Skip to content

Nullnetotööstuse määrus: strateegiliste nullnetotehnoloogia toodete tootmise võimsuse võrdlusalus

EL suurendab puhta tehnoloogia tootmist ELis.

Nõukogu võttis 2024. aasta mais vastu nullnetotööstuse määruse.

Sellega kiirendatakse edusamme ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning kliimaneutraalsusele ülemineku suunas, samal ajal:

  • tugevdades ELi tööstuse konkurentsivõimet
  • luues kvaliteetseid töökohti
  • toetades ELi jõupingutusi energiasõltumatuks saamisel
See teabejoonis tutvustab nullnetotööstuse määrust.

Nullnetotööstuse määrus: strateegiliste nullnetotehnoloogia toodete tootmise võimsuse võrdlusalus

Nullnetotööstuse määruse eesmärgid:

  • soodustada investeeringuid selliste toodete tootmise võimsusesse, millel on ELi kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel võtmetähtsus
  • luua lihtne õigusraamistik ELis asuvale nullnetotööstusele
  • katta 2030. aastaks 40% ELi-sisestest vajadustest puhta tehnoloogiaga, mis on toodetud liidus

Need eesmärgid on seotud eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus, vähendades kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55%.

Strateegiliste nullnetotehnoloogiate loetelu põhineb kolmel kriteeriumil:

  1. väljakujunenud nullnetotehnoloogiad
  2. panus süsinikuheite vähendamisse ja konkurentsivõimesse
  3. varustuskindluse riski olemasolu

Strateegiliste nullnetotehnoloogiate näited

  • Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia ja päikese soojusenergia tehnoloogiad
    • eesmärk on paigaldada 2025. aastaks uusi fotogalvaaniliselt saadava päikeseenergia tootmise seadmeid koguvõimsusega rohkem kui 320 GW ja 2030. aastaks koguvõimsusega 600 GW.
    • Võib: suurendada Euroopa SKPd 60 miljardi euro võrra aastas ja luua 400 000 uut töökohta
  • Maismaa tuuleenergia ja avamere taastuvenergia tehnoloogiad
    • tootmisvõimsus peab suurenema 204 GW-lt 2022. aastal rohkem kui 500 GW-le 2030. aastal
    • 2030. aastaks peab taastuvenergia osakaal olema vähemalt 42,5%
  • Akud

Kogumise sihtarvud:

    • kantavate akude puhul 63% aastal 2027 ja 73% aastaks 2030
    • kergtranspordivahendite akude puhul 51% aastal 2028 ja 61% aastaks 2030
    • materjalide taaskasutusse võtmise eesmärk liitiumi puhul 50% aastaks 2027 ja 80% aastaks 2030
  • Soojuspumbad
    • 2021: soojuspumpasid kasutavad olemasolevad hooned = 2 miljonit ühikut
    • 2025: soojuspumpasid kasutavad olemasolevad hooned = 3 miljonit ühikut + uued hooned 1,2 miljonit ühikut
    • 2030: soojuspumpasid kasutavad olemasolevad hooned = 5 miljonit ühikut + uued hooned 1,5 miljonit ühikut
    • 2030. aastaks vähendavad soojuspumbad prognooside kohaselt Euroopas hoonete kütmisega seotud gaasinõudlust vähemalt 21 miljardi kuupmeetri võrra
  • Saastevaba vesinik
    • vesinik moodustab ligikaudu 2% ELi energiaallikate jaotusest
    • 2050. aastaks võiks vesinik moodustada 20% ELi energiaallikate jaotusest, sh 20–50% transpordi ja 5–20% tööstuse energianõudlusest
  • Biometaan ja biogaas
    • 2021. aastal oli biogaasi ja biometaani tootmine Belgias sama suur kui maagaasi tarbimine, st 196 TWh
    • 2030. aastaks peab ELi biometaani tootmine jõudma 35 miljardi kuupmeetrini aastas
  • CO2 kogumine ja säilitamine
    • CO2 kogumine ja säilitamine suureneb 2030. aastal eeldatavasti 80 miljoni tonnini ja jõuab 2040. aastal vähemalt 300 miljoni tonnini
    • iga-aastane sisestusvõimekus vähemalt 50 miljonit tonni CO2 säilitamiskohtades, mis asuvad ELis, selle majandusvööndites või mandrilaval
  • Võrgutehnoloogiad
    • 2024. aastal on 77%-l ELi tarbijatest elektri nutiarvestid ja 44%-l gaasi nutiarvestid

KUIDAS?

  • kiiremad loamenetlused nullnetotehnoloogia tootmisprojektide ehitamiseks, laiendamiseks, muutmiseks ja käitamiseks
    • 12 kuud alla 1 GW aastase tootmisvõimsusega projektide puhul
    • 18 kuud suuremate projektide puhul
    • ühtse kontaktpunkti pakutav tugi
  • lihtne õigusraamistik ELis asuvale nullnetotööstusele
  • innovatsiooni soodustamine: liikmesriikidel on võimalik toetada innovatsiooni, luues nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastid, et toetada algusjärgus innovatsiooni
  • juurdepääs turgudele, stimuleerides tarbijanõudlust ja riigihankeid
  • Euroopa nullnetotehnoloogia platvorm kui koordineerimismehhanism arutelude pidamiseks, teabe vahetamiseks ja parimate tavade jagamiseks määrusega seotud küsimustes
  • oskuste edendamine (oskuste akadeemiad): Euroopa nullnetotööstuse jaoks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu ja kvaliteetsete töökohtade arendamine

Ülemaailmne turg

Ülemaailmse netonullheitetehnoloogiaturu väärtus on 2030. aastaks ligikaudu 600 miljardit eurot aastas

Allikas: Euroopa Komisjon, Edelman Global Advisory, Carbon Gap

Viimati läbi vaadatud: 3. veebruar 2025