Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform: nõukogu on valmis alustama läbirääkimisi kvalifitseerumis- ja kaitsenõuete üle

19. juulil 2017 kiitis alaliste esindajate komitee (COREPER) nõukogu nimel heaks volitused läbirääkimiste pidamiseks määruse üle, mis käsitleb pagulaste ja täiendava kaitse saamise õigusega isikute kvalifitseerumisnõudeid, seisundit ja kaitset. Nende volituste põhjal alustab eesistujariik viivitamatult läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

„Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reform moodustab lahutamatu osa meie terviklikust rändepoliitikast ning on Euroopa jaoks seetõttu ülimalt oluline. Lisaks sellele, et see võimaldab tagada varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele võrdsed õigused ja kohustused kõikjal Euroopas, vähendab see ka teisest rännet ning aitab tõelist kaitset vajavaid isikuid. Sotsiaaltoetuste suuruse määrab endiselt iga liikmesriik ise,“ sõnas pärast kvalifitseerumis- ja kaitsenõuete alase kokkuleppe saavutamist Eesti siseminister Andres Anvelt. „Ühtlasi soovin tänada eesistujariik Maltat, kes tegi selles valdkonnas ära tohutu töö“, lisas Anvelt.

ELi suursaadikud kiitsid läbirääkimisvolituste teksti heaks eeldusel, et Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi käsitlevate muude ettepanekutega seotud osad vaadatakse uuesti üle pärast seda, kui nende ettepanekute suhtes on kokkuleppele jõutud.

Määruse eelnõu peamised eesmärgid on:

• tagada, et liikmesriigid kohaldavad ühiseid kriteeriume nende isikute tuvastamiseks, kes vajavad tõeliselt rahvusvahelist kaitset
• tagada, et kõnealustel isikutel on kõigis liikmesriikides ühetaolised õigused

Määruse vastuvõtmine peaks kaasa tooma kõigi taotlejate võrdse kohtlemise kõigis ELi liikmesriikides ja hoidma seeläbi ära teisest rännet.

Määruse eelnõus määratletakse kvalifitseerumisnõuded nii pagulasseisundi kui ka täiendava kaitse saamise jaoks. Samuti määratakse kindlaks tegurid, mida tuleb taotluse hindamisel arvesse võtta.

Määruse eelnõus sätestatakse üksikasjalikult abisaajatele antav kaitse, sealhulgas elamislubade kestus ning nende õigused seoses juurdepääsuga tööturule, haridusele, sotsiaalkaitsele, tervishoiule, majutusele ja integratsioonimeetmetele. Rahvusvahelise kaitse saaja elamisõigus piirdub määruse kohaselt liikmesriigiga, kes kaitse andis.

Määruse eelnõus on sätestatud ka spetsiaalsed tegurid, mida tuleb arvesse võtta alaealiste, eriti saatjata alaealiste puhul.

Taust

Pärast komisjoni 6. aprilli 2016. aasta teatist Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi kohta esitas komisjon mais ja juulis seitse seadusandlikku ettepanekut, sh eespool nimetatud ettepaneku, eesmärgiga:

• parandada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimist, kaotades varjupaigataotlejate erineva kohtlemise ja erineva taotluste rahuldamise määra liikmesriikides;
• vähendada teisest rännet ja aidata jaotada liikmesriikide vahel õiglasemalt abivajajatele kaitse pakkumise kohustust.