Kriitilised toormed – tutvustus

Mis on kriitilised toormed ja milleks neid kasutatakse?

Metallid, mineraalid ja looduslikud materjalid on vajalikud paljude meie igapäevaelus kasutatavate toodete tootmiseks. Neid toormeid, mis on majanduslikult kõige olulisemad ja mille puhul esineb märkimisväärne tarnerisk, nimetatakse kriitilisteks toormeteks.

Kriitilised toormed on väga olulised paljude ELi peamiste tööstusharude toimimise ja tervikluse tagamiseks. Need tööstusharud hõlmavad taastuvenergia tootmist, autotööstust, digitehnoloogiat ja kaitset. Kriitilise tähtsusega toormeid leidub ka paljudes igapäevastes seadmetes, nagu nutitelefonid, elektriautod, tuuleturbiinid, taimeväetised ja õhusõidukid.

Telefonide vibratsioonitehnoloogia = volfram

Elektrisõidukid = liitium, koobalt ja nikkel

Tuuleturbiinid = boor

Kindlaksmääratud 34 kriitilise toorme alusel on koostatud konkreetne strateegiliste toormete(*) loetelu (vt allpool tumekollase värviga tähistatud 17 strateegilist tooret), mis hõlmab selliseid toormeid, mille nõudlus lähiaastatel eeldatavasti ületab pakkumise; selle põhjuseks on nende toormete majanduslik tähtsus (stimuleerib nõudlust) ja keerukad tootmisnõuded (piirab pakkumist).

See loetelu vaadatakse korrapäraselt läbi.

*Strateegilised toormed raskete haruldaste muldmetallide (HREE) ja kergete haruldaste muldmetallide (LREE) hulgas: Nd, Pr, Tb, Dy, Gd, Sm ja Ce

Kriitiliste toormete majanduslik tähtsus

Kriitilised toormed on olulised Euroopa majanduse ning rohe- ja digipööret edendavate tehnoloogiate jaoks. Need on patareide ja akude, elektrisõidukite, tuuleturbiinide, pooljuhtide, TI-tehnoloogiate ja kaitsesüsteemide põhikomponendid.

Kuna nõudlus nendes sektorites kasvab nii Euroopas kui ka kogu maailmas, muutub turvaline juurdepääs nendele materjalidele ELi tööstuse konkurentsivõime, innovatsiooni ja majandusjulgeoleku jaoks üha olulisemaks.

Toormenõudlus Euroopa Liidus (suure nõudluse stsenaarium)

Esitatud andmed kajastavad prognoositavat nõudlust kriitilise tähtsusega toormete järele viies ELi strateegilises sektoris: taastuvenergia, elektromobiilsus, tööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), lennundus- ja kosmosetööstus ning kaitsetööstus.

Pakkumine ja nõudlus maailmas

Kriitilise tähtsusega toormeid hangitakse peamiselt väljastpoolt ELi, kuna need on maailmas ebaühtlaselt jaotunud, ühiskondlik heakskiit nende suhtes on erinev (sõltub kohalikust territoriaalsest mõjust) ja erinevad majandustegevused konkureerivad maakasutuse pärast.

Praegu on EL mitme kriitilise toorme puhul äärmiselt sõltuv piiratud arvust riikidest. Mõnel juhul sõltub EL peaaegu täielikult ühest tarnijast. Nii on see eelkõige teatavate haruldaste muldmetallide ja muude strateegiliste materjalide, näiteks liitiumi puhul, mida imporditakse väga vähestest tootjariikidest.

Peamised ELi kriitiliste toormete tarnijad

Kriitiliste toorete ülemaailmsete tarneahelate koondumine üksikutesse riikidesse muudab ELi haavatavaks geopoliitiliste pingete, kaubanduspiirangute ning kasvava ja konkureeriva ülemaailmse nõudlusega seotud tarnehäirete suhtes. Kuna need materjalid on strateegiliste sektorite jaoks hädavajalikud, võivad häired mõjutada Euroopa tööstust, konkurentsivõimet ja majanduslikku stabiilsust.

Lisaks on alates 2024. aastast ELi mitmekesistamisstrateegia kiirendamise vajadust suurendanud kolmandate riikide ekspordipiirangud haruldastele muldmetallidele ja muudele kriitilistele materjalidele.

Näiteks on Hiina alates 2023. aastast võtnud vastu mitu ekspordikontrolli meedet, mis hõlmavad selliseid kriitilisi toormeid nagu grafiit, gallium, volfram, vismut, germaanium ja haruldased muldmetallid. Neid meetmeid kohaldatakse ka teatavate akutoodete suhtes ja haruldaste muldmetallide töötlemiseks kasutatavate seadmete suhtes.

Hiina arendab oma ekspordikontrolli korda edasi, sealhulgas teatavate kriitiliste toormete ja nendega seotud toodete puhul. See suurendab ELi tööstusettevõtete ebakindlust ning mõjutab ELi majandusjulgeolekut ja strateegilise sõltuvuse vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi.

Samal ajal on teised ülemaailmsed osalejad tõhustanud oma meetmeid, et tagada oma tööstusele kriitiliste toormete kättesaadavus, rahastades kriitiliste toormetega seotud projekte ja mitmekesistades tarneid partnerluste kaudu.

ELi kriitiliste toormete määrus

Euroopa kriitiliste toormete määrus jõustus 23. mail 2024. Selle peamine eesmärk on vähendada ELi sõltuvust kolmandates riikides asuvatest strateegiliste toormete tarnijatest.

Määruses sätestatakse 2030. aastaks neli mittesiduvat sihttaset:

• vähemalt 10% ELis aastas tarbitavast toormest tuleb kaevandada ELis
• vähemalt 40% toormest tuleb töödelda liidus
• vähemalt 25% toormest peab olema ELis ringlussevõetud toore
• ning ühestki kolmandast riigist ei tarnita rohkem kui 65% ELis kasutatavast toormest.

Määrusega edendatakse ka tehnoloogia arengut ja ressursitõhusust, et aidata vähendada ELi eeldatavalt kasvavat nõudlust kriitiliste ja strateegiliste toormete järele.

• Strateegiline autonoomia: nõukogu andis kriitilise tähtsusega toormete määrusele lõpliku heakskiidu (pressiteade, 18. märts 2024)