Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istung (telekommunikatsioon), 9. juuni 2026

Peamised tulemused

Viimase kuue kuu jooksul oleme teinud suuri edusamme seoses oma digiprioriteetidega, tugevdades Euroopa ühenduvust, vastupanu- ja konkurentsivõimet ning tehnoloogilist suveräänsust. Tagasime mais kokkuleppele jõudmise tehisintellektimääruse ja VII koondpaketi suhtes, tugevdasime laste kaitset tehisintellektiga seotud riskide eest ning leppisime kokku Euroopa ettevõtluskukruid käsitleva üldise lähenemisviisi. Samuti liikusime edasi küberturvalisuse paketi ja digivõrkude määrusega, mis on tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ peamised alustalad. Töö küll veel jätkub, kuid need saavutused näitavad, mida me suudame saavutada, kui liikmesriigid pingutavad üheskoos ühiste eesmärkide nimel.

Küprose Vabariigi teadusuuringute, innovatsiooni ja digipoliitika aseminister Nicodemos Damianou

Euroopa ettevõtluskukrud

Ministrid kiitsid heaks nõukogu seisukoha (üldine lähenemisviis) Euroopa ettevõtluskukrute loomist käsitleva määruse suhtes. Ettevõtluskukrud on digivahend, mille eesmärk on lihtsustada kogu ELis nii ettevõtjatevahelist kui ka avalike haldusasutustega toimuvat ärisuhtlust ja muuta see turvalisemaks.

Euroopa ettevõtluskukrud tuginevad eIDAS2 raamistikule ja võimaldavad ettevõtetel digitaliseerida paljud toimingud, mis praegu nõuavad füüsilist töötlemist. Ühtse Euroopa lahendusena võimaldavad Euroopa ettevõtluskukrud ettevõtjatel turvaliselt ja piiriüleselt suhelda ja dokumente vahetada.

• Euroopa ettevõtluskukrud: nõukogu võttis vastu läbirääkimisseisukoha (pressiteade, 9. juuni 2026)
• Üldine lähenemisviis

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN

Digivõrkude määrus ja küberturvalisuse pakett

Eesistujariik esitas kaks eduaruannet: ühe digivõrkude määruse ettepaneku kohta ja teise küberturvalisuse paketi kohta, mis sisaldab eelkõige küberturvalisuse 2. määruse ettepanekut. Mõlemad algatused on osa tegevuskavast „Üks Euroopa, üks turg“, mille eesmärk on muuta ELi ettevõtluskeskkond tõeliselt sujuvaks ühtseks turuks.

Digivõrkude määruse peamine eesmärk on toetada tugeva, kiire, turvalise ja tipptasemel digivõrgutaristu väljaarendamist, et hoogustada ELi digipööret. Kavandatud meetmete eesmärk on hõlbustada piiriülest äritegevust ning motiveerida turuosalisi tegema uuendusi ja investeerima täiustatud ühenduvusse, tugevdada konkurentsi- ja vastupanuvõimet ning liikuda integreerituma ühtse turu suunas.

Ministrid tervitasid üldiselt digivõrkude määruse osas tehtud edusamme ning väljendasid toetust selle üldistele eesmärkidele tugevdada ühtset turgu, suurendada konkurentsivõimet, parandada ühenduvust ning parandada digitaristu vastupidavust ja turvalisust. Ettepanekut peetakse üldiselt tugevaks lähtealuseks edasisele tööle ja arutelude edendamisele üldise lähenemisviisi suunas. Samal ajal vajavad mitmed valdkonnad täiendavat selgitamist ja täpsustamist. Delegatsioonid rõhutasid, et oluline on tagada õiguskindlus, lihtsustada regulatiivmenetlusi ning võtta arvesse riikide erinevaid olusid ja turutingimusi, eelkõige seoses üleminekuga vaskpaarvõrkudelt kiudoptilistele võrkudele.

Aruteludes rõhutati ühtlasi, et oluline on austada riikide pädevust, eelkõige raadiospektri haldamisel ja riikliku julgeolekuga seotud küsimustes, tagades samal ajal kavandatud meetmete praktilise ja proportsionaalse rakendamise. Täiendavat tööd peetakse vajalikuks sellistes küsimustes nagu üheainsa piiriülese loa menetlus.

Küberturvalisuse paketti käsitleva ettepaneku eesmärk on aidata kaasa mitme peamise poliitilise prioriteedi saavutamisele, mille hulgas on ELi strateegiline autonoomia (eelkõige IKT tarneahelat käsitlevad sätted), vastupanuvõime (ENISA tugevdamise kaudu) ja lihtsustamiskava (sertifitseerimiskavade ja küberturvalisuse 2. direktiivi mõnede sätete lihtsustamine).

Liikmesriigid tervitasid üldiselt küberturvalisuse 2. määruse ettepanekut ja väljendasid toetust selle üldeesmärkidele, eelkõige ENISA suuremale rollile liikmesriikidevahelise operatiivkoostöö toetamisel ja ELi küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku ühtlustamisel. Aruteludes juhiti aga tähelepanu ka mitmele täiendavat läbivaatamist ja selgitamist vajavale valdkonnale, eelkõige seoses ENISA laiendatud operatiivülesannetega.

Kavandatud meetmed sertifitseerimisraamistiku tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks on üldiselt positiivset vastukaja leidnud, kusjuures liikmesriigid rõhutavad, et oluline on säilitada liikmesriikide tugev kaasatus kogu sertifitseerimisprotsessi vältel. Laialdast poolehoidu on leidnud ka sertifitseerimise vabatahtlikkus, kuigi mõned delegatsioonid on väljendanud muret seoses teatavate kavandatud ajakavadega.

Usaldusväärse IKT tarneahela raamistiku üle peetud arutelude käigus tehti kindlaks vajadus suurema selguse järele, mis puudutab oluliste IKT-varade ja suure riskiga tarnijate kindlakstegemise meetodeid ja menetlusi ning kavandatud meetmete ulatust ja võimalikku mõju. Delegatsioonid rõhutasid ka seda, et oluline on tagada liikmesriikide asjakohane kaasamine raamistiku rakendamisse ja juhtimisse.

• Eduaruanne digivõrkude määruse ettepanekut kohta
• Eduaruanne küberturvalisuse paketi kohta

EL ja ITU

Ministrid vahetasid arvamusi teemal „ELi ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu koostöö tugevdamine kaasava, turvalise ja kestliku digiülemineku nimel“, käsitledes ELi ja ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) koostööd. Arvamuste vahetus toimus ITU peasekretäri Doreen Bogdan-Martini osavõtul.

Eelseisval ITU täievoliliste esindajate konverentsil määratakse kindlaks ITU aluspõhimõtted ja tegevus järgmiseks neljaks aastaks. Samuti valitakse selle organisatsiooni kõrgem juhtkond ja ITU eri organite liikmed. Praeguses geopoliitilises olukorras on ELi koostöö tugevdamine ITUga seotud küsimustes ja koostöö ITU endaga olulisem kui kunagi varem.

Oma sõnavõttudes rõhutasid liikmesriigid, et tähtis on tugevdada ELi ja ITU vahelist koostööd, ning kutsusid ühehäälselt üles esindama rahvusvahelistes aruteludes ühtset Euroopa seisukohta. Mitu delegatsiooni rõhutas, et ühtne seisukoht suurendab ELi mõju ja diplomaatilist kaalukust, eelkõige praeguses geopoliitilises kontekstis.

Laialdane üksmeel valitses selles osas, et on vaja ületada digilõhe ja tagada kõigile sisuline ühendatus. ELi tunnustati ITU keskse tähtsusega partnerina e-kaasatuse laiendamisele suunatud algatuste edendamisel. Mõned liikmesriigid rõhutasid ka digisektori keskkonnajalajälje vähendamise ja digitaalse kerksuse alase koostöö tugevdamise tähtsust.

Korduvalt märgiti, et tehisintellekt on murranguline tehnoloogia, millega kaasnevad võimalused ja riskid nõuavad tõhustatud rahvusvahelist koostööd. Paljud delegatsioonid rõhutasid, et tehisintellekti arendamisel, juhtimisel ja standardimisel on tähtis inimkeskne lähenemisviis.

Üldiselt peeti ülioluliseks säilitada ITU keskne standardimismandaat, kusjuures mitu liikmesriiki rõhutas, et rahvusvahelised standardid peaksid põhinema inimõigustel ja inimkesksel lähenemisviisil. Rõhutati ka paljusid sidusrühmi hõlmava internetihalduse mudeli väärtust.

• Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (veebisait)

Euroopa haldusasutuste tehnoloogiline suveräänsus

Ministrid vahetasid arvamusi Euroopa haldusasutuste tehnoloogilise suveräänsuse üle ELi strateegilise autonoomia kontekstis ja pidades silmas eesmärki vähendada ülemäärast sõltuvust elutähtsates valdkondades.

Liikmesriigid tervitasid tehnoloogilise suveräänsuse paketi hiljutist avaldamist Euroopa Komisjoni poolt. Oldi laialdasel üksmeelel, et digitaalse suveräänsuse tugevdamiseks on vaja vähendada strateegilisi sõltuvusi kogu digitaalses väärtusahelas, säilitades samal ajal avatuse, innovatsiooni ja ausa konkurentsi.

Delegatsioonid rõhutasid, et oluline on tagada vastupidavad, usaldusväärsed ja juurdepääsetavad avalikud digiteenused, säilitades samal ajal suutlikkuse teha selgetel tingimustel koostööd kolmandate riikide partneritega.

Mitu liikmesriiki märkis, et digitaalne suveräänsus on konkurentsivõime võimaliku tõukejõuna hädavajalik, ning rõhutas vajadust tugevdada ELi kõrgtehnoloogia ja turvalise digitaristu väljatöötamise ja kasutuselevõtu suutlikkust.

Liikmesriigid rõhutasid oma sõnavõttudes vajadust tagada riskipõhine lähenemine kriitilistele sõltuvustele, koostalitlusvõimele, avatud standarditele ja ülekantavusele, et vältida sõltuvust konkreetsest teenuseosutajast ja tagada avalike teenuste järjepidevus. Avatud lähtekoodi laialdasema kasutamise ja jagatud digitaristu alase piiriülese koostöö kõrval rõhutati riigihankeid kui peamist vahendit, millega stimuleerida nõudlust suveräänsete, turvaliste ja koostalitlusvõimeliste lahenduste järele. Erilist tähelepanu pöörati tundlike andmete kaitsmisele, kontrolli tagamisele kriitilise tähtsusega süsteemide üle ning sellele, et haldusasutustel oleks võimalik saada digilahendustest aru, neid auditeerida ja need vajaduse korral asendada.

Muud küsimused

Muude küsimuste all teavitas eesistujariik liikmesriike menetluses olevatest seadusandlikest ettepanekutest, näiteks digivaldkonna koondpakett ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi ettepanek. Eesistujariik teavitas liikmesriike ka jõupingutustest seoses alaealiste kaitsega internetis.

• Komisjoni teave: „Euroopa Liidu rahvusvaheline digistrateegia – ülevaade olukorrast üks aasta hiljem“
• Teave Luksemburgilt D9+ ministrite kohtumise tulemuste kohta
• Järgmise eesistujariigi Iirimaa tööprogrammi tutvustus