Euroopa rahutagamisrahastu
Euroopa rahutagamisrahastu on rahastamisvahend, mille eesmärk on suurendada ELi suutlikkust ennetada konflikte, tagada ja säilitada rahu ning tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust.
Euroopa rahutagamisrahastu loomine
Nõukogu võttis 22. märtsil 2021 vastu otsuse, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu.
Mis on Euroopa rahutagamisrahastu?
Euroopa rahutagamisrahastu on vahend, mille eesmärk on suurendada ELi suutlikkust, et:
- ennetada konflikte
- tagada ja säilitada rahu
- tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ja stabiilsust
Keerukate julgeolekuohtude ajastul suurendab Euroopa rahutagamisrahastu ELi suutlikkust tagada oma kodanike ja partnerite julgeolek. Rahastu maksimeerib rahu ja julgeoleku valdkonnas toimuva ELi üldise välistegevuse mõju, tõhusust ja kestlikkust.
Euroopa rahutagamisrahastu asendab ja laiendab selle valdkonna varasemaid rahastamisvahendeid, nimelt Athena mehhanismi ja Aafrika rahutagamisrahastut.
Kuidas Euroopa rahutagamisrahastu toimib?
Euroopa rahutagamisrahastu toimib missioonide ja operatsioonide kaudu, samuti abimeetmete kaudu, millest saavad kasu partnerriigid ning piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid. Kõnealuste meetmete hulka võivad kuuluda järgmised elemendid:
- sõjaline ja kaitseotstarbeline varustus
- taristu
- tehniline tugi
Euroopa rahutagamisrahastu toimib kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõigusega.
Mis on Euroopa rahutagamisrahastu eelarve?
Euroopa rahutagamisrahastu kujutab endast üle 17 miljardi euro suurust fondi, mida rahastatakse väljaspool ELi eelarvet seitsme aasta jooksul (2021–2027) ning millel on ühtne mehhanism, et rahastada kõiki ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) meetmeid sõjalises ja kaitsevaldkonnas.
2021. aasta märtsis loodud Euroopa rahutagamisrahastu esialgne rahaline ülemmäär oli 5,69 miljardit eurot jooksevhindades.
Nõukogu suurendas rahalist ülemmäära 2023. aasta märtsis (2,29 miljardi euro võrra), 2023. aasta juunis (4,06 miljardi euro võrra) ja 2024. aasta märtsis (5 miljardi euro võrra). 2024. aasta märtsi täiendus kujutab endast Euroopa rahutagamisrahastu raames loodud sihtotstarbelise Ukraina abifondi.
Liikmesriikide sissemaksed rahastusse määratakse kindlaks kogurahvatulu jaotuspõhimõtte alusel.
- Märts 2021 (esialgne eelarve): 5,7 miljardit eurot
- Märts 2023 (esimene täiendus): 2,3 miljardit eurot
- Juuni 2023 (teine täiendus): 4,1 miljardit eurot
- Märts 2024 (kolmas täiendus): 5 miljardit eurot
ELi toetus Ukrainale
Aastatel 2022–2024 eraldas EL Euroopa rahutagamisrahastust Ukraina pakiliste sõjaliste ja kaitsevajaduste rahuldamiseks 6,1 miljardit eurot.
Lisaks otsustas EL 2024. aasta märtsis suurendada Euroopa rahutagamisrahastu rahalist ülemmäära 5 miljardi euro võrra, luues sihtotstarbelise Ukraina abifondi. Sellest tulenevalt on Euroopa rahutagamisrahastu kaudu antava rahalise toetuse kogusumma 11,1 miljardit eurot.
Norra on neid abimeetmeid toetanud 250 miljoni Norra krooniga (ligikaudu 22 miljonit eurot).
Euroopa rahutagamisrahastu raames kokkulepitud abimeetmetega rahastatakse surmava ja mittesurmava sõjavarustuse ja -tarvete, näiteks isikukaitsevahendite, esmaabikomplektide, kütuse, laskemoona ja rakettide tarnimist.
2022. aastal käivitas EL sõjalise abi missiooni Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine). Missiooni eesmärk on tugevdada Ukraina relvajõudude võimeid ja kerksust ning kaitsta tsiviilelanikkonda Venemaa jätkuva sõjalise agressiooni eest.
Sambad
Euroopa rahutagamisrahastu koosneb kahest rahastamissambast, mis moodustavad ühe rahastamisvahendi, lihtsustades seega otsustusmenetlusi ning suurendades ELi tegevuse ühtsust ja sidusust kõnealuses kontekstis. Nendeks on operatsioonide sammas ja abimeetmete sammas.
Operatsioonide sammas
Operatsioonide sambast rahastatakse sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide ja operatsioonide ühiseid kulusid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikele 4 ja artikli 43 lõikele 2.
Abimeetmete sammas
Abimeetmete sambast rahastatakse abimeetmeid kolmandates riikides ning piirkondlikes või rahvusvahelistes organisatsioonides vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklitele 28 ja 30. Selle samba raames rahastatavate meetmete eesmärk on:
- tugevdada sõjalisi ja kaitsevõimeid
- toetada rahutagamisoperatsioonide sõjalisi aspekte
Juhtimine
Euroopa rahutagamisrahastu tegevust juhib rahastu komitee, mis koosneb iga ELi liikmesriigi esindajatest ja mille eesistujaks on nõukogu eesistujariigi esindaja.
Komitee kogunes esimest korda 21. aprillil 2021 ning vastutab muu hulgas Euroopa rahutagamisrahastu aastaeelarve ja selle kulusid reguleerivate rakendusnormide vastuvõtmise eest.
Euroopa rahutagamisrahastut haldavad:
- operatsioonide haldur
- iga operatsiooni ja missiooni puhul operatsiooni ülem
- abimeetmete haldur
- kummagi samba peaarvepidaja
Rahastu komitee leppis 20. oktoobril 2021 kokku oma töökorras.
Operatsioonid
Kõik ELi liikmesriigid panustavad põhimõtteliselt ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjaliste operatsioonide rahastamisse. Praegu on käimas8 ELi sõjalist missiooni ja operatsiooni ja üks tsiviil-sõjaline missioon, mida rahastatakse Euroopa rahutagamisrahastust.
Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavad aktiivsed ELi sõjalised operatsioonid
- Sõjalise abi missioon Mosambiigis (EUMAM Mozambique)
- Sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (EUMAM Ukraine)
- Sõjaline operatsioon Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea)
- Sõjaline operatsioon Vahemerel (EUNAVFOR MED IRINI)
- Sõjaline operatsioon, millega toetatakse meresõidu turvalisust India ookeani lääneosas ja Punases meres (EUNAVFOR Atalanta)
- Merendusjulgeoleku operatsioon meresõiduvabaduse kaitsmiseks seoses Punase mere kriisiga (EUNAVFOR ASPIDES)
- Väljaõppemissioon Somaalias (EUTM Somalia)
- Väljaõppemissioon Kesk-Aafrika Vabariigis (EUTM RCA)
- Julgeoleku- ja kaitsealgatus Guinea lahes (EU SDI GoG)
Euroopa rahutagamisrahastu operatsioonide kohaldamisala
Suure osa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjaliste operatsioonidega seotud kuludest peaksid kandma operatsioonis osalevad ELi liikmesriigid (ja kolmandad riigid) vastavalt põhimõttele, et kulud kannab see, kellel need tekivad.
Mitmeid kulusid rahastavad ELi liikmesriigid ühiselt operatsioonide samba kaudu. Ühiste kulude täielik loetelu on esitatud Euroopa rahutagamisrahastu loomist käsitleva nõukogu otsuse II–V lisas.
Näiteks rahastatakse alati ühiselt järgmisi kulusid:
- peakorteri loomise ja ülalpidamise kulud, sealhulgas reisimine, IT-süsteemid, haldus, üldsuse teavitamine, kohapeal palgatud personal, vägede peakorter, siirmine ja majutus
- toetus vägedele tervikuna ning taristu, meditsiiniteenuste, meditsiinilise evakuatsiooni, identifitseerimismärgistuse ja satelliidipiltide jaoks
- raha tagastamine NATO-le või teistele organisatsioonidele (näiteks ÜRO) / nimetatud organisatsioonide poolt tagastatud raha
- konkreetsed kulud ELi lahingugrupi siirmiseks või ümberpaigutamiseks
Kui nõukogu nii otsustab, võib Euroopa rahutagamisrahastu kaudu rahastada ka vägede transpordi ja majutusega seotud kulusid ning vägede peakorteri tasandist allpool olevaid rahvusvahelisi peakortereid.
Samuti võib nõukogu operatsioonide loomise või pikendamise otsustes kindlaks määrata, et lisaks nendele kuludele, mida sel ajal loetakse ühisteks kuludeks, käsitatakse konkreetse operatsiooni ühiste kuludena teatavaid lisakulusid.
Kui operatsiooni ülem seda taotleb ja rahastu komitee selle heaks kiidab, võib Euroopa rahutagamisrahastu kaudu rahastada ka järgmist:
- kasarmud ja majutus/infrastruktuur, olulise tähtsusega täiendav varustus, meditsiiniteenused, teabe hankimine (luureandmete hankimine operatsiooni toimumiskohal, kohaluure ja seire, sealhulgas maa-õhk tüüpi seiretegevus ja kohaluure ning luureandmete hankimine inimallikatelt)
- muud kriitilise tähtsusega võimed operatsioonipiirkonnas (demineerimine, kaitse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute korral, relvade ladustamine ja hävitamine)
Euroopa rahutagamisrahastu operatsioonide sambast võib samuti eelrahastada ja hallata teatavaid operatsiooniga seotud kulusid (nn riigi poolt kantavad kulud), jäädes samas asjaomase liikmesriigi vastutada. Riigi poolt kantavad kulud võivad hõlmata majutust, kütust ja samalaadseid kulusid, mis on seotud riiklike kontingentidega. Need kulud hüvitatakse hiljem kasu saavate liikmesriikide poolt.
Järelevalve ja nõuete täitmine
Euroopa rahutagamisrahastu tagab asjakohased riskihindamise ja leevendusmeetmed kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja relvaeksporti käsitlevate ELi õigusaktidega.
Samuti jälgib rahastu rahvusvahelise õiguse ja toetusesaaja võetud kohustuste täitmist ning võimaldab kodanikuühiskonnal teatada rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumistest.
Nõukogu võib rikkumise ja/või kuritarvitamise korral Euroopa rahutagamisrahastust antava abi igal ajal peatada või selle lõpetada.
Rakendusnormid
Pärast Euroopa rahutagamisrahastu loomist võttis rahastu komitee 30. juunil 2021 vastu Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate kulude rakendusnormid. Norme muudeti osaliselt 20. juulil 2022 ja 30. novembril 2022.
Andmekaitse-eeskirjad
19. juunil 2024 võttis Euroopa rahutagamisrahastu komitee vastu rahastus isikuandmete töötlemist käsitlevad rakendusnormid.
Juurdepääs Euroopa rahutagamisrahastu valduses olevatele dokumentidele
Juurdepääsu taotlemisel Euroopa rahutagamisrahastu valduses olevatele dokumentidele peaksid taotlejad arvestama kahe samba olemasoluga (operatsioonid ja abimeetmed) vastavalt eespool kirjeldatule.
Euroopa Komisjon tegutseb abimeetmete haldurina välispoliitika vahendite talituse kaudu.
Normid üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele kooskõlas Euroopa rahutagamisrahastu komitee 13. juuli 2022. aasta otsusega:
Euroopa rahutagamisrahastu operatsioonide sambaga seotud dokumentide puhul otsige kõigepealt nõukogu registrist:
Kui dokumenti ei ole võimalik leida, esitage teabenõue järgmise lingi abil:
Abimeetmete sammast käsitlevate dokumentide puhul otsige Euroopa Komisjoni registrist:
Kui dokumenti ei ole võimalik leida, esitage teabenõue järgmisel veebilehel:
Võtke ühendust Euroopa rahutagamisrahastuga
Lisateave
Tsiviil- ja sõjalised missioonid ja operatsioonid
Julgeoleku- ja kaitsepartnerlused
Euroopa kaitsevalmidus
Viimati läbi vaadatud: 4. detsember 2024