"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nullnetotööstuse määrus: nõukogu ja parlament saavutasid kokkuleppe ELi rohetööstuse edendamiseks
Pressiteadet muudeti 16. veebruaril 2024, et lisada esialgse kokkuleppe lõplik tekst.
Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid täna esialgsele kokkuleppele määruse suhtes, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks, mida tuntakse paremini nullnetotööstuse määruse nime all. Määruse eesmärk on hoogustada ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks vajaliku nullnetotehnoloogia tööstuslikku kasutuselevõttu, kasutades ära ühtse turu tugevust, et kindlustada Euroopa juhtpositsiooni tööstusliku keskkonnahoidliku tehnoloogia valdkonnas.
Tänase kokkuleppe kohaselt koostatakse ühtne nullnetotehnoloogiate loetelu koos kriteeriumidega nende tehnoloogiatega seotud strateegiliste projektide valimiseks, mis aitaksid paremini kaasa CO2 heite vähendamisele.
Nullnetotööstuse määrusega soovime toetada oma tööstust selle ülemineku käigus. Nimetatud määrus on oluline samm puhta tehnoloogia tootmise hoogustamiseks vajaliku ökosüsteemi loomisel. Euroopa alustas teed Euroopa tööstuse jaoks puhtama ja kestlikuma tuleviku suunas. Nüüd on Euroopal aeg võtta tagasi oma juhtpositsioon puhta tehnoloogia ülemaailmsel areenil ja ehitada üles konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja töökohti loov tööstussektor.
Flandria majandus-, innovatsiooni-, töö-, sotsiaalmajandus- ja põllumajandusminister Jo Brouns
Tööstuslik panus kliimaneutraalsuse saavutamisse
Nullnetotööstuse määruse eesmärk on leevendada keskkonnahoidlikusse tehnoloogiasse investeerimise tingimusi, lihtsustades loamenetlusi ja toetades strateegilisi projekte. Samuti tehakse selles ettepanek hõlbustada strateegiliste tehnoloogiatoodete turulepääsu, parandada Euroopa tööjõu oskusi nendes sektorites (eelkõige nullnetotööstuse akadeemiate loomise kaudu) ning luua platvorm ELi tegevuse koordineerimiseks selles valdkonnas.
Innovatsiooni edendamiseks tehakse nullnetotööstuse määruses ettepanek luua soodsad õigusraamistikud innovatiivsete tehnoloogiate (regulatsiooni testkeskkondade) arendamiseks, katsetamiseks ja valideerimiseks.
Edusamme nullnetotööstuse määruse eesmärkide saavutamisel mõõdetakse kahe soovitusliku võrdlusaluse abil: saavutada 40% tootmisest, mis on vajalik ELi vajaduste katmiseks strateegiliste tehnoloogiatoodete valdkonnas, ning nende areng võrreldes maailma toodanguga selliste toodete puhul nagu päikesepaneelid, tuuleturbiinid, akud ja soojuspumbad. Ettepanekus on ka sätestatud CO2 kogumise ja säilitamise konkreetne eesmärk, milleks on saavutada 2030. aastaks iga-aastane sisestusvõimekus vähemalt 50 miljonit tonni.
Kokkuleppe põhielemendid
Esialgne kokkulepe toetab nullnetotööstuse määruse peamisi eesmärke, mille komisjon pakkus välja vähem kui aasta tagasi, tehes samal ajal mitmeid parandusi, nagu ehituslubade andmise menetlusi käsitlevate normide ühtlustamine, nullnetotehnoloogia tööstusorgude loomine ning riigihangete ja enampakkumiste kriteeriumide selguse suurendamine.
Kohaldamisala ja tehnoloogiate loetelu
Uue määrusega soovitakse investoritele ja nullnetotehnoloogia tootmisprojektide arendajatele pakkuda lihtsamaid tingimusi ja kindlust. Projektide puhul, millel on tuvastatud suurem CO2 heite vähendamise potentsiaal, rakendatakse kiirendatud loamenetlusi nende rajamiseks või laiendamiseks ja antakse suuniseid rahastusele juurdepääsuks.
Võttes arvesse, et liikmesriikidel on õigus valida erinevate energiaallikate vahel, ei ole nad kohustatud lugema strateegiliseks selliseid projekte, mis on seotud tehnoloogiaga, mida nad oma energiaallikate jaotuse osana ei aktsepteeri.
Kiire loamenetlus
Loa andmise tähtaeg suurte nullnetotehnoloogia tootmisprojektide (üle 1 gigavati) rajamiseks või laiendamiseks ning selliste projektide rajamiseks või laiendamiseks, mida gigavattides ei mõõdeta, on maksimaalselt 18 kuud. Väiksemate projektide puhul (alla 1 gigavati) on loa andmise tähtaeg 12 kuud. Strateegilistele projektidele kehtestatakse lühemad tähtajad. Lisaks tagab menetlus tähtaegadest sõltumata, et sellised projektid on ohutud, turvalised ja keskkonnakestlikud ning vastavad keskkonna-, sotsiaalsetele ja ohutusnõuetele.
Tööstusorud
Tulevase määrusega edendatakse nn nullnetotehnoloogia orgude arendamist (territooriumid, mis koondavad mitu teatava tehnoloogiaga seotud ettevõtet). Nende orgude eesmärk on luua nullnetotööstuse tegevusklastreid, et suurendada ELi atraktiivsust tootmistegevuse asukohana ja veelgi ühtlustada haldusmenetlusi nullnetotehnoloogia tootmisvõimsuse loomiseks. Need aitavad kaasa piirkondade taasindustrialiseerimisele.
Riigihanked
Avaliku sektori asutuste strateegilise nullnetotehnoloogiaga seotud kaupade, ehitustööde ja teenuste ostmist reguleerivad normid on kavandatud nii, et nõuded oleksid läbipaistvad, rakendatavad ja ühtlustatud ning et sellise tehnoloogia tarnimine ELi oleks mitmekesine, tagades samas avaliku sektori hankijatele piisava paindlikkuse.
Täna kokku lepitud õigusaktiga reguleeritakse kavasid, millega ajendatakse ostma nullnetotehnoloogia tooteid ning määratakse kindlaks riigihanke menetluste raames nõutav panus kestlikkusse ja vastupanuvõimesse. Panus keskkonnakestlikkusse on kohustuslik miinimumnõue, samas kui panust vastupanuvõimesse kohaldatakse juhul, kui konkreetse strateegilise nullnetotehnoloogia (või selle komponentide) puhul on sõltuvus kolmandatest riikidest üle 50%. Seda kriteeriumi võetakse arvesse üksnes siis, kui komisjon on eelnevalt hinnanud iga tehnoloogia sõltuvust konkreetsest kolmandast riigist.
Kui vastupanuvõime ja kestlikkuse panuse kohaldamisega kaasneb ebaproportsionaalne kuluerinevus või kui sobivaid pakkumusi või taotlusi ei ole esitatud, võivad avaliku sektori hankijad otsustada neid kriteeriume mitte kohaldada.
Esialgses kokkuleppes on sätestatud, et kui liikmesriik kavandab enampakkumist taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtuks, võib ta kohaldada nii eelkvalifitseerimise kriteeriume kui ka lepingu sõlmimise kriteeriumime, mis ei ole seotud hinnaga, näiteks keskkonnakestlikkust, panust innovatsiooni või energiasüsteemide lõimimist. Nimetarud kriteeriume kohaldatakse vähemalt 30% suhtes aastasest enampakkumisel müüdavast mahust liikmesriigi kohta.
Komisjon määrab kindlaks hangete ja enampakkumiste kriteeriumid ja vaatab läbi enampakkumisel müüdava mahu, tuginedes süsteemi toimimist käsitlevale hinnangule.
Edasised sammud
Nüüd peavad mõlemad institutsioonid Euroopa Parlamendiga saavutatud esialgse kokkuleppe heaks kiitma ja ametlikult vastu võtma.
Taustteave
Nullnetotööstuse määrus on üks rohelise kokkuleppe tööstuskava kolmest peamisest seadusandlikust algatusest koos kriitilise tähtsusega toorainete määruse ja elektrituru korralduse reformiga, et suurendada Euroopa nullnetotööstuse konkurentsivõimet ja toetada kiiret üleminekut kliimaneutraalsusele.
Riigipead ja valitsusjuhid kutsusid oma 26. ja 27. oktoobri 2023. aasta järeldustes nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles jõudma kiiresti kokkuleppele nullnetotööstuse määruse suhtes, et viia töö uue õigusaktiga lõpule enne praeguse seadusandliku tsükli lõppu.
Komisjon esitas oma ettepaneku 16. märtsil 2023. Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 21. novembril 2023 ja nõukogu võttis oma üldise lähenemisviisi vastu 7. detsembril 2023.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Nullnetotööstuse määrusega soovime toetada oma tööstust selle ülemineku käigus. Nimetatud määrus on oluline samm puhta tehnoloogia tootmise hoogustamiseks vajaliku ökosüsteemi loomisel. Euroopa alustas teed Euroopa tööstuse jaoks puhtama ja kestlikuma tuleviku suunas. Nüüd on Euroopal aeg võtta tagasi oma juhtpositsioon puhta tehnoloogia ülemaailmsel areenil ja ehitada üles konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja töökohti loov tööstussektor.