Timeline - Financing the climate transition

2024. aastal eraldasid Euroopa Liit ja selle 27 liikmesriiki avaliku sektori vahenditest 31,7 miljardit eurot kliimameetmete rahastamiseks ja mobiliseerisid täiendavalt 11 miljardit eurot erasektori rahalisi vahendeid, et toetada arenguriike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel.

Nõukogu avaldas täna need summad, valmistudes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsiks (COP30 ja CMA7), mis toimub 10.–21. novembril Belémis Brasiilias.

• Nõukogu avaldas 2024. aasta rahvusvahelise kliimameetmete rahastamise summad (pressiteade, 27. oktoober 2025)

Nõukogu kiitis heaks järeldused kliimameetmete rahastamise kohta, pidades silmas ÜRO 2025. aasta kliimamuutuste konverentsi (COP30), mis toimub Belémis10.–21. novembril 2025.

Nõukogu märgib nendes järeldustes oma sügavat muret selle pärast, et Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni 2025. aasta kümneaastast ajavahemikku hõlmava kliimaalase ajakohastamise aruande kohaselt oli 2024. aasta kõige soojem seni registreeritud aasta.

Järeldustes kinnitatakse ka veel kord ELi ja selle liikmesriikide pühendumust rahvusvahelisele ühisele eesmärgile eraldada arengumaadele kliimameetmete rahastamiseks 100 miljardit USA dollarit aastas ning kutsutakse kolmandaid riike üles panustama.

• Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 10. oktoober 2025

2023. aastal eraldasid EL ja selle liikmesriigid avaliku sektori vahenditest 28,6 miljardit eurot kliimameetmete rahastamiseks ja mobiliseerisid täiendavalt 7,2 miljardit eurot erasektori rahalisi vahendeid, et aidata arenguriike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel.

Nõukogu kiitis need summad täna heaks, valmistudes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 29. istungjärguks (COP29), mis toimub 11.–22. novembril Bakuus Aserbaidžaanis.

• Nõukogu avaldas 2023. aasta rahvusvahelise kliimameetmete rahastamise summad (pressiteade, 5. november 2024)

Pidades silmas Aserbaidžaanis Bakuus toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi istungjärku (COP29), kiitis nõukogu heaks järeldused kliimameetmete rahastamise kohta.

Oma järeldustes rõhutab nõukogu, et EL ja selle liikmesriigid on pühendunud praegusele eesmärgile, et arenenud riigid eraldaksid ühiselt 100 miljardit USA dollarit aastas kliimameetmete rahastamiseks kuni 2025. aastani.

• Kliimameetmete rahastamine: nõukogu kiitis COP29 eel heaks järeldused (pressiteade, 8. oktoober 2024)

2022. aastal eraldasid Euroopa Liit ja selle 27 liikmesriiki avaliku sektori vahenditest28,5 miljardit eurot kliimameetmete rahastamiseks ja mobiliseerisid täiendavalt 11,9 miljardit euroterasektori rahalisi vahendeid, et toetada arengumaid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel.

Nõukogu kiitis need summad täna heaks, valmistudes ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsiks (COP28), mis toimub 30. novembrist 12. detsembrini Dubais, Araabia Ühendemiraatides.

• Kliimamuutustega seotud rahastamine: nõukogu kiitis heaks 2022. aasta rahvusvahelise kliimamuutuste rahastamise summad (pressiteade, 23. november 2023)

Ministrid võtsid 23. oktoobril vastu määruse Euroopa rohevõlakirjade loomise kohta.

Määruses on sätestatud ühtsed nõuded võlakirjade emitentidele, kes soovivad kasutada nimetust „Euroopa rohevõlakiri“ või „EuGB“ selliste võlakirjade puhul, mis nende väitel on keskkonnakestlikud.

• Euroopa rohevõlakirjad: nõukogu võttis vastu uue määruse, et edendada kestlikku rahandust (pressiteade, 24. oktoober 2023)

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele Euroopa roheliste võlakirjade loomise suhtes.

Uue määruse eesmärk on vältida rohepesu võlakirjade turul. Võlakirjade emitendid saavad näidata, et nad rahastavad ELi taksonoomiaga kooskõlas olevaid keskkonnahoidlikke projekte, samal ajal kui investorid saavad hõlpsamini kindlaks määrata kvaliteetseid rohelisi võlakirju.

• Kestlik rahandus: Euroopa roheliste võlakirjade suhtes saavutati esialgne kokkulepe (pressiteade, 28. veebruar 2023)

2021. aastal eraldasid EL ja selle liikmesriigid kliimameetmete rahastamiseks avaliku sektori vahenditest 23,04 miljardit eurot, et toetada arenguriike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel.

Nõukogu kiitis selle summa heaks, valmistudes Sharm-el-Sheikhis toimuvaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsiks (COP27). Nimetatud summa põhineb juhtimismääruses sätestatud üksikasjalikel ELi kliimameetmete rahastamise aruandluse reeglitel.

• Nõukogu kiitis heaks 2021. aasta kliimameetmete rahastamise summa (pressiteade, 28. oktoober 2022)

Sharm-el-Sheikhis toimuva ÜRO kliimakonverentsi (COP27) eel kiitis nõukogu kiitis heaks järeldused, milles ta rõhutas oma kindlat pühendumust kliimamuutustega seotud rahastamise eesmärkide täitmisele.

Järeldustes tuletas nõukogu meelde, et EL ja selle liikmesriigid on suurimad panustajad kliimameetmetega seotud rahvusvahelisse avaliku sektori poolsesse rahastamisse ning on alates 2013. aastast oma panust arenguriikide toetuseks antavasse kliimameetmete rahastamisse enam kui kahekordistanud. Nõukogu kutsus ka teisi rahastajaid üles suurendama oma jõupingutusi ning ootab, et ühine eesmärk kaasata kliimamuutustega seotud rahastamiseks 100 miljardit USA dollarit aastas 2023. aastal täidetakse.

• Kliimameetmete rahastamine: nõukogu võttis COP27 eel vastu järeldused (pressiteade, 4. oktoober 2022)

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas Euroopa roheliste võlakirjade kohta, mis on üks peamisi keskkonnahoidliku tehnoloogia, energia- ja ressursitõhususe ning keskkonnahoidliku transpordi- ja teadustaristuga seotud investeeringute rahastamise vahendeid.

Kõnealuses määruses sätestatakse ühtsed nõuded võlakirjade emitentidele, kes soovivad oma keskkonnasäästlike võlakirjade puhul, mida liidus investoritele pakutakse, kasutada nimetust „Euroopa roheline võlakiri“ või „EuGB“, ning kehtestatakse Euroopa roheliste võlakirjade väliste hindajate registreerimise süsteem ja järelevalve raamistik.

• Kestlik rahandus: nõukogu leppis kokku oma seisukohas Euroopa roheliste võlakirjade kohta (pressiteade, 13. aprill 2022)

2020. aastal eraldasid EL ja selle liikmesriigid kliimameetmete rahastamiseks 23,39 miljardit eurot, et toetada arenguriike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel.

Nõukogu kiitis heaks selle summa, mis põhineb kliimameetmete rahastamist käsitlevatel uutel ja üksikasjalikumatel ELi aruandluse reeglitel, et valmistuda Glasgow’s toimuvaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsiks (COP26).

• Nõukogu kiitis heaks 2020. aasta kliimameetmete rahastamise summa (pressiteade, 29. oktoober 2021)

Nõukogu kiitis heaks järeldused kliimameetmete rahastamise kohta, pidades silmas ÜRO peatset kliimakonverentsi Glasgow’s (COP26).

Järeldustes rõhutab nõukogu, et EL ja liikmesriigid toetavad ka edaspidi kindlalt Pariisi kokkuleppe eesmärkide elluviimist. Ka tõstis nõukogu esile oma kindlat tegutsemist rahvusvahelise kliimameetmete rahastamise suurendamise nimel ning vajadust kaasata tõhusamalt erafinantseeringuid.

• Nõukogu (ECOFIN) järeldused kliimameetmete rahastamise kohta (pressiteade, 5. oktoober 2021)

Nõukogu tegi avalduse, milles tuuakse esile ELi panus kliimamuutustega seotud rahvusvahelise rahastamise mobiliseerimisel.

2019. aasta statistika kinnitab, et EL on jätkuvalt suurim avaliku sektori panustaja arengumaade kliimameetmete rahastamises, eraldades 2019. aastal ligikaudu 22 miljardit eurot, kusjuures alates 2013. aastast on see summa enam kui kahekordistunud.

Avalduses rõhutatakse ka ELi pühendumust kiirendada roheüleminekut. See prioriteet kajastub ka ELi taastekavas, taasterahastus „Next Generation EU“ ja pikaajalises eelarves (2021–2027).

Nõukogu kutsub avalduses kõiki riiklikke, piirkondlikke ja mitmepoolseid finantseerimisasutusi üles oma toetust jätkama ja suurendama.

• Nõukogu avaldus kliimamuutustega seotud rahvusvahelise rahastamise kohta, 23. november 2020

ELi ja selle liikmesriikide toetus, mis aitab arengumaadel vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja tulla toime kliimamuutuste mõjuga, suurenes ka 2019. aastal, andes kinnitust 2013. aastal alanud ühtlase kasvutrendi jätkumise kohta.

ELi ja liikmesriikide (sh Ühendkuningriigi) kliimamuutustega seotud rahastamine oli 2019. aastal kokku 23,2 miljardit eurot, mis on 6,9% rohkem kui 2018. aastal. Kui Ühendkuningriigi panus välja arvata, oli kogusumma 21,9 miljardit eurot, mis on EL27 puhul 2018. aastaga võrreldes 7,4% rohkem.

Kliimamuutustega seotud rahastamist käsitatakse olulise sammuna 2015. aasta detsembris Pariisis saavutatud õiguslikult siduva kliimakokkuleppe rakendamisel.

• Kliimamuutustega seotud rahastamine: ELi ja liikmesriikide panused suurenesid ka 2019. aastal (pressiteade, 29. oktoober 2020)

Nõukogu võttis vastu määruse, millega kehtestatakse kogu ELi hõlmav klassifitseerimissüsteem ehk taksonoomia, mis annab ettevõtjatele ja investoritele ühised orientiirid keskkonnasäästlike majandustegevusalade määratlemiseks.

Taksonoomia võimaldab investoritel suunata oma investeeringud kestlikumatesse tehnoloogiatesse ja ettevõtetesse. See süsteem on keskse tähtsusega, aidates ELil saavutada kliimaneutraalsuse 2050. aastaks ja Pariisi kokkuleppe 2030. aasta eesmärgid. Nende eesmärkide hulgas on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 40%. Komisjoni hinnangul peab EL selleks leidma igal aastal lisavahendeid investeeringuteks ligi 180 miljardi euro ulatuses.

Algatus on osa 2018. aasta kestliku rahanduse tegevuskava rakendamisest.

• Kestlik rahandus: nõukogu võttis vastu ühtse ELi klassifitseerimissüsteemi (pressiteade, 15.aprill 2020)

ELi suursaadikud kinnitasid nõukogu eesistujariigi Soome ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud poliitilise kokkuleppe kogu ELi hõlmava klassifitseerimissüsteemi ehk taksonoomia suhtes. Taksonoomia annab ettevõtjatele ja investoritele ühise keele, et teha kindlaks, millist majandustegevust võib pidada keskkonnakestlikuks.

Taksonoomia võimaldab investoritel suunata oma investeeringud kestlikumatesse tehnoloogiatesse ja ettevõtetesse. See süsteem on väga oluline vahend, mis aitab ELil saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja 2030. aastaks Pariisi kokkuleppe eesmärgid.

• Kestlik rahastamine: EL saavutas poliitilise kokkuleppe ühtse ELi klassifitseerimissüsteemi suhtes (pressiteade, 18. detsember 2019)

Nõukogu võttis vastu kaks määrust, mille eesmärk on muuta rahastamine keskkonnahoidlikumaks kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega.

Esimese reformiga kehtestatakse avalikustamiskohustused seoses sellega, kuidas finantsettevõtjad võtavad oma investeerimisotsuste tegemisel arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisalaseid tegureid.

Teise reformiga luuakse uued võrdlusaluste kategooriad, mille eesmärk on anda rohkem teavet investeerimisportfelli CO₂-jalajälje kohta.

• Kapitaliturgude liit: nõukogu võttis vastu seadusandlikud reformid (pressiteade, 8. november 2019)

ELi suursaadikud kiitsid heaks nõukogu seisukoha ettepaneku kohta luua jätkusuutliku majandustegevuse ühtne ELi taksonoomia. Praegu puudub ELi või ülemaailmsel tasandil ühine klassifitseerimissüsteem keskkonnasäästliku majandustegevuse määratlemiseks.

• Pressiteade, 25.9.2019

Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele ettepaneku suhtes kehtestada läbipaistvuskohustused selle kohta, kuidas finantsettevõtjad integreerivad oma investeerimisotsustesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid.

• Pressiteade, 7.3.2019

Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele ettepaneku suhtes, millega luuakse uus vähese CO₂-heite võrdlusaluste kategooria, mille eesmärk on anda rohkem teavet investeerimisportfelli CO₂-jalajälje kohta.

• Pressiteade, 25.2.2019

ELi suursaadikud kinnitasid nõukogu seisukoha jätkusuutliku rahastamise paketi kahe ettepaneku suhtes:

• ettepanek, millega kehtestatakse avalikustamiskohustused seoses sellega, kuidas finantsettevõtjad integreerivad oma investeerimisotsustesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid;
• ettepanek, millega luuakse finantssektori võrdlusaluste uus kategooria, mille eesmärk on anda rohkem teavet investeerimisportfelli CO₂-jalajälje kohta.

• Pressiteade, 19.12.2018

Euroopa Komisjon esitas 2018. aasta mais oma jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava järelmeetmena meetmete paketi. Pakett sisaldab 3 ettepanekut, mille eesmärk on:

• luua jätkusuutliku majandustegevuse ühtne ELi klassifitseerimissüsteem (taksonoomia)
• parandada avalikustamisnõudeid selle kohta, kuidas institutsionaalsed investorid võtavad oma riskijuhtimises arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid
• luua uus võrdlusaluste kategooria, mis aitab investoritel võrrelda oma investeeringute CO₂-jalajälge

• Ettepanek: määrus, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik
• Ettepanek: määrus, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist
• Ettepanek: määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1011 vähese CO₂-heite ja CO₂-heite mõju vähendamise võrdlusaluste osas
• Komisjoni seadusandlikud ettepanekud jätkusuutliku rahastamise kohta