"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Keskkonnaministrid arutasid sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite norme käsitleva määruse muutmisel tehtud edusamme, looduse kui majandusvara rolli ning veekerksuse strateegia ja REACHi määrusega seotud edasisi samme.
Eesistujariik Küpros, kes järgib motot „Maailmale avatud autonoomne Euroopa“, on teinud käegakatsutavaid edusamme ELi kliima- ja keskkonnaalase tegevuskava elluviimisel, tasakaalustades konkurentsivõimega seotud ambitsioone ja tugevdades ELi suutlikkust reageerida tõhusalt keskkonnaprobleemidele, tugevdades samal ajal oma ülemaailmset juhtpositsiooni peamistes rahvusvahelistes protsessides. Edukas majandus, keskkonnahoidlikkus ja kliimaneutraalsus on üksteist vastastikku täiendavad sambad, mis on olulised kõigi eurooplaste tulevase heaolu jaoks.
Küprose Vabariigi põllumajandus-, maaelu arengu ja keskkonnaminister María Panayiótou
Sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite normid
Ministrid arutasid määruse ettepanekut, millega muudetakse uute sõiduautode ja kaubikute CO2 heite norme. Nõukogu tegi kokkuvõtte Küprose eesistumise ajal nõukogus peetud läbirääkimistel tehtud edusammudest, sealhulgas sõidukite märgistamist käsitlevate sätete osas tehtud edusammudest. Need sätted kohustavad turustajaid andma tarbijatele teavet, eelkõige CO2 heite, kütuse- ja elektrikulu ning elektrisõidukite sõiduulatuse kohta.
Ministrid keskendusid oma sõnavõttudes ettepaneku peamistele lahendamata küsimustele, nagu kavandatud heitkoguste vähendamise eesmärgid 2030. ja 2035. aastaks ning uued paindlikkusmeetmed, mis on kehtestatud tootjatele, et aidata autotööstusel orienteeruda puhtale energiale üleminekul, muu hulgas ELis toodetud väikeste elektrisõidukite erisoodustused, ELis toodetud vähese CO2 heitega terase erisoodustused ja kütuseühikud, sealhulgas taastuvkütuste roll laiemalt.
Ettepanek uute sõiduautode ja kaubikute CO2 heite normide läbivaatamise kohta esitati osana autotööstuse paketist, mis sisaldab ka ettepanekut keskkonnasõbralike ettevõtete sõidukite kohta ja ettepanekuid autotööstust käsitlevate õigusaktide lihtsustamiseks (autotööstuse koondpakett).
Nõukogu tegi kokkuvõtte edusammudest seoses veekerksuse strateegiaga, mille komisjon võttis vastu 4. juunil 2025. Strateegia eesmärk on tegeleda järjest suuremate probleemidega, mis kaasnevad veepuuduse, põua ja üleujutustega kogu Euroopas ja mida süvendavad veelgi kliimamuutused. 2022. aastal tabas Euroopat 500 aasta kõige rängem põud, mis mõjutas üle 40% Euroopast.
Keskkonnaministrid arutasid viimase aasta jooksul esinenud probleeme ja jagasid saadud õppetunde, eelkõige veekasutuse tõhustamise kohta. Vaadates tulevikku, arutasid nad ka veesektori digilahendusi ning viise, kuidas meelitada ligi suuremaid erainvesteeringuid ja kasutada paremini ära uuenduslikke rahastamisvahendeid.
Ministrid arutasid elurikkuse vähenemisega seotud riske ettevõtjate, konkurentsivõime ja majanduse jaoks ning võimalusi kuidas neid riske ohajata. Nad tunnistasid, et elurikkuse vähenemine ei too kaassa mitte ainult ökosüsteemide kriisi, vaid see on ka otsene oht majandusliku heaolu, konkurentsivõime ja vastupanuvõime seisukohast. Ettevõtjad peavad jõudsalt arendama oma tegevust looduse pakult pakutud piirides, mitte selle arvelt, et tagada oma tegevuseks vajalikud ressursid, tarneahelad ja taristu.
Nõukogu analüüsis viise, kuidas võimalikult hästi kasutada ökosüsteemi teenustega kaasnevat potentsiaali ja stimuleerida üleminekut loodussõbralikule majandusele, sealhulgas viise, kuidas toetada prognoositavat ja mõõdetavat rahastamist ning looduse arvestusühikute kasutamist looduse kaitseks.
ELi kemikaalipoliitika: edasised sammud seoses REACHi õigustikuga
Ministrid vahetasid arvamusi REACHi määrusega seotud edasiste sammude üle. Kõnealune õigusakt hõlmab kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist, mille eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse.
Aruteludes keskenduti sellele, kuidas kõrvaldada nõuetele vastavusega seotud puudujäägid ja tagada õigusaktide täitmise tagamine, eelkõige seoses kolmandatest riikidest imporditud keemiliste ainete ja internetimüügiga. Kuna määrust ei ole täielikult läbi vaadatud, arutasid ministrid viise, kuidas ajakohastada ja lihtsustada kehtivaid norme, tagades samal ajal ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks selguse ja kindluse, sealhulgas teiseste õigusaktide kaudu.
Enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 31. istungjärku ja enne ülesannete üleandmist järgmisele eesistujariigile Iirimaale tegi eesistujariik Küpros kokkuvõtte meetmetest, mida on võetud ELi läbirääkimispositsiooni tugevdamiseks rahvusvahelistel kliimateemalistel kohtumistel.
Need meetmed hõlmavad ELi COPi esimese mitmeaastase visiooni väljatöötamist, varajaste arutelude algatamist COP31 prioriteetide üle, koordineerimise ja kliimadiplomaatia tugevdamist ning valdkondadevahelise koostöö ja teabevahetuse parandamist, et kohandada ELi lähenemisviisi muutuva geopoliitilise reaalsusega.
Liikmesriigid kinnitasid taas vajadust säilitada Euroopa Liidu ühtsus ja tagada koordineeritud reageerimine, et kaitsta nii protsessi terviklikkust kui ka liidu kui terviku huve.
Eesistujariik ja komisjon andsid ministritele teavet metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 15. konverentsi kohta, mis toimus 2026. aasta märtsis Brasiilias.
Komisjon andis teavet eelseisva ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni osaliste 17. konverentsi (UNCCD COP 17) kohta.
Austria, Itaalia, Luksemburg ja Hispaania esitasid tulemused 34 aasta jooksul programmi LIFE määruse rakendamisega seotud väljavaadete ja tulemuste kohta
Tšehhi Vabariik, Bulgaaria, Itaalia, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia tõstsid esile pakendite ja pakendijäätmete määruse rakendamisega seotud probleeme.
Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Madalmaad ja Sloveenia kutsusid üles töötama välja koordineeritud ELi lähenemisviisi, et leida kiire lahendus ultrakiirmoega seotud probleemide lahendamiseks.
Itaalia, Bulgaaria ja Tšehhi Vabariik esitasid ministritele teavet kõrgepingejaotlate kohta ning meetmete kohta, mida tuleks võtta tugeva ja turvalise Euroopa elektrivõrgu loomiseks.
Madalmaad tõstatasid küsimuse ülemaailmse kokkuvõtte algatuse kohta, tutvustasid fossiilkütustest loobumist käsitleva esimese konverentsi tulemusi ja seööega seotud järelmeetmeid.
Horvaatia andis ülevaate MED9 keskkonnaministrite kohtumise kohta (Šibenik, Horvaatia, 18.–19. mai 2026), eelkõige veevarustuse kerksuse ja merekeskkonna kaitse kohta.
