Timeline - Human rights

Nõukogu otsustas pikendada Kajsa Ollongreni volitusi ELi inimõiguste eriesindajana kahe aasta võrra, kuni 29. veebruarini 2028. Kajsa Ollongren nimetati esmakordselt ametisse 2025. aasta juunis.

• ELi eriesindajad: nõukogu pikendas ELi inimõiguste eriesindaja ning Belgradi ja Priština vahelise dialoogi jaoks nimetatud ELi eriesindaja volitusi (pressiteade, 11. veebruar 2026)

Nõukogu nimetas Kajsa Ollongreni ELi inimõiguste eriesindajaks.

Uus eriesindaja jätkab oma eelkäijate tööd, et aidata rakendada ELi inimõigustealast poliitikat ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamise alaseid ELi seisukohti ning toetada rahvusvahelise kriminaalõiguse süsteemi.

• Inimõigused: EL nimetas Madalmaade endise ministri uueks eriesindajaks (pressiteade, 23. juuni 2025)

Nõukogu kiitis heaks järeldused Euroopa Liidu prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2025. aastal.

Järeldustes rõhutas nõukogu, et selleks, et seadused ja normid oleksid konfliktidest tugevamad, peavad kõik pühenduma mitmepoolsusele ja rahvusvahelisele korrale, mille keskmes on ÜRO. Selleks jätkab EL koostööd kõigi maailma piirkondadega ning tõhustab koostööd sarnaselt meelestatud riikidega.

• ÜRO inimõiguste foorumid: nõukogu kiitis heaks ELi prioriteedid 2025. aastaks (pressiteade, 27. jaanuar 2025)

EL on sügavalt mures lapse õiguste rikkumiste sagenemise pärast relvakonfliktide kontekstis, mida süvendab sõdade levik, sealhulgas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning Ukraina laste ebaseaduslik väljasaatmine ja sunniviisiline ümberasustamine.

Lapsi ja relvakonflikte käsitlevate ajakohastatud ELi suuniste eesmärk on tugevdada ELi panust lapse õiguste austamisel, kaitsmisel ja täitmisel relvakonfliktides ja muudes relvavägivalda hõlmavates olukordades, mida terroriorganisatsioonid või organiseeritud kuritegelikud rühmitused üleilmsel tasandil toime panevad.

• Lapsed ja relvakonfliktid: nõukogu ajakohastas ELi suuniseid ja kiitis heaks järeldused (pressiteade, 24. juuni 2024)

EL pikendas algselt ajavahemikuks 2020–2024 vastu võetud inimõiguste ja demokraatia tegevuskava kuni 2027. aastani. Tegevuskava suunab ELi poliitikat ja meetmeid, millega edendatakse inimõigusi ja demokraatiat kogu maailmas.

Seoses sellega, et teema on muutunud uuesti kiireloomuliseks, kinnitab tegevuskava pikendamine taas ELi pühendumust kaitsta ja edendada inimõigusi ja demokraatiat oma välissuhetes, ühendades jõud liikmesriikide, kodanikuühiskonna, inimõiguste kaitsjate, demokraatias osalejate ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

• Nõukogu järeldused, milles käsitletakse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (27. mai 2024)

Nõukogu nimetas Eamon Gilmore’i järglasena ELi inimõiguste eriesindajaks Olof Skoogi. Ta jätkab oma eelkäijate tööd, et aidata rakendada ELi inimõigustealast poliitikat ja ELi seisukohti rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimise edendamise alal ning toetada rahvusvahelise kriminaalõiguse süsteemi.

Lisaks aitab ta muuta Euroopa hääle kuuldavamaks inimõigustealaste dialoogide kaudu kolmandate riikide valitsuste ning rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste osalejatega.

Eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja ELi institutsioonidega, et tagada ELi inimõigustealase poliitika tõhusus ja nähtavus välistegevuses.

• Inimõigused: EL nimetas ametisse uue eriesindaja (pressiteade, 26. veebruar 2024)

Nõukogu kiitis heaks järeldused Euroopa Liidu prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2024. aastal.

Nõukogu kinnitab oma järeldustes taas ELi toetust inimõigustele, mitmepoolsusele ja rahvusvahelisele kriminaalõigussüsteemile praeguses probleemidest tulvil rahvusvahelises keskkonnas, mida iseloomustavad relvakonfliktid, autoritaarsus, desinformatsioon ja tagasilöögid soolise võrdõiguslikkuse suurendamisel.

• ÜRO Inimõiguste Nõukogu foorumid: nõukogu kiitis heaks ELi prioriteedid (pressiteade, 22. jaanuar 2024)

2023. aastal tähistatakse inimõiguste ülddeklaratsiooni 75. aastapäeva.

EL:

• kinnitab taas oma kindlat pühendumust austada, kaitsta ja täita kõiki inimõigusi ning kaitsta nende universaalsust
• seisab ühtselt ÜRO inimõiguste süsteemi kindla toetajana ning jätkab ühe oma välistegevuse prioriteedina kõigi inimõiguste aktiivset toetamist, kaitsmist ja edendamist

• Nõukogu järeldused ELi prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2023. aastal (pressiteade, 20. veebruar 2023)

Nõukogu tunnistab, et tänapäeval ei saa paljud ajakirjanikud ja muud meediatöötajad kõikjal töötada vabalt ja sõltumatult, nagu see peaks olema.

Euroopa Nõukogu aruande kohaselt on Euroopas ajakirjanike turvalisust ja meediavabadust ähvardavate tõsiste ohtude kohta esitatud hoiatusteadete arv alates 2016. aastast peaaegu kahekordistunud (2021. aastal esitati 282 hoiatust).

Ajakirjanike ja muude meediatöötajate majanduslik olukord on samuti muutumas üha ebakindlamaks, tingituna sellistest teguritest nagu:

• digiüleminek
• meediaväljaannete sulgemine
• pandeemia tagajärjed

• Nõukogu soovib täiendavaid meetmeid ajakirjanike ja meediatöötajate kaitsmiseks (pressiteade, 21. juuni 2022)

Nõukogu kutsub liikmesriike üles parandama laste kaitset hädaolukordades, sealhulgas järgmiste meetmete abil:

• vastuvõtukorra kehtestamine (lapse vajadustele vastav majutus ning juurdepääs põhiteenustele)
• abi pakkumine saatjata lastele, (eestkostja või asjakohane esindaja)
• lastega kaubitsemise vastase võitluse poliitikameetmete tõhustamine (inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise strateegiad ning teadlikkuse suurendamine sellest riskist)
• selle tagamine, et hädaolukordi ei kasutataks ära seoses laste eestkostega (relvakonfliktide ajal ei peaks toimuma lapsendamist)

• Nõukogu võttis vastu järeldused lapse õiguste kohta (pressiteade, 4. märts 2022)

Nendes järeldustes taunib nõukogu rassistlike ja antisemiitlike intsidentide murettekitavat sagenemist ELi liikmesriikides.

Nõukogu kutsub liikmesriike üles töötama 2022. aasta lõpuks välja tegevuskavad ja strateegiad, millega rakendatakse 2020. aasta ELi rassismivastast tegevuskava ja 2021. aasta antisemitismi vastu võitlemise ELi strateegiat.

• Nõukogu võttis vastu järeldused rassismi ja antisemitismi vastase võitluse kohta (pressiteade, 4. märts 2022)

Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2022. aastal. Järeldustes kinnitatakse veel kord ELi pühendumust austada, kaitsta ja järgida:

• inimõigusi
• demokraatiat
• õigusriigi põhimõtet

Ning teha seda järjepidevalt ja sidusalt kõigis oma välistegevusega seotud valdkondades, toetades ÜRO inimõiguste süsteemi kui oma välistegevuse nurgakivi.

EL arutab hiljuti tekkinud inimõigustega seotud riske, sealhulgas:

• hübriidohte
• tehnoloogiaarendust
• kliimamuutusi
• COVID-19 pandeemia kestvaid tagajärgi

• Inimõigused: EL võttis vastu järeldused ELi prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2022. aastal (pressiteade, 24. jaanuar 2022)

Selle tegevuskavaga kinnitab nõukogu taas ELi kindlat pühendumust veelgi edendada universaalseid põhiväärtusi kõigi jaoks.

Hoolimata tehtud edusammudest on esinenud ka vastuseisu inimõiguste universaalsusele ja jagamatusele. COVID-19 pandeemia ja selle sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on üha suuremal määral mõjutanud:

• inimõigusi
• demokraatiat
• õigusriigi põhimõtteid

Lisaks sellele on veelgi süvenenud seni esinenud ebavõrdsus ja suurenenud surve haavatavas olukorras olevatele isikutele.

EL ja selle liikmesriigid kasutavad kõiki oma vahendeid kõigis välistegevuse valdkondades, et keskenduda ELi ülemaailmsele juhtrollile inimõiguste ja demokraatia valdkonnas ja seda veelgi tugevdada ning rakendada ELi tegevuskava.

• Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2020–2024) kohta (pressiteade, 19. november 2020)

Nõukogu võttis vastu otsuse ja määruse, millega kehtestatakse kogu maailmas rakendatav inimõiguste rikkujate vastane sanktsioonirežiim.

EL lõi endale raamistiku, mis võimaldab tal võtta sihipäraseid meetmeid, kui on toime pandud inimõiguste raske rikkumine, on selles osaletud või on oldud sellega seotud kus tahes maailmas, sõltumata rikkumise toimepanemise asukohast, ning olenemata sellest, kas tegemist on

• isikuga
• üksusega
• asutusega

Nende piiravate meetmetega nähakse ette üksikisikute suhtes kohaldatav reisikeeld ning nii üksikisikute kui ka üksuste suhtes kohaldatav rahaliste vahendite külmutamine.

Lisaks on isikutel ja üksustel ELis keelatud loetellu kantud isikutele, üksustele ja asutustele otseselt või kaudselt rahalisi vahendeid kättesaadavaks teha.

• EL võttis vastu kogu maailmas rakendatava inimõiguste rikkujate vastase sanktsioonirežiimi (pressiteade, 7. detsember 2020)