ELi kaitsesektor arvudes

Kui suured on ELi liikmesriikide kaitsekulutused?

2024. aastal ulatusid liikmesriikide kaitsekulutused 343 miljardi euroni, suurenedes kümnendat aastat järjest. 2025. aastal peaksid kulutused ulatuma hinnanguliselt 381 miljardi euroni. Kaitsekulutused suurenesid 2025. aastal eelneva aastaga võrreldes 11% ja 2020. aastaga võrreldes 62,87%.

2024. aastal suurenesid kaitsekulutused 1,9%-le ELi liikmesriikide SKPst (2023. aastal 1,6%). 2025. aastal peaksid kulutused moodustama hinnanguliselt 2,1%.

Kaitsekulutused (2005–2025)

Kaitseinvesteeringud kasvavad

2024. aastal kasvasid kaitseinvesteeringud erakordselt kiiresti, suurenedes 2023. aastaga võrreldes 42% ja jõudes rekordiliselt kõrgele tasemele – 106 miljardit eurot. Andmed näitavad, et kasv jätkub ka 2025. aastal, mil kaitseinvesteeringute maht peaks prognooside kohaselt ulatuma peaaegu 130 miljardi euroni.

2024. aastal ületasid liikmesriigid kuuendat aastat järjest kaitsesektori investeeringutele seatud ühist sihttaset 20%, eraldades kaitseinvesteeringuteks 31% kaitsekulutustest, mis on suurim registreeritud osakaal. 2025. aastaks prognoositud andmed näitavad, et see osakaal suureneb 2025. aastal veelgi.

Kaitseinvesteeringud (2005–2025)

Kaitseotstarbelise varustuse hanked

Kulutused kaitseotstarbelise varustuse hangetele suurenesid 2023. aastaga võrreldes 39% ja hankekulud ulatusid 2024. aastal 88 miljardi euroni. Kaitseotstarbelise varustuse hanked moodustavad üle 80% kaitseinvesteeringutest.

2025. aastal on tõenäoline, et kaitseotstarbelise varustuse hangetega seotud kulud ületavad 100 miljardit eurot.

Teadus- ja arendustegevus

Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse kogukulud, mis hõlmavad kõiki makseid kuni toodete tootmise kulude tekkimiseni, ulatusid 2024. aastal 13 miljardi euroni. See tähendab 20% kasvu võrreldes 2023. aastaga.

Teadus- ja arendustegevusele kulutatakse 2025. aastal eeldatavasti 17 miljardit eurot.

Allikat ja metoodikat käsitlev märkus

Kõik andmed liikmesriikide kaitsekulutuste kohta põhinevad Euroopa Kaitseagentuuri arvandmetel. Need arvandmed on ümardatud üles- või allapoole ja esitatud 2024. aasta püsivhindades, et võtta arvesse inflatsiooni ja võimaldada võrdlust eri aastate lõikes.

Lisateave:

• Kaitseandmed 2024–2025 (Euroopa Kaitseagentuur)
• Rahaliste väärtuste väljendamise viisid (Euroopa Komisjon)

Mida teeb EL kaitsekulutuste suurendamiseks?

Julgeolek ja kaitse jäävad liikmesriikide pädevusse, ent EL täiendab ja võimendab liikmesriikide jõupingutusi nii riiklike kaitsekulutuste suurendamise toetamise kui ka ELi eelarvevahendite kasutamise kaudu.

Liikmesriikide vaheline tõhustatud koostöö kaitseinvesteeringute valdkonnas on väga oluline. See loob võimalusi kulude kokkuhoiuks ja võib aidata liikmesriikidel olemasolevaid vahendeid tõhusamalt kasutada.

ELi kaitsealgatused pakuvad platvormi tõhustatud koostööks ühes täiendavate rahastamisstiimulitega. See platvorm võib märkimisväärselt parandada üldiste kaitseinvesteeringute tõhusust ning tagada liikmesriikide jaoks pikas perspektiivis koostegutsemisele avatumad ja vähem killustatud võimed.

Liikmesriikide kaitsekulutuste toetamine

EL on käivitanud mitu algatust, et toetada liikmesriike nende kaitsekulutuste täiendaval suurendamisel.

Muude algatuste hulgas annab EL kuni 150 miljardi euro ulatuses ajutist erakorralist finantsabi laenumehhanismi (Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahend ehk SAFE-rahastamisvahend) kaudu ning annab liikmesriikidele riikide vabastusklausli aktiveerimise taotlemisel täiendava eelarvelise paindlikkuse.

ELi liikmesriigid teevad julgeoleku ja kaitse valdkonnas koostööd ka Euroopa rahutagamisrahastu kaudu, mille eesmärk on suurendada ELi suutlikkust ennetada konflikte, luua ja säilitada rahu ning tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust. Praegu on rahastu rahaline ülemmäär 17 miljardit eurot.

• Kaitsealased ühishanked
• Riikide vabastusklausel kaitsekulutuste tegemiseks
• Euroopa rahutagamisrahastu

ELi kaitsekulutused

ELil on oma eelarve raames juba mitu algatust, et täiendada liikmesriikide kaitseinvesteeringuid. ELi eelarvest tehtavad kulutused hõlmavad järgmist:

• 8,8 miljardit eurot Euroopa Kaitsefondist kaitsealase teadus- ja arendustegevuse ergutuseks
• 1,7 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastust sõjaväelise liikuvuse projektide toetamiseks
• 300 miljonit eurot kaitsevaldkonna ühishangete toetamiseks
• 500 miljonit eurot laskemoona tootmise edendamiseks

16. oktoobril 2025 jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament esialgsele kokkuleppele Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) suhtes. EDIPi kaudu kavatseb EL eraldada ajavahemikus 2025–2027 Euroopa kaitsetööstuse edendamiseks toetustena 1,5 miljardit eurot.

• ELi-poolne kaitse rahastamine
• Euroopa kaitsetööstuse programm

Konkurentsivõime suurendamine

Julgeoleku ja kaitse valdkonnas tugevam ja võimekam Euroopa Liit suurendab Euroopa tööstuse ja tehnoloogia konkurentsivõimet. Tööstussuutlikkuse liikmesriikideülene lõimimine võimaldab mastaabisäästu ja vähendab kulusid.

Kaitsetööstuse käive

2024. aastal oli Euroopa kaitsetööstuse käive 183,4 miljardit eurot, mis on 13,8% rohkem kui aasta varem.

See kasvusuundumus oli nähtav kõigis kolmes peamises sektoris:

• sõjalennundussektoris 74,9 miljardit eurot (+ 13,6%)
• meresektoris 43,2 miljardit eurot (+ 13,6%)
• maismaasektoris 65,3 miljardit eurot (+ 14,3%)

Euroopa sõjalise varustuse eksport ulatus 2024. aastal 60 miljardi euroni, s.o 2,1% rohkem kui 2023. aastal.

Kaitsesektori töökohad

Euroopa kaitsetööstuse tööhõive suurenes 2024. aastal märkimisväärselt, kusjuures töökohtade koguarv tõusis 633 000ni. Eelnenud aastaga võrreldes oli kasv 8,6%.

Ligikaudu 240 000 töökohta oli sõjalennunduse sektoris, samas kui maismaa- ja meresektoris kokku oli hõivatud 393 000 kaitsetööstuse töötajat.

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEd) on Euroopa kaitsevaldkonna keerukates tarneahelates keskne roll. Euroopa kaitsetööstuses tegutseb praegu rohkem kui 2500 VKEd.

Allikat ja metoodikat käsitlev märkus

Kõik andmed kaitsetööstuse käibe ja töökohtade kohta põhinevad Euroopa lennundus-, julgeoleku- ja kaitsetööstuse liidu (kuhu kuulub 20 ELi riiki ning Ühendkuningriik, Norra ja Türgi) arvandmetel. Arvandmed on ümardatud üles- või allapoole, et võtta arvesse vahetuskursi kõikumisi ja erinevaid statistilise arvepidamise meetmeid.

Lisateave:

• Faktid ja arvud 2025 (Euroopa lennundus-, julgeoleku- ja kaitsetööstuse liit)

Vt ka

• ELi sõjaline toetus Ukrainale
• Alaline struktureeritud koostöö (PESCO)
• ELi ja NATO koostöö
• Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass