ELi kriisilahendus pankade maksejõuetuse puhul

Mis on kriisilahendus?

Kriisilahendus on struktureeritud protsess tegelemiseks maksejõuetute pankadega. Seda kohaldatakse juhul, kui ametiasutused teevad kindlaks, et panga puhul kriisilahenduse kasutamine tavalise maksejõuetusmenetluse asemel kaitseks paremini finantsstabiilsust ja hoiustajaid ning vähendaks avaliku sektori vahendite kasutamise riski.

Kriisilahenduse korral kasutatakse panga varade ja kohustuste tõhusaks haldamiseks spetsiifilisi vahendeid ja mehhanisme, nagu kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine, äriüksuste müük, sildasutused ja varade eraldamine.

Seda protsessi reguleerib pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv ning, pangandusliidu oluliste pankade puhul, ühtne kriisilahenduskord.

Miks on vaja maksejõuetute pankade kriisilahenduskorda?

Kriisilahenduse ELi raamistik on oluline, et vältida pankade päästmist maksumaksjate rahaga ning tagada, et pankade maksejõuetusest tulenevaid kulusid kannavad pankade aktsionärid ja võlausaldajad.

Ülemaailmse finantskriisi ajal pidid valitsused panku päästma, et kaitsta täieliku kokkuvarisemise eest finantssüsteemi, mida ohustas hüpoteekväärtpaberite väärtuse kukkumine ja eluasemeturu kokkuvarisemine.

Neid päästemeetmeid rahastasid maksumaksjad, sest kriisi ulatus nõudis kohest ja olulist sekkumist, et taastada usaldus ja stabiilsus finantssektoris.

Kriisilahendusraamistiku eesmärk on vältida sellise stsenaariumi kordumist, pakkudes selget ja ühtset lähenemisviisi pankade maksejõuetuse haldamiseks ilma avaliku sektori vahendeid kasutamata.

Mis on ühtne kriisilahenduskord?

Ühtne kriisilahenduskord tagab pangandusliidus tsentraliseeritud lähenemisviisi oluliste pankade ja piiriüleste pangandusgruppide kriisilahendusele.

Kriisilahenduskorra eesmärgid:

Vältida kriiside ülekandumist pangandusliidus mitteosalevatesse liikmesriikidesse.

Kõrvaldada oht, et liikmesriigid teevad piiriüleste pangandusgruppide kriisilahenduse kohta eraldi ja potentsiaalselt vastukäivaid otsuseid.

Vältida pankade sõltumist riigieelarvest makstavast toetusest ning liikmesriikide erinevatest lähenemisviisidest.

Täiendada pangandusliidu järelevalvesüsteemi – ühtset järelevalvemehhanismi.

Ühtset kriisilahenduskorda kohaldatakse pangandusliidus osalevate riikide suhtes – nendeks on 20 euroala riiki ja Bulgaaria.

• Pangandusliit
• ELi järelevalve pangandussektori üle
• Euro

Kuidas on ühtne kriisilahenduskord üles ehitatud?

Ühtse kriisilahenduskorra osadeks on:

• ühtne kriisilahendusnõukogu
• ühtne kriisilahendusfond

Ühtne kriisilahendusnõukogu

Ühtne kriisilahendusnõukogu on täiesti sõltumatu ELi asutus, mis tegutseb ühtse kriisilahenduskorra peamise otsuseid tegeva organina.

Ühtse kriisilahendusnõukogu volitused hõlmavad olulisi panku ühtse järelevalvemehhanismi raames ja piiriüleseid konsolideerimisgruppe. Ühtse kriisilahendusnõukogu ülesanded:

• kriisilahenduse kavandamine – vaatab läbi ja allkirjastab pankade koostatud kriisilahenduskavad, et tagada nende valmisolek võimalikeks kriisideks
• rakendamine – viib ellu kriisilahenduse skeeme koostöös riiklike kriisilahendusasutustega
• otsuste tegemine – õigus langetada otsuseid kriisilahenduse meetmete ja ühtse kriisilahendusfondi kasutamise kohta
• järelevalve – pakub täiendavat järelevalvet, et tagada kriisilahenduse protsessi järjepidevus ja tõhusus kõigis liikmesriikides

Ühtne kriisilahendusnõukogu teeb oma volituste täitmisel tihedat koostööd Euroopa Keskpangaga (EKP), riiklike pädevate asutustega ja teiste ELi institutsioonidega.

• Ühtne kriisilahendusnõukogu

Ühtne kriisilahendusfond

Ühtne kriisilahendusfond on riikideülesel tasandil asutatud hädaabifond, mida saab kasutada kriisi ajal.

Kriisilahendusfondi eesmärgid:

• tagada maksejõuetute pankade kriisilahendus, kui muud võimalused, näiteks kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend, on ennast ammendanud
• hoida ära maksumaksjate raha kasutamine kriisiohjevahendina

Ühtne kriisilahendusfond koosneb ELi pangandusliitu kuuluvas 21 riigis asuvate 2777 krediidiasutuse ja investeerimisühingu osamaksetest.

Fondi rahastab pangandussektor ise. Kõik ELi pangandusliitu kuuluva 21 riigi krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad maksma fondile aastamaksu (mida kutsutakse osamakseks). Summa, mida iga pank peab maksma, põhineb panga suurusel ja riskiastmel. 2023. aastal oli ühtse kriisilahendusfondi suurus 77,6 miljardit eurot.

• Ühtne kriisilahendusfond

Kuidas ühtne kriisilahenduse protsess toimib?

Kriisilahenduskorda kohaldatakse järgmiste etappidena.

1. Euroopa Keskpank hindab, kas pank on maksejõuetu või maksejõuetuse ohus. Hindamisel võetakse arvesse selliseid kriteeriume nagu kapitali ja likviidsuse tase ja/või tegevusega seotud probleemid.
2. Ühtne kriisilahendusnõukogu hindab, kas panga puhul kriisilahenduse kasutamiseks on olemas avalik huvi. Selle käigus hinnatakse panga maksejõuetuse võimalikku mõju finantsstabiilsusele, hoiustajate rahaliste vahendite kaitset ja kriitilise tähtsusega pangandusfunktsioonide jätkumist.
3. Kui kriisilahendust peetakse vajalikuks, koostab ühtne kriisilahendusnõukogu kriisilahenduse skeemi. Skeemis kirjeldatakse kasutatavaid vahendeid ja meetmeid, nagu kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine, ettevõtte müük, sildasutus või varade eraldamine.
4. Kui kriisilahenduse eeltingimused ei ole täidetud, siis toimub panga likvideerimine riigisisese õiguse kohaselt.
5. Kui kriisilahenduse eeltingimused on täidetud, kiidab kriisilahendusnõukogu kriisilahenduse skeemi heaks. Sellele järgneva 24 tunni jooksul võib Euroopa Komisjon kas skeemi vastu võtta või selle suhtes vastuväiteid esitada. Kui kavandatud kriisilahenduse skeem hõlmab ühtse kriisilahendusfondi kasutamist, võib komisjon teha nõukogule ettepaneku esitada selle suhtes vastuväiteid või kiita heaks ühtse kriisilahendusfondi summa oluline muutmine. Kui Euroopa Komisjon ega nõukogu vastuväiteid ei esita, jõustub kriisilahenduse skeem 24 tundi pärast seda, kui kriisilahendusnõukogu on selle heaks kiitnud.
6. Kriisilahendusnõukogu jälgib tähelepanelikult skeemi rakendamist, et tagada selle sujuv ja tulemuslik toimimine, tehes finantsstabiilsuse kaitsmiseks vajalikke kohandusi.

Kriisilahenduse vahendid

• kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine – võlg konverteeritakse omakapitaliks, nii et kahjumi katavad aktsionärid ja võlausaldajad. Eesmärk on rekapitaliseerida maksejõuetu pank ja taastada selle elujõulisus ilma maksumaksjate raha kasutamata.
• ettevõtte võõrandamine – maksejõuetu panga elujõulised osad kantakse üle teistele asutustele. Selle vahendi eesmärk on tagada panga kriitiliste funktsioonide ja teenuste jätkumine.
• sildasutus – luuakse ajutine pank kriitiliste funktsioonide säilitamiseks. Sildasutus võib tegutseda piiratud aja jooksul, tavaliselt kuni kaks aastat, mida on võimalik pikendada ühe aasta võrra.
• varade eraldamine – eraldab viivislaenud ja nn toksilised varad eraldi üksusesse, mida sageli nimetatakse nn rämpspangaks või vara valitsemise ettevõtjaks. See vahend aitab puhastada maksejõuetu panga bilanssi ja võimaldab tal tegevust jätkata.

Rahaline toetus

Kriisilahendusfondi vahendeid võib kasutada vajaliku rahalise toetuse andmiseks, et tagada oluliste pangandusteenuste stabiilsus ja jätkumine. Selleks et tagada riigiabi eeskirjade järgimine, peab ühtse kriisilahendusfondi kasutamise heaks kiitma Euroopa Komisjon. Nõukogul on õigus esitada ühtse kriisilahendusfondi kasutamisele vastuväiteid, pakkudes täiendavat järelevalvet ja strateegilist juhtimist.

Milline on nõukogu roll?

Nõukogu:

• nimetab ametisse ühtse kriisilahendusnõukogu liikmed
• määrab kindlaks, kuidas ennetavalt kogutavad osamaksed ühtsesse kriisilahendusfondi pangandussektori poolt tehakse (võttes selleks vastu rakendusakti)
• võib teatavatel juhtudel esitada vastuväiteid kriisilahenduse skeemi suhtes, mis hõlmab kriisilahendusfondi kasutamist