Skip to content
  • Nõukogu (üldasjad)

Üldasjade nõukogu, 18. oktoober 2022

Peamised tulemused

Euroopa Ülemkogu oktoobri kohtumine

Nõukogu pidas arvamuste vahetuse Euroopa Ülemkogu 20.–21. oktoobri kohtumise järelduste eelnõu üle.

Pärast 7. oktoobril Prahas toimunud mitteametlikke arutelusid kohtuvad ELi juhid Brüsselis, et arutada mitmeid pakilisi küsimusi.

Nad käsitlevad viimaseid sündmusi seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu ja ELi jätkuvat toetust Ukrainale.

ELi juhid hindavad ka energiahindade ja varustuskindluse olukorda, sealhulgas turu optimeerimise meetmeid ja edusamme nõudluse vähendamisel.

Praegust energiakriisi silmas pidades käsitleb Euroopa Ülemkogu majandusolukorda.

Juhid peavad ka strateegilise arutelu Hiina teemal ja valmistavad ette mitmeid rahvusvahelisi üritusi.

Euroopa tuleviku konverents

Ministrid arutasid Euroopa tuleviku konverentsi järelmeetmeid.

Nõukogus on käimas töö konverentsi tulemuste osas tõhusate järelmeetmete tagamiseks, tuginedes eelkõige konverentsil esitatud 49 ettepaneku ja nendega seotud 326 meetme põhjalikule esialgsele tehnilisele hindamisele. Viimati tegid ministrid järelmeetmetest kokkuvõtte septembris toimunud kohtumisel.

Lisaks on nõukogu Euroopa Parlamendilt saanud ettepanekud, mis käsitlevad kaht konkreetset muudatust aluslepingutes ning mis põhinevad Euroopa Liidu lepingu artikli 48 lõikel 2. Ministrid arutasid ajakava nende esitamiseks Euroopa Ülemkogule ja riikide parlamentide teavitamiseks.

Võttes arvesse, et Euroopa Parlament on palunud oma põhiseaduskomisjonil valmistada konverentsi tulemuste rakendamiseks ette ettepanekud aluslepingute edasiste muudatuste kohta, leppisid ministrid arutelu käigus üldiselt kokku, et menetluse tõhususe tagamiseks ja protsesside dubleerimise vältimiseks oleks asjakohane oodata seni saadud kahe konkreetse ettepaneku esitamisega seni, kuni parlament on eelmainitud töö lõpule viinud.

Sellega seoses märkisid paljud ministrid, et valdavat enamikku konverentsi ettepanekutest saab rakendada kehtivas aluslepingute raamistikus, ning olid seisukohal, et neid ettepanekuid tuleks praeguses etapis eelistada.

Lisaks leidsid mõned ministrid, et seoses pakiliste probleemidega, mis tulenevad Venemaa sõjast Ukrainas, on oluline suunata kogu energia Euroopa kodanike ees seisvatele praktilistele probleemidele lahenduste leidmisele. Teised leidsid, et enne aluslepingute muutmise protsessi alustamist on vaja rohkem aega põhjalikuks hindamiseks.

Euroopa asjade eest vastutav Tšehhi Vabariigi minister Mikuláš Bek
Nõukogu on täielikult pühendunud sellele, et tagada konverentsi ettepanekute osas parimad võimalikud järelmeetmed. Enamikku neist – kuni 95 % – on võimalik ellu viia, kasutades ära kehtivate aluslepingute kogu potentsiaali. Oluline on keskenduda sellele tööle, et võtta kodanike soovidega seoses suhteliselt lühikese aja jooksul positiivsed ja konkreetsed järelmeetmed.
Euroopa asjade eest vastutav Tšehhi Vabariigi minister Mikuláš Bek
Euroopa asjade eest vastutav Tšehhi Vabariigi minister Mikuláš Bek

Ministrid arutasid ka konverentsi tagasisideürituse korraldamist, mis on oluline võimalus teavitada kodanikke järelmeetmetest, mida kolm institutsiooni võtavad konverentsi tulemuste osas.

Õigusriigi olukord Poolas

ELi lepingu artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetluse kohaselt anti ministritele ülevaade õigusriigi olukorrast Poolas.

Poolat käsitlev menetlus algatati 2017. aastal, kui komisjon esitas põhjendatud arvamuse õigusriigi olukorra kohta Poolas. See hõlmab mitmeid Poola kohtusüsteemi sõltumatusega seotud küsimusi.

Viimane ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohane Poola ärakuulamine toimus veebruaris.

Komisjon teavitas ministreid pärast ärakuulamist toimunud arengutest, sealhulgas Poola ametiasutuste algatatud ja Poola kohtunike suhtes kohaldatava distsiplinaarkorra reformi kohta. Poolal oli võimalus esitada oma märkused.

Valimisõigus

Nõukogus toimus poliitiline mõttevahetus Euroopa Parlamendi ettepaneku üle vaadata läbi Euroopa Parlamendi valimisi reguleerivad ELi õigusnormid, et anda poliitilisi suuniseid edasiseks tööks kõnealuse dokumendiga.

Erinevaid seisukohti väljendades kommenteerisid ministrid nii kavandatud muudatusi, mida nad sooviksid kajastada ELi valimisõiguses, kui ka muudatusi, mida nad peavad keerulisemaks.

Mitu ministrit märkis oma üldist toetust jõupingutustele suurendada valimisaktiivsust Euroopa Parlamendi valimistel ja suurendada nende valimiste demokraatlikku legitiimsust.

Liikmesriikide peamised poliitilised ja juriidilised probleemid on seotud ettepanekutega luua kogu ELi hõlmav valimisringkond, mis põhineb riikideülestel nimekirjadel ja esikandidaatide süsteemil komisjoni presidendi valimiseks. Liikmesriigid väljendasid samuti kahtlusi seoses erinevate ettepanekutega ühtlustada valimisprotsesse kogu ELis, rõhutades vajadust paindlikkuse järele, mis austaks pikaajalisi hääletamistraditsioone.

Mõned liikmesriigid juhtisid tähelepanu 2018. aastal kokku lepitud valimisi käsitleva ELi õigusakti muudatustele, väljendades lootust, et need jõustuvad peagi.

ELi õigusaktide jõustamine

Muude küsimuste all teavitas komisjon ministreid oma 13. oktoobril 2022 avaldatud teatisest „ELi õiguse täitmise tagamine tulemusliku Euroopa jaoks“.

Teatises kirjeldatakse, kuidas komisjon on edasi arendanud oma tööd õiguse täitmise tagamisel alates ennetamisest kuni sanktsioonideni, tagamaks et inimesed ja ettevõtjad saavad kogu ELis kasu ühiselt kokku lepitud normidest.

Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu punktid, mis on esitatud muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.

Kohtumisega seotud dokumendid

Koosolekujärgsed dokumendid

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (üldasjad)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 8. jaanuar 2025