"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu (transport, telekommunikatsioon ja energeetika)
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istung (transport), 8. juuni 2026
Peamised tulemused
Tänased arutelud rõhutasid meie ühist pühendumust Euroopa transpordisektori konkurentsivõime, toimepidevuse ja kestlikkuse tugevdamisele. Ministrid pidasid väärtuslikke arutelusid eesseisvate probleemide ja võimaluste üle, alates Euroopa sadamaid käsitlevate järelduste vastuvõtmisest kuni arvamuste vahetamiseni transpordi tuleviku üle pärast 2030. aastat ja keskkonnahoidlike ettevõttesõidukitega seotud töö edendamiseni. Kõigis päevakorrapunktides keskenduti selgelt sellele, et luua õiged tingimused investeeringuteks, innovatsiooniks ja tõhusateks transpordivõrkudeks, aidates süvendada ühtset turgu ja tugevdada ühendusi kogu Euroopas.
Alexis Vafeades, Küprose Vabariigi transpordi-, kommunikatsiooni- ja riiklike ehitustööde minister
Tänane kohtumine ja merendustööstuse strateegiat käsitlevate järelduste heakskiitmine on oluline samm Euroopa merendustööstuse strateegilise tähtsuse ja ülemaailmse tipptaseme tunnustamisel. Need näitavad meie ühist visiooni ja pühendumust sellise tugeva, innovatiivse ja kestliku merendussektori säilitamisele, mis edendab majanduskasvu, tagab elutähtsad ühendused, tugevdab meie ühist julgeolekut ja täidab olulist rolli meie süsinikuheite vähendamiseks tehtavates jõupingutustes.
Marina Hadjimanolis, Küprose Vabariigi laevandusvaldkonna abiminister
Keskkonnahoidlikud ettevõttesõidukid
Eesistujariik esitas eduaruande keskkonnahoidlikke ettevõttesõidukeid käsitleva määruse kohta. Autotööstuse paketi osaks oleva ettepaneku eesmärk on kehtestada igas liikmesriigis riiklikud sihttasemed heiteta ja vähese heitega sõiduautode ja väikebusside minimaalsele osakaalule suurettevõtjate registreeritud uute ettevõttesõidukite hulgas. Samuti on selles sätestatud metoodika nende sihttasemete täitmismäära arvutamiseks.
Liikmesriigid toetasid laialdaselt ettevõtete sõidukiparkide süsinikuheite vähendamise eesmärki ja tunnistasid nende rolli keskkonnahoidlikumate sõidukite kasutuselevõtu kiirendamisel ja kasutatud heiteta sõidukite pakkumise suurendamisel. Mõned liikmesriigid väljendasid muret ettepanekus ette nähtud küsimuste, näiteks siduvate sihttasemete pärast. Nad palusid, et liikmesriikidel oleks jätkuvalt piisavalt paindlikkust kõige asjakohasemate stiimulite või meetmete kindlaksmääramisel, et kiirendada elektrisõidukite kasutuselevõttu ettevõtjate poolt. Mitu liikmesriiki väljendas ka muret VKEdele ette nähtud siduvate sihttasemete ning aruandlus- ja andmekogumisnõuetega seotud halduskoormuse pärast. Märkimisväärne arv liikmesriike eelistab kohustuslikele kohustustele stiimulitel põhinevaid meetmeid, nagu riiklikud maksusoodustused.
Delegatsioonid rõhutasid samuti, kui oluline on tagada sidusus laiema autotööstuse paketiga, säilitada tehnoloogiline neutraalsus ning võtta arvesse riikide olude erinevusi, sealhulgas taristu kättesaadavust.
Jõupingutused süsinikuheite vähendamiseks transpordisektoris pärast 2030. aastat
Nõukogus vahetati arvamusi seoses süsinikuheite vähendamise jõupingutustega transpordisektoris pärast 2030. aastat. Arutelus keskenduti transpordisektori süsinikuheite vähendamist käsitleva liidu õigusraamistiku ajakohastamisele pärast Euroopa kliimamääruse hiljutist muutmist ja vastu võetud eesmärki vähendada 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 90%. Arutelu oli väga õigeaegne, võttes arvesse alternatiivkütuste taristu määruse, algatust „ReFuel EU Aviation“ käsitleva määruse ja algatust „FuelEU Maritime“ käsitleva määruse kavandatud läbivaatamist 2026. ja 2027. aastal.
Liikmesriigid avaldasid laialdast toetust transpordisektori süsinikuheite vähendamisele, rõhutades samal ajal vajadust säilitada konkurentsivõime ja vältida süsinikuheite ülekandumist. Valitseb tungiv soov stabiilse ja prognoositava regulatiivse keskkonna järele, et soodustada investeeringuid.
Mitu delegatsiooni nimetas vajadust suurendada kestlike kütuste tootmist ja kasutamist, eelkõige lennunduse ja meretranspordi puhul, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Mitu liikmesriiki rõhutas vajadust investeerida nendesse kütustesse.
Paljud liikmesriigid peavad kauba- ja reisijateveo ümbersuunamist raudteele väga oluliseks, et vähendada heitkoguseid, parandada ühendusi ning piirata müra ja saastet. Leitakse, et raudteetaristu ajakohastamine ja kiirraudtee kasutuselevõtu ees seisvate takistuste kõrvaldamine aitaks süsinikuheite vähendamist oluliselt hoogustada.
Oluliseks arenguteeks peetakse ka maanteetranspordi elektrifitseerimist (nii kerg- kui ka raskeveokite puhul), kuid mitu liikmesriiki rõhutas, kui oluline on tehnoloogiline neutraalsus ja alternatiivkütuste, sealhulgas vesiniku toetamine, et vältida sõltuvust.
Olulisena märgiti heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) läbivaatamist ning kutsuti üles rakendama heitkogustega kauplemise ja süsinikuheite vähendamise suhtes tasakaalustatud lähenemisviisi. Mõned liikmesriigid kutsusid samuti üles tagama alternatiivkütuste taristu määruse realistliku läbivaatamise, mille puhul võetaks arvesse võrgu võimsust ja piirkondlikke piiranguid.
Lisaks märkis mitu liikmesriiki, kui oluline on vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest, võttes eelkõige arvesse praegust geopoliitilist olukorda.
Merendustööstuse strateegia ja ELi sadamastrateegia
Liikmesriigid võtsid vastu kahed järeldused, ühed merendustööstuse strateegia ja teised ELi sadamastrateegia kohta.
Merendustööstuse strateegia on struktureeritud tegevuskava, mille eesmärk on tugevdada Euroopa juhtpositsiooni merenduses, edendades kõrgtehnoloogilist laevaehitust, avamere tuuleenergiarajatisi teenindavaid laevu, allveedroone ja tipptasemel sadamaseadmeid.
Järeldustes tunnistavad liikmesriigid, et merendussektor on Euroopa tööstusbaasi nurgakivi, ning rõhutavad selle olulist rolli tarneahelate kaitsmisel, puhtale energiale ülemineku toetamisel ja ELi tehnoloogilise juhtpositsiooni tugevdamisel. Samuti tunnistavad nad merendustööstuse ja laevanduse erinevaid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi kogu liidus ning liikmesriikide erinevaid prioriteete.
Liikmesriigid võtsid ühtlasi vastu ka järeldused ELi sadamastrateegia kohta. ELi sadamastrateegia eesmärk on ühendada algatused, et tugevdada konkurentsivõimet, toetada energiasüsteemi ümberkujundamist ning tagada turvalisus TEN‑T võrgu 283 meresadamas ja 223 siseveesadamas.
Järeldustes kinnitatakse sadamate olulist rolli ELi strateegilise autonoomia tugevdamisel, kriitilise tähtsusega tarneahelate kindlustamisel, energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamisel ja Euroopa ülemaailmse juhtpositsiooni säilitamisel veetranspordi valdkonnas.
Liikmesriigid rõhutavad, kui oluline on tagada strateegia tõhus ja proportsionaalne rakendamine. Nad kutsuvad Euroopa Komisjoni üles hindama olemasolevate ELi tasandi koordineerimis- ja juhtimisstruktuuride tõhusust ning vajaduse korral looma uusi mehhanisme rakendamise toetamiseks.
Muude küsimuste raames andsid eesistujariik ja komisjon aprillis toimunud transpordiministrite mitteametliku videokonverentsi järelmeetmena ministritele teavet Lähis-Ida kriisi kohta ning koordineerimis- ja reageerimismeetmete hetkeseisust transpordisektoris.
Ühtlasi teavitas eesistujariik ministreid olukorrast seoses menetluses olevate seadusandlike ettepanekutega, mis käsitlevad direktiivi teatavate maanteesõidukite lubatud maksimaalmõõtmete ja lubatud täismassi kohta, sõjalist liikuvust, eurovinjetti, tehnoülevaatuse paketti ning määruseid lennureisijate õiguste kohta ja reisijate õiguste ELis järgimise tagamise kohta. Komisjon teavitas ministreid hiljuti esitatud reisijateveopaketist.
Tulevane eesistujariik Iirimaa tutvustas oma järgmise kuue kuu tööprogrammi.
Muude küsimuste all esitatud muu teave:
Belgia teave Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtu võimaldamise kohta: stabiilsus, lihtsus ja koostalitlusvõime kõigepealt
Kreeka teave raudteesüsteemide ELi tasandi sertifitseerimis- ja loamenetluste lihtsustamise ja kiirendamise kohta, et kiirendada ERTMSi kasutuselevõttu
Tšehhi Vabariigi teave Euroopa raudtee-kaubaveo konkurentsivõime kohta
Austria teave Euroopa raudteetööstuse strateegilise lähenemisviisi kohta
Hispaania teave raudteetööstuse konkurentsivõime kohta
Austria ja Madalmaade teave rahvusvahelist reisijate raudteevedu käsitleva platvormi kuuenda eduaruande kohta
komisjoni teave aastaaegadega seotud kellakeeramise kohta
komisjoni teave puhta transpordikoridori algatuse kohta
komisjoni teave ulatuslikku piiriülest autonoomsete sõidukite katsekeskkonda käsitleva ELi algatuse kohta
Malta teave seoses üleskutsega jätkata arutelusid kombineeritud vedu käsitleva direktiivi läbivaatamise ettepaneku üle
Madalmaade teave häirivate reisijate kohta
Leedu teave drooniohtudest tsiviiltransporditaristule ja -vedudele
Prantsusmaa teave lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemi hindamisaruande komisjoni poolt avaldamise kohta
