Välisasjade nõukogu, 18. oktoober 2021

Peamised tulemused

Pärsia lahe piirkond

Nõukogus toimus strateegiline arutelu, et käsitleda ELi lähenemisviisi Pärsia lahe piirkonnale ja seda, kuidas tugevdada ELi kohalolekut piirkonnas.

Ministrid tunnistasid, et Pärsia lahe partneritel võib olla võtmeroll välispoliitika küsimustes, nagu Afganistani kriis. Nad arutasid vajadust toetada aktiivselt piirkonnas toimuvat positiivset arengut valdkondades, mis võivad aidata suurendada usaldust, aidates samal ajal kaasa ELi ülemaailmsele tegevuskavale (nt rohepööre, digitaalvaldkond, kaubandus). Nõukogu keskendus samuti vajadusele toetada sotsiaal-majanduslikke reforme ja arutada avatult küsimusi, mille puhul on lahkarvamusi, näiteks inimõigusi.

Ministrite arutelu aitab ette valmistada ühisteatist partnerluse kohta Pärsia lahe piirkonnaga, mis võetakse eeldatavasti vastu 2022. aasta esimeses kvartalis. 2022. aasta alguses toimub ka ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu ühisnõukogu kohtumine.

Idapartnerlus

Välisministrid arutasid ELi suhteid idapartnerluse riikidega, et valmistada ette novembris toimuvat ministrite kohtumist ja detsembriks Brüsselis kavandatud idapartnerluse tippkohtumist.

Ministrid arutasid mõnede piirkonna partnerriikide keerulist geopoliitilist olukorda ning leppisid kokku, et EL jätkab selliste põhiväärtuste edendamist nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik ja korruptsioonivastane võitlus. Samal ajal keskendub EL jätkuvalt pikaajalisele sotsiaal-majanduslikule taastumisele, tagades, et see on jätkusuutlik ja kaasav ning annab inimestele konkreetseid tulemusi.

EL toetab partnereid ka vaktsiinide ja vaktsineerimistõendite osas ning desinformatsiooni vastases võitluses.

Etioopia

Lõunasöögi ajal vahetas välisasjade nõukogu arvamusi olukorra üle Etioopias, võttes arvesse viimaseid arenguid riigis ja Tigray piirkonnas, aasta pärast konflikti algust.

Tigray piirkonda on vapustanud inimõiguste süstemaatilised rikkumised relvastatud rühmituste poolt, kes kasutavad relvana sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid. Humanitaarabi saabumist on takistatud. Teeme ettevalmistusi, pidades silmas eeldatavalt 1. novembril avaldatavat ÜRO inimõiguste aruannet, et reageerida asjakohaselt, alustades sanktsioonide ettevalmistamisest. Teen oma talitustele ülesandeks alustada tegutsemist kohe, kui oleme saanud inimõiguste rikkumisi käsitleva aruande.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Ministrid leppisid kokku, et jätkatakse humanitaarabi andmist Etioopiale, ning toetasid ELi rahvusvahelise partnerluse voliniku Jutta Urpilaineni eelseisvat lähetust Etioopiasse koos Annette Weberi, ELi eriesindajaga Aafrika Sarve piirkonnas, et edastada ELi nimel selge sõnum, et lõpuks on vaja kehtestada relvarahu ja algatada kõiki osalejaid hõlmav poliitiline protsess.

Nicaragua

Lõunasöögi ajal vahetas välisasjade nõukogu samuti arvamusi olukorra üle Nicaraguas. Alates 2018. aastast on meeleavalduste vägivaldse mahasurumise tagajärjel tapetud vähemalt 328 inimest.

Ministrid arutasid eelkõige vajadust kohandada ELi poliitikat seoses riigi eelseisvate üldvalimistega 7. novembril 2021, mille puhul on väljavaated usaldusväärseks ja õiguspäraseks valimisprotsessiks väga nõrgad.

EL nõuab jätkuvalt demokraatiat, inimõigusi ja õigusriiki, näiteks poliitvangide vabastamist, rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide tagasipöördumise võimaldamist ning vabade ja õiglaste valimiste korraldamist.

Päevakajalised küsimused

Välisasjade nõukogu arutas halvenevat humanitaar- ja majandusolukorda Afganistanis. Nad nõustusid, et ELi minimaalne kohalolek Kabulis on vajalik Afganistani rahva toetamiseks ja ohustatud afgaanidele ohutu läbipääsu tagamiseks, kuid see ei tähenda ELi poolset tunnustamist.

Arutati ka olukorda Tuneesias, võttes arvesse viimaseid arenguid. Ministrid rõhutasid, kui oluline on säilitada demokraatlik õigustik, austada võimude lahusust ja taastada institutsiooniline normaalsus. Hiljuti ametisse nimetatud uut valitsust peeti esimeseks positiivseks sammuks, mida EL jälgib tähelepanelikult.

Ministrid käsitlesid seejärel Lääne-Balkanit, võttes järelmeetmeid hiljutisele Brdo tippkohtumisele ja võttes arvesse hiljutisi pingeid Kosovo põhjaosas. EL jätkab tihedat poliitilist koostööd kõnealuse piirkonnaga, jälgib tippkohtumisest tulenevate oluliste välis- ja julgeolekupoliitiliste ülesannete täitmist ning hõlbustab dialoogi Kosovo ja Serbia vaheliste suhete igakülgse normaliseerimise üle.

Pidades silmas eelseisvat ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26), arutas nõukogu kliimadiplomaatiat. Ministrid rõhutasid, kui oluline on, et kõik riigid esitaksid viivitamata leevenduskavad ja pikaajalised heitevabaks saamise strateegiad.

Seejärel teavitati ministreid viimastest arengutest Varosha ümbruses ning nad väljendasid tugevat solidaarsust Kreeka ja Küprosega Türgi sekkumiste suhtes Kreeka ja Küprose majandusvööndis tegutsevate laevade vastu. Kõrge esindaja rõhutas, et probleeme on võimalik püsivalt lahendada vaid ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide ja ELi aluspõhimõtete kohase Küprose lahenduse raames.

Nõukogu arutas pikalt ka Valgevene küsimust ja ELi piiri suunas liikuvate rändajate küsimust. Ministrid hoiatasid, et Valgevene režiim kasutab rändajaid poliitilisel eesmärgil, ning rõhutasid, et kontaktid päritolu- ja transiidiriikidega jätkuvad ning samuti jätkub töö ELi asjakohaste vastumeetmete ettevalmistamiseks.

Enne kohtumise lõppu käsitles nõukogu ka olukorda Malis. Ministrid arutasid ELi rahalisi ja poliitilisi mõjutusvahendeid, sealhulgas võimalust kaaluda piiravaid meetmeid Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) jõupingutuste toetamiseks, ning kooskõlas mais toimunud Euroopa Ülemkogul vastu võetud järeldustega, nende vastu, kes takistavad ülemineku tegevuskava rakendamist.

Nõukogu järeldused

Nõukogu kiitis heaks järeldused Bosnia ja Hertsegoviina / operatsiooni EUFOR Althea kohta.

• Nõukogu järeldused Bosnia ja Hertsegoviina / operatsiooni EUFOR Althea kohta