"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu alustas ettevalmistusi 20.–21. oktoobril toimuvaks Euroopa Ülemkogu kohtumiseks, arutades selgitustega päevakorra kavandit.
Euroopa Ülemkogu istungil pöörduvad juhid tagasi Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ja selle tagajärgede juurde. Samuti käsitletakse energiaolukorda ja majandusküsimusi.
Välissuhete valdkonnas käsitleb Euroopa Ülemkogu ELi ja Aasia suhteid, valmistab ette ELi-ASEANi tippkohtumist ja peab strateegilise arutelu Hiina teemal. Ülemkogu teeb ka kokkuvõtte ettevalmistustest ÜRO kliimamuutuste konverentsiks (COP27) Sharm El-Sheikhis ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsiks Montréalis.
Iga-aastase õigusriigidialoogi raames toimus ministrite horisontaalne arutelu, milles keskenduti õigusriigi valdkonna peamistele suundumustele ELis.
Arutelul keskenduti neljale kesksele teemale: kohtusüsteemid, korruptsioonivastane raamistik, meedia mitmekesisus ning muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused. Tugineti komisjoni 13. juuli 2022. aasta õigusriigi olukorda käsitlevale aruandele, mis esimest korda sisaldas konkreetseid soovitusi liikmesriikidele.
Nõukogu õigusriigidialoogi eesmärk on avatud ja konstruktiivne arutelu õigusriigi olukorra üle kogu ELis, austades täielikult objektiivsuse, mittediskrimineerimise ja kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Riigipõhiseid aspekte käsitletakse üldasjade nõukogu istungil novembris. Keskendutakse järgmisele viiele liikmesriigile: Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi ja Sloveenia.
Usun, et sellises vormis toimuv teabevahetus võimaldab meil pidada tõelise poliitilise arutelu positiivses ja konstruktiivses õhkkonnas. Nõukogu dialoog hõlbustab mitte ainult heade tavade, vaid ka kriitiliste märkuste vahetamist: mõlemad peaksid andma suuniseid meie tegevusele õigusriigi kõige tundlikumates aspektides.
Tšehhi Vabariigi Euroopa asjade minister Mikuláš Bek
Ministrid vahetasid arvamusi Euroopa tuleviku konverentsi järelmeetmete üle.
Aruteludes keskenduti aluslepingutes sisalduvate üleminekuklauslite võimalikule kasutamisele, et minna nõukogus ühehäälsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, ning konverentsiga seotud algatustele, mida toonitati kõnes olukorrast Euroopa Liidus ning komisjoni kavatsusavalduses, milles kirjeldatakse 2023. aastaks kavandatud peamisi algatusi. Ministreid teavitati ka konverentsil kavandatud meetmetest, mille puhul nõukogu saaks tegutseda iseseisvalt.
Konverentsi järelmeetmeid käsitleva arutelu käigus leidsid ministrid, et praeguses etapis tuleks esmatähtsaks pidada järelmeetmeid enamikule konverentsi ettepanekutele ja algatustele (umbes 95%), mida saab rakendada kõikide praeguses aluslepingute raamistikus pakutavate võimaluste abil.
Mitmeid seisukohti esitati seoses kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise laiendamise kohta nõukogus üleminekuklauslite abil. Enamik ministreid oli valmis kaaluma üleminekuklauslite juhtumipõhist kasutamist teatavates valdkondades. Mitu ministrit juhtis tähelepanu sellele, et üksikasjaliku seisukoha väljendamiseks või otsuse vastuvõtmiseks kõnealuses küsimuses on vaja täiendavaid hindamisi.
Ministrid pidasid tervitatavaks komisjoni kavatsust esitada konverentsile järelmeetmete võtmiseks mitu seadusandlikku algatust vastavalt kolme ELi institutsiooni poolt konverentsi alustamisel antud lubadustele.
Eesistujariik andis ministreid teavet ka 2. detsembriks kavandatud kodanikele tagasiside andmise ürituse ettevalmistamise kohta.
Konverentsi eesmärk oli kodanike kaasamine arutellu meie ühise tuleviku üle ja selle üle, mis on nende jaoks kõige olulisem. Nüüd on ELi institutsioonidel aeg näidata, et oleme nende muresid kuulda võtnud. Nõukogu on täielikult pühendunud oma osa täitmisele selles protsessis.
Tšehhi Vabariigi Euroopa asjade minister Mikuláš Bek
Ministrid hindasid ELi ja Ühendkuningriigi suhete seisu, keskendudes väljaastumislepingu, eelkõige Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli rakendamisele.
Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič teavitas ministreid viimastest arengutest pärast Ühendkuningriigi valitsuse otsust esitada 2022. aasta juunis õigusaktid, millega jäetakse kohaldamata protokolli põhielemendid, ja selle 15. septembri 2022. aasta vastust käimasolevatele rikkumismenetlustele.
Ministrid kinnitasid taas oma toetust Euroopa Komisjoni lähenemisviisile. Nad kordasid eelkõige ELi valmisolekut pidada konstruktiivseid arutelusid, et läbirääkimise teel leida protokolli raames lahendus praktilistele raskustele selle rakendamisel kohapeal.
Osana iga-aastasest õigusloome kavandamisest esitas komisjon nõukogule 2022. aasta aruande tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta ja oma kavatsusavalduse komisjoni tööprogrammi ettevalmistamise kohta. Ministrid tutvustasid oma seisukohti järgmise aasta peamiste prioriteetide ja nende arvates kõige vajalikumate algatuste kohta.
Nõukogu võttis täna ametlikult vastu otsuse anda Ukrainale kiiremas korras täiendavat makromajanduslikku finantsabi 5 miljardi euro ulatuses. Seda finantsabi antakse lisaks muule toetusele, mida EL annab Ukrainale humanitaar-, arengu-, tolli- ja kaitsevaldkonnas.
Usun, et sellises vormis toimuv teabevahetus võimaldab meil pidada tõelise poliitilise arutelu positiivses ja konstruktiivses õhkkonnas. Nõukogu dialoog hõlbustab mitte ainult heade tavade, vaid ka kriitiliste märkuste vahetamist: mõlemad peaksid andma suuniseid meie tegevusele õigusriigi kõige tundlikumates aspektides.