Digiturgude määrus

Mida kujutab endast digiturgude määrus?

Digiturgude määruses keskendutakse võrdsete võimaluste tagamisele kõigi digiettevõtjate jaoks, olenemata nende suurusest.

Digiturgude määruse eesmärk on tagada konkurentsivõimeline ja õiglane digisektor.

Eesmärgid

Keelab suurima turuosaga digiplatvormide ebaausad tavad.

Võimaldab ärikasutajatel pakkuda tarbijatele rohkem valikuvõimalusi.

Tagab tarbijatele paremad teenused ja õiglasemad hinnad.

Kehtestab suurtele digiplatvormidele selged õigused ja kohustused.

Edendab innovatsiooni ja õiglasema digiplatvormikeskkonna kujundamist tehnoloogiavaldkonna idufirmade jaoks.

Digiturgude määrusega kehtestatakse suurtele platvormidele ehk pääsuvalitsejatele, kes pakuvad nn põhiplatvormiteenuseid, selged normid, tagamaks, et nad ei kuritarvita oma positsiooni, näiteks soosides oma tooteid või takistades kasutajatel väliseid rakendusi paigaldada.

Nõukogu võttis digiturgude määruse vastu 18. juulil 2022 ja see jõustus 2. mail 2023.

Digiturgude määrus on osa ELi digiteenuste paketist, mis sisaldab ka digiteenuste määrust.

Nii digiturgude määruse kui ka digiteenuste määruse eesmärk on kaitsta kasutajaid ebaausate tavade eest, toetades samal ajal innovatsiooni digimajanduses.

Moodsa kontorihoone illustratsioon, mida roosad digivõrku tähistavad jooned ühendavad üksikute hajutatud inimestega, selle keskel on sinine kilp valge „linnukesega“.

Digiteenuste määrus

Pääsuvalitsejad

Selleks et digiplatvormi saaks käsitada pääsuvalitsejana, peab ta vastama järgmistele tingimustele:

platvormi aastakäive Euroopa Liidus on viimase kolme aasta jooksul olnud vähemalt 7,5 miljardit eurot või platvormi turuväärtus on vähemalt 75 miljardit eurot
platvormi tarvitab vähemalt 45 miljonit lõppkasutajat kuus
platvormil on vähemalt 10 000 ärikasutajat, kelle tegevuskoht on ELis
platvorm kontrollib üht või mitut põhiplatvormiteenust vähemalt kolmes liikmesriigis

Pääsuvalitsejatel on väiksemate konkurentide ees oma suurusest tingituna märkimisväärsed eelised ja nad on digiturul valitseval positsioonil.

ELis tegutsevast 10 000 digiplatvormist kvalifitseerub digiturgude määruse alusel pääsuvalitsejateks vaid käputäis ja neist enamik on asutatud Ameerika Ühendriikides.

Euroopa Komisjon on seni määranud 7 pääsuvalitsejat, kes osutavad 23 põhiplatvormiteenust:

Alphabet
Amazon
Apple
Booking
ByteDance
Meta
Microsoft

Uued kohustused pääsuvalitsejatele

Digiturgude määruses on sätestatud rida norme, mida pääsuvalitsejad peavad järgima. Need normid keelavad pääsuvalitsejatel teatavaid asju teha ja kohustavad neid tegema teisi.

Mida pääsuvalitsejad ei tohi teha?

Nad ei tohi järjestamisel eelistada enda tooteid või teenuseid teiste ettevõtjate omadele.

Nad ei tohi takistada arendajaid kasutamast rakenduste müügiks kolmandate isikute makseplatvorme.

Nad ei tohi töödelda kasutajate isikuandmeid suunatud reklaami eesmärgil, välja arvatud juhul, kui selleks on antud nõusolek.

Nad ei tohi kehtestada ärikasutajatele ebaõiglaseid tingimusi.

Nad ei tohi eelinstallida teatavaid tarkvararakendusi või takistada kasutajaid neid hõlpsasti desinstallimast.

Nad ei tohi kehtestada piiranguid platvormi ärikasutajatele.

Mida peavad pääsuvalitsejad tegema?

Nad peavad pakkuma rohkem valikuvõimalusi, näiteks kasutaja operatsioonisüsteemis teatava tarkvara osas.

Nad peavad tagama, et põhiplatvormiteenuste tellimisest loobumine on sama lihtne kui nende teenuste tellimine.

Nad peavad esitama teabe oma platvorme külastavate kasutajate arvu kohta, et teha kindlaks, kas platvorm on pääsuvalitseja.

Nad peavad andma ärikasutajatele platvormil juurdepääsu andmetele nende turundus- või reklaamitulemuste kohta.

Nad peavad teavitama Euroopa Komisjoni kõigist omandamistest ja ühinemistest.

Nad peavad tagama kiirsõnumiteenuste põhifunktsioonide koostalitlusvõime, st kasutajatel peab olema võimalik saata sõnumeid, häälsõnumeid või faile.

Mis juhtub, kui pääsuvalitsejad norme ei järgi?

Kui suur internetiettevõtja on määratud pääsuvalitsejaks, peab ta kuue kuu jooksul hakkama järgima digiturgude määruses sätestatud norme.

Kui pääsuvalitseja digiturgude määruses sätestatud norme ei järgi, võib ta saada trahvi, mis võib olla kuni 10% tema ülemaailmsest kogukäibest. Korduva rikkumise korral võib määrata trahvi, mis võib ulatuda kuni 20%-ni tema ülemaailmsest käibest.

Kui pääsuvalitseja eirab digiturgude määruses sätestatud norme süsteemselt, st rikub reegleid vähemalt kolm korda kaheksa aasta jooksul, võib Euroopa Komisjon algatada turu-uuringu ja vajaduse korral kehtestada tegevusega seotud või struktuurilisi parandusmeetmeid.