Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass
Strateegilises kompassis esitatakse suunised ja ühine visioon ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks 2030. aastaks.
Mis on strateegiline kompass?
Nõukogu kiitis strateegilise kompassi heaks 22. märtsil 2022, vaid mõni nädal pärast seda, kui algas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse.
Strateegiline kompass on tegevuskava, millega kehtestatakse ühine strateegiline visioon ja konkreetsed eesmärgid ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamiseks 2030. aastaks. Selles käsitletakse kasvavaid väljakutseid, nagu geopoliitiline konkurents, majanduslik rivaalitsemine, tehnoloogia areng, desinformatsioon ja kliimakriis.
Kompassis on esitatud mitmetahuline lähenemisviis, mis hõlmab diplomaatiat, humanitaarabi, arengukoostööd, kliimameetmeid, inimõiguste toetamist, majanduslikku toetust ja kaubanduspoliitikat.
See kätkeb endas kõiki julgeoleku- ja kaitsepoliitika aspekte ning rajaneb neljal sambal: tegutsemine, turvalisuse ja julgeoleku tagamine, investeerimine ja partnerluste loomine.
Tegutsemine – kohalolek ja tegevus kohapeal
Rakendada kiiresti ELi tsiviil- ja sõjalisi vahendeid, et kohandada meetmeid vastavalt partnerite vajadustele ja tugevdada ELi rolli kriisiohjamise keskse osalejana kogu maailmas.
Investeerimine – kulutuste suurendamine ja tõhustamine
Olla kaitsevalmis, tagades Euroopa kaitsesektori jaoks integreeritud, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja kerkse tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ning tugevdades Euroopa kaitsetööstust.
Turvalisuse ja julgeoleku tagamine ‒ ohtude ennetamine ja kodanike kaitsmine
Tugevdada kerksust, et tagada vaba, ohutu ja turvaline juurdepääs vaidlusi tekitavatele strateegilistele valdkondadele, kaitsta ELi kodanikke ja toetada ELi partnereid kogu maailmas.
Partnerluste loomine ‒ peamine jõu ja kerksuse allikas
Laiendada ja süvendada kohandatud partnerlusi kahepoolsete, piirkondlike ja mitmepoolsete partneritega kogu maailmas, et tagada vastastikune kasu ja tõhusam koostöö.
Edusammud arvudes
Alates strateegilise kompassi heakskiitmisest 2022. aastal on tehtud märkimisväärseid edusamme kõigi nelja samba puhul.
Tegutsemine
- ELi kiirsiirmisvõime käivitamine, mis võimaldab ELil kriisidele ja ohtudele kiiresti reageerida (2025)
- Punase mere ja Pärsia lahe piirkonna julgeoleku suurendamiseks läbiviidava uue merendusjulgeoleku operatsiooni EUNAVFOR ASPIDES käivitamine (2024)
- Armeenias läbiviidava ELi missiooni käivitamine (2023)
- Moldovas läbiviidava ELi partnerlusmissiooni käivitamine (2023)
- Guinea lahe Lääne-Aafrika riike toetava julgeoleku- ja kaitsealgatuse, millega antakse neile kohandatud tsiviilalast ja sõjalist eksperditeavet, käivitamine (2023)
- Ukraina toetuseks läbiviidava Euroopa Liidu sõjalise abi missiooni käivitamine (2022)
Investeerimine
- kava „ReArm Europe“ / „Kaitsevalmidus 2030“ tutvustamine (2025)
- Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendi (SAFE) vastuvõtmine ja riikide vabastusklausli aktiveerimine (2025)
- käimasolevad läbirääkimised Euroopa kaitsetööstuse programmi üle (2025)
- liikmesriikide kaitsekulutused ulatusid 326 miljardi euroni, sealhulgas 102 miljardit eurot kaitseinvesteeringutesse (2024)
- 300 miljonit eurot kaitsevaldkonna ühishangete toetamiseks ja 500 miljonit eurot laskemoona tootmise edendamiseks ELi eelarvest (2023)
Turvalisuse ja julgeoleku tagamine
- ELi kriisivalmiduse strateegia (2025) tutvustamine
- hübriidohtudega tegelevate kiirreageerimisrühmade loomine liikmesriikide ja partnerite abistamiseks (2024)
- välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste jaoks vahendite väljatöötamine, et tegeleda demokraatlikke protsesse ähvardavate ohtudega (2024)
- küberkerksuse määruse ja kübersolidaarsuse määruse vastuvõtmine (2024)
- küberturvalisuse ühtlaselt kõrget taset kogu ELis tagavaid meetmeid käsitleva direktiivi (küberturvalisuse 2. direktiiv) ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi vastuvõtmine (2023)
- ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia, ELi küberkaitsepoliitika ja läbivaadatud ELi merendusjulgeoleku strateegia vastuvõtmine (2023)
Partnerluste loomine
- julgeoleku- ja kaitsepartnerluste allkirjastamine kolmandate riikidega (2024–2025)
- koostöö ÜROga, et viia ellu ELi ja ÜRO koostöö ühiseid prioriteete (2022–2024)
- Schumani julgeoleku- ja kaitsefoorumi korraldamine, kus osalesid rahvusvahelised partnerid koos ELi kaitseministrite ja sidusrühmadega (2023–2024)
- ELi ja NATO kolmanda ühisdeklaratsiooni allkirjastamine (2023)
- koostöö piirkondlike partneritega, nagu Aafrika Liit, Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon, Lääne-Aafrika riikide majandusühendus ja Pärsia lahe koostöönõukogu
- tihedam dialoog ja koostöö peamiste kahepoolsete partneritega
Vaata ka
Euroopa kaitsevalmidus
ELi kaitsesektor arvudes
Alaline struktureeritud koostöö (PESCO)
Viimati läbi vaadatud: 28. august 2025