Eesistuja António Costa kutse Euroopa Ülemkogu liikmetele

Nagu ma juba märkisin, kutsun Teid Euroopa kaitsele pühendatud mitteametlikule kohtumisele, mis toimub 3. veebruaril Brüsseli lähedal asuvas Château de Limontis.

Usun, et hindame sarnaselt ohte, millega Euroopa silmitsi seisab. Venemaa agressioon Ukraina vastu on toonud meie mandrile tagasi intensiivse sõja, millega rikutakse rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid ja ohustatakse Euroopa julgeolekut, ning millega kaasnevad üha sagenevad hübriid- ja küberründed liikmesriikide ning nende majanduse ja ühiskonna vastu. Rahu Euroopas sõltub sellest, kas Ukraina saavutab kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu. Praegune geopoliitiline kontekst, mida iseloomustab ka olukord Lähis-Idas, on ka lähitulevikus keeruline.

Kohtumise eesmärk on valmistuda vajalike otsuste tegemiseks ning anda komisjonile ja kõrgele esindajale suuniseid, et koostada Euroopa kaitse tulevikku käsitlev valge raamat, mis hõlmab ühiseid kaitsealgatusi ja nende arendamiseks vajalikke ressursse. Nagu juhtide tegevuskava ette näeb, on minu eesmärk pöörduda kaitseteema juurde tagasi Euroopa Ülemkogu 2025. aasta juuni kohtumisel.

Teen ettepaneku tugineda meie arutelus kahele peamisele põhimõttele.

Esiteks, Euroopa peab võtma oma kaitse eest suurema vastutuse. Ta peab muutuma julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas vastupidavamaks, tõhusamaks, autonoomsemaks ja usaldusväärsemaks osalejaks. Seeläbi muutub EL ka tugevamaks Atlandi-üleseks partneriks, sealhulgas NATO kontekstis, austades täielikult teatavate liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning võttes arvesse kõigi liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuve.

Viimastel aastatel on liikmesriigid oma riiklikke kaitsekulutusi juba suurendanud. Teame siiski, et varude täiendamiseks, meie kaitsevalmiduse suurendamiseks mitmesuguste ohtude vastu – keskendudes strateegilistele prioriteetidele ja kriitilistele võimete puudujääkidele – on vaja märkimisväärseid täiendavaid kaitseinvesteeringuid ning vastavalt tuleb tugevdada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi.

Teiseks vastutavad liikmesriigid edaspidigi alati oma relvajõudude eest. Samal ajal on meil ühine huvi teha Euroopa tasandil tihedamat koostööd, et maksimeerida mastaabisäästu ja vähendada kulusid, tagada koostalitlusvõime, kindlustada stabiilne ja pikaajaline nõudlus, et võimaldada meie tööstusele suurem prognoositavus, ning vältida dubleerimist. Meie suutlikkuse suurendamiseks vajalike investeeringute tase, sealhulgas teadus- ja arendustegevusse, ei ole üksikutele liikmesriikidele üksi tegutsedes taskukohane. Lisaks on tõhus kaitse ühine hüve, millest saavad kasu kõik eurooplased.

Suuremad kaitseinvesteeringud peavad samuti aitama tugevdada Euroopa Liidu üldist majanduslikku konkurentsivõimet ja ühtekuuluvust tööstussektori kaudu, mis on võimeline arendama oma tehnoloogilist tipptaset kogu Euroopa Liidus ja aitama kaasa töökohtade loomisele. Euroopa kaitse tugevdamise eesmärki tuleks arvesse võtta kõigis asjaomastes liidu poliitikavaldkondades.

Järgmiste sammude ettevalmistamiseks teen ettepaneku keskenduda meie arutelus järgmistele küsimustele.

• Millised peaks olema – ja kuidas me neid määratleme – kaitsevõimed, mida peame oma koostöös esmajärjekorras arendama, kuna need on olulised ELi kollektiivse julgeoleku jaoks?
• Kas oleme nõus kulutama koos rohkem ja paremini? Kuidas saaksime kiirendada erasektoripoolse rahastamise mobiliseerimist ja milliste ELi vahendite kaudu? Kuidas saaksime ELi eelarvet lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis kõige paremini kasutada? Arvestades märkimisväärseid rahastamisvajadusi, milliseid täiendavaid ühiseid võimalusi võiks kaaluda?
• Kuidas saaksime olemasolevaid partnerlusi veelgi tugevdada ja süvendada? Millised peaksid olema meie eesmärgid ja prioriteedid ELi-väliste Euroopa partneritega?

Palusin NATO peasekretäril meiega lõunasöögil ühineda. See annab meile õigeaegse võimaluse arutada kõige pakilisemaid kaitseküsimusi, eelkõige meie toetust Ukrainale ning ELi ja NATO koostööd.

Meiega ühineb tööalaseks õhtusöögiks Ühendkuningriigi peaminister, pidades silmas käesoleva aasta lõpupoole toimuvat ELi ja Ühendkuningriigi tippkohtumist. See õhtusöök on esimene kord, kui peaminister Keir Starmer kohtub kõigi 27 juhiga. Ühendkuningriik on Euroopa Liidu oluline partner, eelkõige kaitsevaldkonnas. Ma loodan, et arutelus keskendutakse meie suhete sellele mõõtmele.

Ajakava: alustame oma kohtumist kell 11.00, kui toimub arvamuste vahetus Euroopa Parlamendi presidendiga. Seejärel toimub 27 juhi arutelu, millele järgneb lõunasöök peasekretär Mark Ruttega, teine kohtumine meie endi vahel ja õhtusöök peaminister Keir Starmeriga.

Lõpetuseks soovin tänada peaminister Donald Tuski tiheda koostöö eest kohtumise ettevalmistamisel.

Jään ootama meie arutelusid 3. veebruaril.

• Eesistuja António Costa kutse