Justiits- ja siseküsimuste nõukogu erakorraline istung, 27. veebruar 2022

Peamised tulemused

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu erakorralisel istungil 27. veebruaril tegid siseministrid kokkuvõtte Ukraina sõja tagajärgedele reageerimisest.

Täna väljendame me oma ühtsust ja täielikku solidaarsust Ukraina ja selle rahvaga. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on andnud Venemaa agressiooni tingimustes poliitilist, finants-, humanitaar- ja logistilist toetust ning jätkavad selle andmist.

Prantsusmaa siseminister Gérald Darmanin

Olukorra jälgimiseks, solidaarsusmeetmete koordineerimiseks ja kõigi asjaomaste osalejate kaasamiseks otsustas eesistujariik pärast kõnealust teabevahetust täielikult aktiveerida kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra (IPCR). Esimene tehniline koosolek kutsutakse kokku juba homme, esmaspäeval, 28. veebruaril.

Ministrid keskendusid järgmisele viiele aspektile:

Humanitaarabi

15. veebruaril taotles Ukraina abi ELi kodanikukaitse mehhanismi raames. Selle raames pakutud esialgne toetus on peamiselt seotud tervishoiu ja meditsiinitarvete ning majutusvõimalustega. Ministrid võtsid kohustuse anda täiendavat abi ja kiitsid heaks logistilise toe idee, et hõlbustada nende tarnete jõudmist Ukrainasse.

Samuti leppisid ministrid kokku, et Moldovale on vaja anda kogu vajalik abi.

Pagulaste vastuvõtmine

Sõda Ukrainas on põhjustanud Euroopa Liidus varjupaika otsivate inimeste sissevoolu. Vastuvõtusuutlikkus on ette nähtud mitmes liikmesriigis, eelkõige Ukrainaga piirnevates liikmesriikides. Ministrid väljendasid valmisolekut toetada ELiga koordineeritult liikmesriike, kes seda taotlevad. Konkreetsete taotlustega tegeletakse IPCRi raames.

Ministrid arutasid ka võimalust kehtestada nende kodanike vastuvõtmiseks asjakohane ajutine kaitsemehhanism. Komisjon tegi ettepaneku käivitada ajutise kaitse andmist käsitlevas 2001. aasta direktiivis sätestatud mehhanism. Väljendati laialdast toetust kõnealusele meetmele, mis esitatakse viivitamata justiits- ja siseküsimuste nõukogule.

Välispiiride haldamine

Otsus käivitada ICPR loob solidaarsusplatvormi välispiiride haldamiseks, võttes kasutusele kõik olemasolevad vahendid eesliinil olevate liikmesriikide hüvanguks.

Kui inimeste sissevool peaks veelgi suurenema, võiks naaberriikidele pakkuda toetust julgeolekukontrolli ja piiridel registreerimisega seotud ülesannete täitmisel. Sellisel juhul võiks sellele kaasa aitamiseks kasutada Euroopa vahendeid, eelkõige Frontexi ja Europoli toetuse vormis. Eesistujariik pidas tervitatavaks komisjoni ettepanekut esitada soovitused julgeolekukontrollide läbiviimise kohta.

Viisameetmed

Nõukogu võttis 25. veebruaril vastu otsuse Venemaaga sõlmitud viisade väljastamise lihtsustamise lepingu osalise peatamise kohta. Diplomaadid, muud Venemaa ametnikud ja äritegelased ei saa enam kasutada viisade väljastamise lihtsustamise sätteid, mis võimaldavad eelispääsu ELi.

Ministrid leppisid kokku, et kooskõlastavad oma riiklikud meetmed ja oma üldise viisapoliitika Venemaa suhtes.

Lisaks palus eesistujariik liikmesriikidel mitte tunnustada passe, mille Venemaa ametiasutused on välja andnud okupeeritud aladel Ukrainas. Samuti pakkus ta välja kooskõlastatud lähenemisviisi, et lõpetada nn kuldsete passide kasutamine, mida teatud Venemaa juhid võivad saada.

Hübriidohtude ennetamine

Hiljutised kogemused on näidanud, et ELi suhtes vaenulikud osalejad on valmis kasutama uusi survevahendeid. Seoses olukorraga Ukrainas vaatasid liikmesriigid ja Euroopa Komisjon läbi nii riikide kui ka Euroopa tasandil võetud valmisolekumeetmed. Nad leppisid kokku vajaduses tõhustada teabevahetust ja koordineerimist, et reageerida kiiresti ja tõhusalt kõigile destabiliseerimiskatsetele.

• ELi suhted Ukrainaga (taustteave)
• ELi piiravad meetmed vastusena Ukraina kriisile (taustteave)