Kriitiliste toormete määrus: üks ELi prioriteete
Kriitilisi toormeid käsitlevad ELi õigusnormid aitavad tagada Euroopa majanduse jaoks olulised toormed, toetades strateegilisi tööstusharusid ja samal ajal tugevdades ELi suutlikkust kaevandada, töödelda, ringlusse võtta ja tarneallikaid mitmekesistada.
Kriitiliste toormete tähtsus
ELi nõudlus põhimetallide, akutoorme, haruldaste muldmetallide ja muude toormete järele peaks märkimisväärselt suurenema, arvestades nende laialdast kasutamist mitmes laienevas tööstusharus, mis hõlmab puhta energia süsteemide väljatöötamist ning suuremaid investeeringuid kiibi-, kosmose-, kaitse- ja muudesse kõrgtehnoloogilistesse sektoritesse.
EL on kohandanud oma strateegilist seisukohta, et tagada juurdepääs kriitiliseks peetavatele toormetele.
Kriitiliste toormete määrus jõustus 23. mail 2024. Selle eesmärk on süstemaatiliselt tegeleda sõltuvusega kolmandatest riikidest pärit tarnetest, tugevdada Euroopa tööstuse vastupanuvõimet ja vähendada peamisi majandussektoreid mõjutavate tarnehäirete riski.
Kriitilised toormed – tutvustus
Sõltuvuse vähendamine ja tarnekindluse tagamine
Kriitiliste toormete määruse eesmärk on vähendada ELi sõltuvust kolmandates riikides asuvatest strateegilise toorme tarnijatest. Sel eesmärgil on määruses sätestatud neli mittesiduvat sihttaset, mis tuleb 2030. aastaks kõigi 17 strateegilisena määratletud toorme puhul saavutada.
Vähemalt 10% ELi aastasest tarbimisest tuleb katta ELis kaevandatud toormega.
Vähemalt 40% ELi aastasest tarbimisest tuleb katta ELis töödeldud toormega.
Vähemalt 25% ELi aastasest tarbimisest tuleb katta ringlusse võetud toormega.
Ükski kolmas riik ei tarni rohkem kui 65% ühestki strateegilisest toormest.
Tarneprotsessi kujundamine
Kriitilise toormega seotud uute projektide elluviimine võtab aega. Kriitiliste toormete määrusega kehtestatakse haldusasutustele ambitsioonikad tähtajad ja palutakse liikmesriikidel luua ühtsed kontaktpunktid viivituste vältimiseks. Lisaks tuleks strateegilistele projektidele anda eelisstaatus, et kiirendada haldusmenetlusi.
Strateegilised projektid
Strateegilised projektid on kriitiliste toormete määruse peamine tööriist. Need projektid kujutavad endast investeeringuid kaevandamisse, töötlemisse ja ringlussevõttu, mille komisjon määratleb pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist varustuskindluse jaoks prioriteetsena.
Liikmesriikides hakkab sellise staatusega projektide puhul olema:
- kiirem loamenetlus
- lihtsam juurdepääs rahastusele
- tugevam poliitiline toetus
Kuigi enamik kriitilistest toormetest tarnitakse välismaalt ja peamiselt Hiinast, hangitakse mõned neist ka ELi piires: Selle liidusisese baasi laiendamine on kriitiliste toormete määruse üks keskseid eesmärke lisaks rahvusvahelistele strateegilistele partnerlustele välismaiste projektide jaoks.
2025. aastal lõpule viidud esimeses valikuvoorus valiti välja 60 projekti: 47 ELi 13 liikmesriigis ja 13 partnerriikides. Üheskoos hõlmavad need 17 strateegilisest toormest 14.
Kiirem loamenetlus
Lubade andmine on alati olnud üks olulisemaid kitsaskohti toormetega seotud projektide arendamisel Euroopas.
Kriitiliste toormete määrusega kehtestatakse siduvad tähtajad loaotsuste tegemiseks ja nõutakse, et iga liikmesriik määraks projektiarendajate jaoks ühtse kontaktpunkti, mis tagab selgema ja kiirema viisi riiklike menetluste läbimiseks.
Rahvusvahelised partnerlused: tarnijabaasi laiendamine
Tarnijabaasi mitmekesistamine tähendab usaldusväärsete suhete loomist suurema hulga riikidega, mis tagab, et ükski tarnija üksi ei saa Euroopa tööstust häirida.
Toormeid käsitlevad ELi strateegilised partnerlused hõlmavad nii ametlikke kokkuleppeid kui ka mitmesuguses arenguetapis partnerlusi.
2026. aasta alguse seisuga on EL sõlminud strateegilised partnerlused 16 riigiga: Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia, Gröönimaa, Kanada, Kasahstan, Kongo Demokraatlik Vabariik, Lõuna-Aafrika, Namiibia, Norra, Rwanda, Sambia, Serbia, Tšiili, Ukraina ja Usbekistan.
2025. aasta novembris allkirjastas EL Lõuna-Aafrikaga puhta kaubanduse ja keskkonnasäästlike investeeringute partnerluse, mis hõlmab vastastikuse mõistmise memorandumit kriitiliste mineraalide ja metallide väärtusahelate kohta (kogu protsess maagist valmistooteni, sealhulgas kaevandamine, töötlemine, tootmine, transport ja ringlussevõtt).
ELi varude edasine parem kindlustamine
Nõukogu võttis 4. märtsil 2026 vastu oma seisukoha kriitiliste toormete määruse kavandatud muudatuste kohta. Nende muudatuste eesmärk on tugevdada ELi varustuskindlust ja suurendada kriitiliste toormete ringlust, et reageerida kasvavale geopoliitilisele survele, mis mõjutab nendele ressurssidele juurdepääsu.
Tuginedes 2025. aasta detsembris esitatud komisjoni tegevuskavale „RESourceEU“, on kavandatud muudatuste eesmärk suurendada ringlussevõtusuutlikkust ja tugevdada kriitiliste toormete järelturgu, eelkõige püsimagnetite kasutamist sellistes strateegilistes sektorites nagu autotööstus, tehisintellekt ja kaitsetööstus.
Nõukogu seisukohas:
- nähakse ette liikmesriikide ja äriühingute juhtorganite teavitamine kriitiliste toormete tarnimist mõjutavate riskide korral
- täpsustatakse komisjoni volitusi pakkuda välja meetmeid tarneriskide leevendamiseks
- võimaldatakse tootepassi kasutamist püsimagnetitega seotud teabenõuete täitmiseks
Nõukogu ja parlament peavad läbirääkimisi õigusakti lõpliku vormi üle ja arutavad seda.
Viimati läbi vaadatud: 13. august 2026