Skip to content

Alaline struktureeritud koostöö (PESCO)

PESCO loob 26-le osalevale liikmesriigile raamistiku ühiste kaitsevõimeprojektide ühiseks kavandamiseks, arendamiseks ja neisse investeerimiseks ning oma relvajõudude tegevusvalmiduse ja panuse suurendamiseks.

Kaitsealase koostöö süvendamine

ELi liikmesriikide võimalus teha vabatahtlikkuse alusel alalist struktureeritud koostööd kaitsevaldkonnas kehtestati 2009. aastal Lissaboni lepinguga. PESCO pakub raamistikku ja struktureeritud protsessi kaitsekoostöö järkjärguliseks süvendamiseks, et tagada kõige nõudlikumate missioonide jaoks vajalik võimekus ja seeläbi parandada ELi kodanike julgeolekut.

2017. aasta detsembris võttis nõukogu vastu otsuse, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ja määratakse kindlaks 25 osalevat liikmesriiki. 2023. aasta mais kinnitas nõukogu Taani osalemise PESCO 26. liikmena.

Otsused uue liikmesriigi lisamise või liikmesuse peatamise kohta teeb ELi Nõukogu alalises struktureeritud koostöös osalevate liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastutusel moodustavad PESCO sekretariaadi Euroopa välisteenistus, sealhulgas ELi sõjaline staap, ja Euroopa Kaitseagentuur.

PESCOga seotud kohustused ja projektid

PESCOt viiakse ellu peamiselt kohustuste ja koostööprojektide kaudu.

Peamine erinevus PESCO ja muude koostöövormide vahel on see, et osalevate liikmesriikide võetud kohustused on õiguslikult siduvad. PESCO kaudu kohustuvad osalevad liikmesriigid eelkõige suurendama oma kaitsekulutusi ja -investeeringuid, viima ellu rohkem ühiseid ja koostööpõhiseid strateegilise kaitsevõime projekte ning tõhustama oma vägede kättesaadavust, siirdavust ja koostalitlusvõimet, sealhulgas panustama ÜJKP operatsioonidesse ja missioonidesse.

Nõukogu vastutab üldise poliitilise suuna ja otsuste tegemise eest ning annab soovitusi kohustuste täitmise kohta.

Kõrge esindaja esitab igal aastal nõukogule aruande PESCO rakendamise seisu kohta. Selle põhjal hindab nõukogu osalevate liikmesriikide panust ja kontrollib, kas nad jätkavad siduvate kohustuste täitmist.

Osalevad liikmesriigid tegelevad 75 koostööprojektiga sellistes eri valdkondades nagu väljaõpperajatised, maismaa-, mere-, õhu- ja kübervaldkond ning strateegilised võimaldid. Need projektid toovad osalevaid liikmesriike kokku, eesmärgiga arendada uusi võimeid, viia läbi ühiseid koolitusi ja õppuseid ning koondada oma eksperditeadmisi teatavates valdkondades.

Iga projekti viivad ellu erinevad PESCOs osalevate liikmesriikide rühmad ja seda koordineerib üks või mitu PESCOs osalevat liikmesriiki.

Kuigi alalises struktureeritud koostöös võivad osaleda ainult ELi liikmesriigid, kehtestas nõukogu 2020. aasta novembris üldtingimused, mille alusel võib erandkorras kutsuda PESCO üksikprojektides osalema ka ELi mittekuuluvaid riike.

Näiteks kutsuti 2021. aastal sõjaväelise liikuvuse projektis osalema Kanada, Norra ja Ameerika Ühendriigid ning 2022. aastal Ühendkuningriik ja 2025. aastal Šveits.

See otsus sillutas teed tugevamale ja ambitsioonikamale kaitsekoostööle ELi partneritega.

PESCO strateegiline läbivaatamine

19. novembril 2024 kiitis nõukogu heaks järeldused, milles käsitletakse PESCO strateegilist läbivaatamist. Läbivaatamine algatati 2023. aasta novembris eesmärgiga alalist struktureeritud koostööd tugevdada, muuta see strateegilisemaks ja tõhusamaks ning kohandada seda uue geopoliitilise reaalsusega pärast 2025. aastat.

Järeldustes kinnitatakse PESCO keskset rolli ambitsioonika raamistikuna, et süvendada osalevate liikmesriikide vahelist kaitsekoostööd, ning rõhutatakse, et PESCO põhimõtted ja eesmärgid on endiselt kehtivad. Samal ajal rõhutatakse järeldustes ka seda, et ELi kaitsealaste jõupingutuste keskmes püsimiseks tuleb PESCOt ajakohastada, võttes arvesse ELi uusi algatusi ja poliitikameetmeid, eelkõige neid, mis tulenevad ELi strateegilisest kompassist.

Selleks tuleks ajakohastada ja ühtlustada praegust loetelu PESCO 20 siduvast kohustusest. Tulevikus võidakse läbivaadatud kohustused struktureerida selliste põhivaldkondade alusel nagu kaitsekulutused ja -investeeringud, võimete arendamine, relvastus- ja tööstuskoostöö ning operatiivmõõde.

Järeldustes toonitatakse, kui oluline on tuua Ukraina lähemale ELi kaitsealgatustele kooskõlas 27. juunil 2024 allkirjastatud Euroopa Liidu ja Ukraina ühiste julgeolekualaste kohustustega. Seda arvesse võttes peaks PESCO aitama kaasa ka ELi laiematele jõupingutustele, mille eesmärk on käsitleda Ukraina sõjalisi vajadusi.

Vt ka

Teemad

Viimati läbi vaadatud: 27. mai 2025