes valdkondades nagu terrorismivastane võitlus, sõjaväeline liikuvus, küberturvalisus, kaitsevõime, kaitsetööstus ja hübriidohtudega võitlemine.
Nende hulka kuuluvad näiteks järgmised algatused:
- struktureeritud dialoogid, milles keskendutakse vastupanuvõimele, sõjaväelisele liikuvusele, kosmosele, kübervaldkonnale, kliimale ja kaitsele ning kujunemisjärgus ja murrangulisele tehnoloogiale
- reaalajas teabe, aruannete ja analüüside vahetamine vaenuliku infotegevuse ning välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste kohta
- konsultatsioonid laiemates kaitsetööstusega seotud küsimustes ning konkreetsetel tööstuse kaasamise ja toetamisega seotud teemadel
- korrapärane teabevahetus ja vastastikune ülevaadete andmine pärast Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust
Alates 2017. aastast on nõukogu võtnud igal aastal teadmiseks eduaruande ühiste ettepanekute rakendamise kohta.
- EL ja NATO: 11. eduaruandes rõhutatakse püsivat koostööd, võttes arvesse suurenevaid julgeolekuprobleeme (pressiteade, 18. juuni 2026)
- Kaitsekoostöö: nõukogu võtab vastu järeldused ELi ja NATO koostöö kohta, milles kinnitatakse uued ühised ettepanekud täiendavaks ühiseks tööks (pressiteade, 5. detsember 2017)
- ELi ja NATO koostöö: nõukogu võtab vastu järeldused ühisdeklaratsiooni rakendamiseks (pressiteade, 6. detsember 2016)
Reageerimine praegustele väljakutsetele
ELi ja NATO koostööd on viimastel aastatel märkimisväärselt laiendatud, tuginedes kolmele (2023., 2018. ja 2016. aasta) ühisdeklaratsioonile ning 2022. aastal vastu võetud ELi strateegilisele kompassile ja NATO strateegilisele kontseptsioonile.
10. jaanuaril 2023 vastu võetud kolmandas ja uusimas ühisdeklaratsioonis ELi ja NATO koostöö kohta käsitletakse praeguseid väljakutseid ja seda, kuidas nendele koostööga reageeritakse.
Kõnealuses deklaratsioonis märgivad EL ja NATO, et on üksmeelsed Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja hukkamõistmisel ning Ukraina suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja enesekaitseõiguse toetamisel.
Kuna meie ees seisvad julgeolekuohud ja -probleemid on nii ulatuselt kui ka tähtsuselt kasvamas, viime oma partnerluse järgmisele tasemele, tuginedes oma pikaajalisele koostööle. ELi ja NATO koostööd käsitlev ühisdeklaratsioon, 10. jaanuar 2023
Deklaratsioonis esitatakse ühine nägemust sellest, kuidas EL ja NATO ühiste julgeolekuohtude vastu võitlemisel edaspidi koos tegutsevad. EL ja NATO laiendavad ja süvendavad oma koostööd sellistes valdkondades nagu:
- suurenev geostrateegiline konkurents
- vastupanuvõime ning elutähtsa taristu kaitse
- kujunemisjärgus ja murrangulised tehnoloogiad
- kosmos
- kliimamuutuste julgeolekumõju
- välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised
- ELi ja NATO ühisdeklaratsioon, 10. jaanuar 2023
- ELi ja NATO ühisdeklaratsioon, 10. juuli 2018
- ELi ja NATO ühisdeklaratsioon, 28. juuni 2016
Vt ka
ELi kaitsesektor arvudes
Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass
Alaline struktureeritud koostöö (PESCO)
Viimati läbi vaadatud: 18. juuni 2026