E-kaubandus ELis

Internetiostudest on saanud tänapäeva elu nurgakivi kogu ELis. Digiteenuste määruse eesmärk on tugevdada e-kaubanduse sektorit ja parandada tarbijakaitset.

Faktid ja arvud

E-kaubandus – kaupade või teenuste ostmine interneti kaudu – on ELi tarbijate käitumise lahutamatu osa.

2024. aastal ostis internetis kaupu või teenuseid 77% internetikasutajatest. E-kaubanduse klientide osakaal kasvas 57%-lt 2010. aastal 77%-le 2024. aastal, kasvades 20 protsendipunkti võrra.

Kõige rohkem teevad internetioste 25–44-aastased inimesed

2024. aastal võtsid noored ja keskealised täiskasvanud ELis laialdaselt omaks internetiostude tegemise. Internetis ostles 89% 25–34-aastastest internetikasutajatest, kellele järgnes 86% 35–44-aastastest.

Interneti teel oste tegevate internetikasutajate osakaal vanuserühmade kaupa 2024. aastal

Tekstiversioon

Interneti teel oste tegevate internetikasutajate osakaal vanuserühmade kaupa 2024. aastal:

16–24-aastased: 83%
25–34-aastased: 89%
35–44-aastased: 86%
45–54-aastased: 78%
55–64-aastased: 67%
65–74-aastased: 53%

Eurostati andmed

Mida kõrgem haridustase, seda tõenäolisemalt tehakse oste internetis

2024. aastal tegi ostu veebis 89% kõrge haridustasemega inimestest, samas kui formaalhariduse madala tasemega või formaalhariduseta inimeste puhul oli see näitaja 58%.

Internetiostud haridustaseme järgi 2024. aastal

Tekstiversioon

Formaalharidus puudub või formaalhariduse madal tase (põhiharidus): 58% internetikasutajatest tegid oste internetis.
Formaalhariduse keskmine tase (keskharidus või keskharidusejärgne haridus, mida ei tunnustata kõrgharidusena): 76% internetikasutajatest tegid oste internetis.
Formaalhariduse kõrge tase (ülikoolide, kolledžite, tehnilise ja kutseõppeasutuste pakutav haridus): 89% internetikasutajatest tegid oste internetis.

Eurostati andmed

Kõige rohkem ostetakse internetis rõivaid, jalatseid ja aksessuaare

2024. aastal osteti internetis kõige sagedamini rõivaid, jalatseid, aksessuaare, kultuuriväärtusi, veoteenuseid ja ürituste pileteid.

Nende inimeste osakaal kaupade või teenuste liikide kaupa, kes tegid 2024. aastal oste internetist

Eurostati andmed

E-kaubandus ELi liikmesriikide lõikes

Kõige kõrgem internetiostude määr on Iirimaal, Madalmaades ja Taanis, kus üle 90% nende riikide internetikasutajatest ostab kaupu või teenuseid internetist. Madalaim on see määr sellistes riikides nagu Bulgaaria, Itaalia ja Rumeenia, kus vähem kui 60% internetikasutajatest teevad oste internetis.

Aastatel 2010–2024 kasvas internetiostude arv kõige rohkem Eestis (kasv 56 protsendipunkti), Leedus (+ 55 protsendipunkti) ja Ungaris (+ 51 protsendipunkti).

Internetis oste tegevad internetikasutajad 2024. aastal võrreldes 2010. aastaga

Tekstiversioon

Joonisel on näidatud internetis oste tegevate internetikasutajate osakaal 2024. aastal võrreldes 2010. aastaga.

2024. aastal oli kõige kõrgem internetiostude määr Iirimaal (96%), Madalmaades (94%) ja Taanis (91%), samas kui kõige madalam oli internetiostude määr Bulgaarias (57%), Rumeenias (60%) ja Itaalias (60%).

2010. aastal oli kõige kõrgem internetiostude määr Taanis (76,1%), Madalmaades (74%) ja Saksamaal (72,7%) ning kõige madalam oli internetiostude määr Rumeenias (9,1%), Bulgaarias (11%) ja Leedus (17,3%).

Mis muutub digiteenuste määruse alusel e-kaubanduses?

Oktoobris 2022 vastu võetud digiteenuste määruse eesmärk on luua digikasutajate ja -ettevõtjate jaoks turvalisem, läbipaistvam ja konkurentsivõimelisem veebikeskkond ning kaitsta põhiõigusi digikeskkonnas.

Digiteenuste määrusega kaasnes mitu olulist e-kaubandust mõjutavat muudatust: