Euroopa poolaasta 2021
-
2021
-
14. detsember 2022. aasta Euroopa poolaasta tegevuskava
Euroopa Komisjon avaldas 24. novembril 2021 sügispaketi, misjärel esitasid eesistujariik Sloveenia ja järgmine eesistujariik Prantsusmaa üldasjade nõukogu istungil tegevuskava, milles antakse ülevaade 2022. aasta Euroopa poolaasta jooksul elluviidavatest olulisematest tegevustest.
Sügispaketi põhielement on iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, kuid see sisaldab ka ettepanekut ühise tööhõivearuande kohta, euroala käsitlevat soovitust, häiremehhanismi aruannet ja arvamust euroala liikmesriikide eelarvekavade kohta.
Tegevuskava eesmärk on tagada, et kõik asjaomased nõukogu koosseisud ja nende ettevalmistavad organid töötavad koordineeritud ja sidusal viisil Euroopa Ülemkogu kohtumiste ettevalmistamise nimel.
-
9. november Euroopa poolaasta tulevik taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis
Pärast Euroopa poolaasta ajutist kohandamist 2020. ja 2021. aastal, et tegeleda COVID-19 pandeemiast tingitud sotsiaalmajanduslike probleemidega, kiitsid ministrid heaks järeldused, mis käsitlevad Euroopa poolaasta tulevikku taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis.
Järeldustes kutsutakse üles pöörduma 2022. aasta tsüklis kiiresti tagasi Euroopa poolaasta põhielementide juurde, pidades eelkõige silmas riigipõhiste aruannete ja riigipõhiste soovituste esitamist.
-
18. juuni Nõukogu võttis vastu soovitused ajakohastatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kohta
Nõukogu võttis ajakohastatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide kohta vastu 27 soovitust osana 2021. aasta Euroopa poolaasta tsüklist.
Programmides kajastatakse üldise vabastusklausli kohaldamise jätkumist ja käsitletakse kvalitatiivselt liikmesriikide eelarvepoliitikat.
-
23. märts 2021. aasta Euroopa poolaasta ajakohastatud tegevuskava ja eesistujariigi aruanne
Nõukogu vaatas läbi eesistujariigi aruande 2021. aasta Euroopa poolaasta ning taaste- ja vastupidavuskavade kohta. Aruandes märgitakse, et taastumiseks on ülioluline poliitiline toetus nii riikide kui ka ELi tasandil. Aruandes rõhutatakse ka seda, et riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad peaksid olema edaspidi liikmesriikide tulevikku suunatud poliitikaalgatuste peamiseks viitedokumendiks. Need kavad peavad hõlmama riiklikke reformi- ja investeerimiskavu, olema kooskõlas Euroopa poolaasta kontekstis kindlaks tehtud asjaomaste riigipõhiste probleemide ja seatud prioriteetidega ning ELi poliitikaeesmärkidega ning olema keskendatud rohe- ja digipöördele.
Pidades silmas pandeemiast tulenevat eriolukorda ning vajadust jätkuva kohandamise järele, et integreerida taaste- ja vastupidavusrahastu Euroopa poolaasta protsessi, esitas eesistujariik ajakohastatud tegevuskava 2021. aasta Euroopa poolaasta kohta.
-
25. jaanuar Nõukogu kiitis heaks häiremehhanismi aruannet käsitlevad järeldused ja euroala käsitleva soovituse eelnõu
Nõukogu kiitis heaks järeldused 2021. aasta häiremehhanismi aruande kohta. Aruanne on iga-aastase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse lähtepunktiks. Aruandes jõutakse järeldusele, et COVID-19 kriis süvendas mitut olemasolevat makromajanduslikku tasakaalustamatust liikmesriikides ja tekitab uusi riske. See tõstab esile vajaduse kasutada olemasolevaid ELi toetusmeetmeid parimal võimalikul viisil.
Nõukogu kiitis samuti heaks euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse eelnõu. Soovituses pannakse suurt rõhku taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kasutamisele, andes poliitilisi suuniseid prioriteetide kohta, mille liikmesriigid peaksid lisama oma taaste- ja vastupidavuskavadesse. Soovitus edastatakse Euroopa Ülemkogule kinnitamiseks märtsis, enne kui nõukogu selle ametlikult vastu võtab.