"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 15. märts 2022
Peamised tulemused
Sanktsioonid Venemaa suhtes
Hommikusöögil arutasid majandus- ja rahandusministrid pärast provotseerimata ja põhjendamatut sõjalist sissetungi Ukrainasse Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidemajanduslikke ja finantstagajägi . Nad arutasid oma pädevusse kuuluvate sanktsioonide rakendamise seisu ning tagajärgi.
Kehtestatud sanktsioonid avaldavad Venemaa majandusele märkimisväärset mõju. Need on põhjustanud segaduse Venemaa finantssüsteemis ja halvanud Venemaa keskpanga. Sanktsioonid tagavad, et Putini režiim hakkab nüüd oma sõjalise agressiooni eest maksma. Vajaduse korral oleme valmis kehtestama täiendavaid sanktsioone. Mis puudutab meie majanduse kaitsmist, siis soovime teha tihedat koostööd Euroopa tasandil, nagu tegime COVID-19 kriisi ajal.
Prantsusmaa majandus-, rahandus- ja majanduse taastamise minister Bruno Le Maire
ELi majandus- ja rahandusministrid jälgivad tähelepanelikult arenguid. 25. veebruaril tegid nad koos Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpangaga avalduse, milles nad kinnitasid oma ühtsust, lubasid kaaluda kõiki võimalikke sanktsioone ja väljendasid tahet tugevdada Euroopa majanduslikku sõltumatust.
ELi majandus- ja rahandusministrid pidasid 2. märtsil täielikult sanktsioonidele pühendatud mitteametliku videokonverentsi. Liikmesriigid leppisid kokku täiendavates meetmetes, et vältida sanktsioonidest kõrvalehoidmist. Pärast seda on nõukogu vastu võtnud täiendavad sanktsioonipaketid, sealhulgas krüptovarade kohta.
Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
Täna jõudis nõukogu kokkuleppele (üldine lähenemisviis) piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi määruse suhtes, mis on Euroopa Liidu paketi „Eesmärk 55“ üks põhielemente.
Selle keskkonnameetme peamine eesmärk on vältida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. Samuti innustatakse sellega partnerriike kehtestama kliimamuutuste vastu võitlemiseks CO2 hinnastamise poliitikat.
Seetõttu reguleeritakse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga CO2-mahukate toodete importi täielikus kooskõlas rahvusvaheliste kaubandusnormidega, eesmärgiga vältida ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise jõupingutuste tasakaalustamist selliste toodete impordiga, mis on valmistatud ELi mittekuuluvates riikides, kus kliimamuutuste poliitika on vähem ambitsioonikas kui Euroopa Liidus. Samuti aitab see ära hoida CO2-mahukate toodete tootmise ümberpaigutamist või importi.
Nõukogus saavutatud kokkulepe piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kohta on võit Euroopa kliimapoliitika jaoks. See annab meile vahendi, millega kiirendada meie tööstuse CO2 heite vähendamist, kaitstes samas seda vähem ambitsioonikate kliimaeesmärkidega riikide ettevõtete eest. Samuti motiveerib see teisi riike muutuma kestlikumaks ja tekitama vähem heitkoguseid. Lisaks vastab see mehhanism meie Euroopa ambitsioonikale strateegiale kiirendada Euroopa energiasõltumatust.
Prantsusmaa majandus-, rahandus- ja majanduse taastamise minister Bruno Le Maire
Nõukogu peab siiski veel tegema piisavaid edusamme mitmes küsimuses, mis on tihedalt seotudpiiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga, kuid ei ole seda käsitleva määruse eelnõu õigusliku teksti osa. See puudutab eelkõige ELi HKSi direktiiviga kehtestatud ja piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga hõlmatud tööstussektoritele eraldatud tasuta saastekvootide järkjärgulist kaotamist ning asjakohaseid lahendusiekspordist tuleneva kasvuhoonegaaside heite võimaliku ülekandumise piiramiseks, et tagada piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi majanduslik tõhusus, keskkonnaalane terviklikkus ja vastavus WTO nõuetele.
Kui nõukogus on saavutatud piisavat edu, alustab nõukogu läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga pärast seda, kui viimane on oma seisukohas kokku leppinud.
Äriühingute maksustamine: hargmaiste kontsernide õiglane ja tõhus maksustamine
Liikmesriigid on saavutamas kokkulepet Euroopa Komisjoni 2021. aasta detsembris esitatud direktiivi suhtes, mis võimaldab kohaldada OECD rahvusvahelise maksureformi minimaalset maksukomponenti ELi tasandil.
Nn teise samba direktiiv peaks tõhusa rakendamise korral piirama võidujooksu madalaimate äriühingu tulumaksu määrade pärast. Suurtele hargmaistele ettevõtjatele, kelle aastakäive on kokku vähemalt 750 miljonit eurot, kohaldatakse vähemalt 15 % maksumäära. Uued reeglid vähendavad maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riski ning tagavad, et suurimad hargmaised kontsernid maksavad äriühingu tulumaksu kokkulepitud ülemaailmse miinimummäära alusel.
Oleme teinud suuri edusamme minimaalse maksustamise direktiivi osas. Kokkulepe on käeulatuses, et lõpetada võidujooks madalaimate maksumäärade suunas. Hargmaiste ettevõtjate maksumäär peab kogu maailmas olema vähemalt 15 %.
Prantsusmaa majandus-, rahandus- ja majanduse taastamise minister Bruno Le Maire
Komisjon esitas 2023. aasta eelarvesuunised, mis peaksid aitama liikmesriikidel koostada oma stabiilsus- ja lähenemisprogramme, mis tuleb esitada aprillis. Vastuseks sellele tegi eurorühm eile avalduse.
Komisjon esitas ka ajakohastatud ülevaate majanduse juhtimise hindamisest pärast avalikku konsultatsiooni ja liikmeriikidega asjaomases komitees toimunud arutelusid.
Ülevaade riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikust kohtumisest, Versailles, 10.–11. märts 2022
Eesistujariik teavitas ministreid 10.–11. märtsil 2022 Versailles’s toimunud riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku kohtumise peamistest tulemustest.
Nõukogu võttis esimest korda vastu järeldused ekspordikrediidi kohta, millega tehakse suuri edusamme kolmes valdkonnas.
Esiteks kohustatakse järeldustega liikmesriike kohandama oma ekspordikrediidipoliitikat kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärkidega. Need edusammud kajastavad otseselt dünaamikat, mille Prantsusmaa algatas 2021. aasta aprillis koalitsiooniga Export Finance for Future, mille kohustusi võtavad üle nüüd kõik ELi liikmesriigid. Teiseks tugevdatakse nende järeldustega ELi positsiooni rahvusvahelisel areenil, nõudes ekspordikrediidi normide ajakohastamist OECDs. Kolmandaks, pärast Euroopa Komisjoni tööd kaubanduspoliitika läbivaatamisel pannakse kõnealuste järeldustega alus uuele ELi ekspordikrediidistrateegiale, mille jaoks algab vajaduste põhjaliku analüüsi etapp.
Nõukogu võttis vastu järeldused e-kaubanduse paketi rakendamise kohta. E-kaubanduse käibemaksupakett jõustus 1. juulil 2021. Sellega nähti ette mitu muudatust käibemaksualastes õigusaktides, eesmärgiga kõrvaldada piiriülese internetimüügi takistused ja lahendada probleemid, mis tulenevad kohaldatavast käibemaksukorrast kaupade kaugmüügile ja ettevõtjatelt tarbijatele suunatud teenuste osutamisele ning väikese väärtusega saadetiste impordile.
Kehtestatud sanktsioonid avaldavad Venemaa majandusele märkimisväärset mõju. Need on põhjustanud segaduse Venemaa finantssüsteemis ja halvanud Venemaa keskpanga. Sanktsioonid tagavad, et Putini režiim hakkab nüüd oma sõjalise agressiooni eest maksma. Vajaduse korral oleme valmis kehtestama täiendavaid sanktsioone. Mis puudutab meie majanduse kaitsmist, siis soovime teha tihedat koostööd Euroopa tasandil, nagu tegime COVID-19 kriisi ajal.