Kuidas EL võitleb kahjuliku veebisisu vastu?

Kuidas aitab digiteenuste õigusakt võidelda kahjuliku sisu vastu?

Sotsiaalmeedia ja veebiplatvormide ulatusliku leviku tulemusena võib vale või eksitav teave kiiresti levida, kujundades avalikku arvamust, õõnestades üldsuse usaldust ning ohustades demokraatlikke protsesse ja ühiskonna ühtekuuluvust.

ELi digiteenuste õigusakt aitab võidelda internetis leviva propaganda, väärinfo ja valeuudiste vastu, kehtestades veebiplatvormidele ranged nõuded:

vastutus ebaseadusliku sisu eest ja trahvid nõuete rikkumise eest

riskihindamine kahjuliku teabe puhul

läbipaistvus algoritmide toimimise osas

kasutajatele mõeldud teavitusvahendid ja rangemad reklaamireeglid

kriisidele reageerimine, et piirata võltsinfot hädaolukordades

ebaseadusliku sisu vastase tegevuse sõltumatud auditid

Erinevused propaganda, väärinfo ja valeuudiste vahel

propaganda

manipuleeritud faktid avaliku arvamuse mõjutamiseks

väärinfo

valeteave kuritahtliku kavatsuseta

valeuudised

eksitav teave inimeste eksitamiseks

Propaganda, väärinfo ja valeuudised mõjutavad inimesi erinevalt, kuid kõik kolm aitavad kaasa tõe moonutamisele.

Propaganda on teave, mis on tahtlikult koostatud ja mida levitatakse tahtlikult, et mõjutada inimeste mõtteviisi või käitumist, tavaliselt poliitilise või ideoloogilise eesmärgi toetuseks. Propaganda võib sisaldada faktilist teavet, kuid see on tavaliselt ühekülgne või kallutatud, rõhutades strateegiliselt teatavaid seisukohti.

Väärinfo on vale teave, mida jagavad inimesed, kes usuvad, et see info on tõene, ilma kavatsuseta petta. Väärinfo võib tuleneda arusaamatustest, kuuldustest või ebapiisavast uurimisest.

Valeuudised on tahtlikult kavandatud vale- või liialdatud uudised, et eksitada inimesi, tekitada segadust või edendada varjatud eesmärke. Valeuudiseid esitatakse sageli viisil, mis jäljendab tõeste uudiste edastamist.

Valeuudised ELis

Kahjuliku veebisisu levik on ELis endiselt suur probleem, eelkõige seoses poliitiliste sündmustega. 2018. aastal uuriti Eurobaromeetri uuringus, kui teadlikud on ELi kodanikud internetis levivatest valeuudistest ja milline on nende suhtumine sellesse.

65 % eurooplastest puutub valeuudistega kokku mitu korda kuus

Allikas: Eurobaromeeter 464

71 % on veendunud, et suudavad valeuudiseid tuvastada

Allikas: Eurobaromeeter 464

Usaldus uudiste suhtes on suurim raadio ja kõige väiksem sotsiaalvõrgustike puhul

Allikas: Eurobaromeeter 464

Vaata ka