"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.

Lisateabe saamiseks ja seadete muutmiseks külastage meie küpsistega seotud põhimõtete lehekülge.

български español čeština dansk Deutsch eesti Ελληνικά English français Gaeilge hrvatski italiano latviešu lietuvių magyar Malti Nederlands polski português română slovenčina slovenščina suomi svenska
Skip to content

Nullnetotööstuse määrus: strateegiliste nullnetotehnoloogia toodete tootmise võimsuse võrdlusalus

EL suurendab puhta tehnoloogia tootmist ELis.

Nõukogu võttis 2024. aasta mais vastu nullnetotööstuse määruse.

Sellega kiirendatakse edusamme ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning kliimaneutraalsusele ülemineku suunas, samal ajal:

  • tugevdades ELi tööstuse konkurentsivõimet
  • luues kvaliteetseid töökohti
  • toetades ELi jõupingutusi energiasõltumatuks saamisel
See teabejoonis tutvustab nullnetotööstuse määrust.

Nullnetotööstuse määrus: strateegiliste nullnetotehnoloogia toodete tootmise võimsuse võrdlusalus

Nullnetotööstuse määruse eesmärgid:

  • soodustada investeeringuid selliste toodete tootmise võimsusesse, millel on ELi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel võtmetähtsus
  • luua lihtne õigusraamistik ELis asuvale nullnetotööstusele
  • katta 2030. aastaks 40% ELi-sisestest vajadustest puhta tehnoloogiaga, mis on toodetud liidus

Need eesmärgid on seotud eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus, vähendades kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%.

Strateegiliste nullnetotehnoloogiate loetelu põhineb kolmel kriteeriumil:

  1. väljakujunenud nullnetotehnoloogiad
  2. panus süsinikuheite vähendamisse ja konkurentsivõimesse
  3. varustuskindluse riski olemasolu

Strateegiliste nullnetotehnoloogiate näited

  • Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia ja päikese soojusenergia tehnoloogiad
    • eesmärk on paigaldada 2025. aastaks uusi fotogalvaaniliselt saadava päikeseenergia tootmise seadmeid koguvõimsusega rohkem kui 320 GW ja 2030. aastaks koguvõimsusega 600 GW.
    • Võib: suurendada Euroopa SKPd 60 miljardi euro võrra aastas ja luua 400 000 uut töökohta
  • Maismaa tuuleenergia ja avamere taastuvenergia tehnoloogiad
    • tootmisvõimsus peab suurenema 204 GW-lt 2022. aastal rohkem kui 500 GW-le 2030. aastal
    • 2030. aastaks peab taastuvenergia osakaal olema vähemalt 42,5%
  • Akud

Kogumise sihtarvud:

    • kantavate akude puhul 63% aastal 2027 ja 73% aastaks 2030
    • kergtranspordivahendite akude puhul 51% aastal 2028 ja 61% aastaks 2030
    • materjalide taaskasutusse võtmise eesmärk liitiumi puhul 50% aastaks 2027 ja 80% aastaks 2030
  • Soojuspumbad
    • 2021: soojuspumpasid kasutavad olemasolevad hooned = 2 miljonit ühikut
    • 2025: soojuspumpasid kasutavad olemasolevad hooned = 3 miljonit ühikut + uued hooned 1,2 miljonit ühikut
    • 2030: soojuspumpasid kasutavad olemasolevad hooned = 5 miljonit ühikut + uued hooned 1,5 miljonit ühikut
    • 2030. aastaks vähendavad soojuspumbad prognooside kohaselt Euroopas hoonete kütmisega seotud gaasinõudlust vähemalt 21 miljardi kuupmeetri võrra
  • Saastevaba vesinik
    • vesinik moodustab ligikaudu 2% ELi energiaallikate jaotusest
    • 2050. aastaks võiks vesinik moodustada 20% ELi energiaallikate jaotusest, sh 20–50% transpordi ja 5–20% tööstuse energianõudlusest
  • Biometaan ja biogaas
    • 2021. aastal oli biogaasi ja biometaani tootmine Belgias sama suur kui maagaasi tarbimine, st 196 TWh
    • 2030. aastaks peab ELi biometaani tootmine jõudma 35 miljardi kuupmeetrini aastas
  • CO2 kogumine ja säilitamine
    • CO2 kogumine ja säilitamine suureneb 2030. aastal eeldatavasti 80 miljoni tonnini ja jõuab 2040. aastal vähemalt 300 miljoni tonnini
    • iga-aastane sisestusvõimekus vähemalt 50 miljonit tonni CO2 säilitamiskohtades, mis asuvad ELis, selle majandusvööndites või mandrilaval
  • Võrgutehnoloogiad
    • 2024. aastal on 77%-l ELi tarbijatest elektri nutiarvestid ja 44%-l gaasi nutiarvestid

KUIDAS?

  • kiiremad loamenetlused nullnetotehnoloogia tootmisprojektide ehitamiseks, laiendamiseks, muutmiseks ja käitamiseks
    • 12 kuud alla 1 GW aastase tootmisvõimsusega projektide puhul
    • 18 kuud suuremate projektide puhul
    • ühtse kontaktpunkti pakutav tugi
  • lihtne õigusraamistik ELis asuvale nullnetotööstusele
  • innovatsiooni soodustamine: liikmesriikidel on võimalik toetada innovatsiooni, luues nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastid, et toetada algusjärgus innovatsiooni
  • juurdepääs turgudele, stimuleerides tarbijanõudlust ja riigihankeid
  • Euroopa nullnetotehnoloogia platvorm kui koordineerimismehhanism arutelude pidamiseks, teabe vahetamiseks ja parimate tavade jagamiseks määrusega seotud küsimustes
  • oskuste edendamine (oskuste akadeemiad): Euroopa nullnetotööstuse jaoks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu ja kvaliteetsete töökohtade arendamine

Ülemaailmne turg

Ülemaailmse netonullheitetehnoloogiaturu väärtus on 2030. aastaks ligikaudu 600 miljardit eurot aastas

Allikas: Euroopa Komisjon, Edelman Global Advisory, Carbon Gap

Viimati läbi vaadatud: 6. veebruar 2024