ELi suhted Euroopa Majanduspiirkonnaga

Mis on Euroopa Majanduspiirkond?

Euroopa Majanduspiirkond (EMP) loodi 1994. aasta jaanuaris lepinguga, mis ühendas Euroopa Liidu liikmesriigid ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid ühtseks siseturuks.

Euroopa Majanduspiirkonna liikmed

Euroopa Majanduspiirkond koosneb 30 riigist: 27 ELi liikmesriiki ja kolm EFTA riiki.

Joonis, mis selgitab Euroopa Majanduspiirkonna koosseisu, kuhu kuuluvad 27 ELi liikmesriiki ning kolm neljast EFTA riigist (Island, Liechtenstein ja Norra). Šveits on EFTA liige, kuid mitte EMP liige.

EFTA liikmeid on neli (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits), kuid Šveits ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda. Šveitsi valijad lükkasid 1992. aasta detsembris toimunud referendumil EMPga liitumise tagasi. ELi suhteid Šveitsiga reguleerivad mitu eraldi lepingut.

Nõukogu kiitis heaks Šveitsiga sõlmitavate lepingute paketile alla kirjutamise (pressiteade, 24. veebruar 2026)

Kasu

Euroopa Majanduspiirkond toob kasu nii üksikisikutele kui ka ettevõtjatele, laiendades ELi siseturgu Islandile, Liechtensteinile ja Norrale. EMP lepinguga tagatakse EMP kodanikele ja ettevõtjatele siseturul võrdsed õigused ja kohustused.

Kodanike jaoks toetab EMP inimeste vaba liikumist, lihtsustades osalevates riikides elamist, töötamist, õppimist ja ettevõtte asutamist vastavalt kohaldatavatele reeglitele.

Ettevõtjatele pakub EMP juurdepääsu suuremale turule ühiste reeglite alusel, hõlbustades kaupade ja teenustega kauplemist ning luues prognoositavamad tingimused piiriüleseks majandustegevuseks.

Erandid

EMP leping ei hõlma järgmisi ELi poliitikavaldkondi:

ühine põllumajandus- ja kalanduspoliitika
tolliliit
ühine kaubanduspoliitika
ühine välis- ja julgeolekupoliitika
justiits- ja siseküsimused (EMP EFTA riigid kuuluvad siiski Schengeni alasse)
otsene ja kaudne maksustamine
majandus- ja rahaliit

Kuidas Euroopa Majanduspiirkonda juhitakse?

EMP põhineb kahesambalisel institutsioonilisel struktuuril, mis ühendab ELi institutsioone ja EMP EFTA riike esindavaid institutsioone. Sellega tagatakse, et asjakohased ELi reeglid lisatakse EMP lepingusse ja et neid kohaldatakse järjepidevalt kõigis osalevates riikides, austades samal ajal mõlema poole autonoomiat.

EMP institutsioonid ja otsuseid tegevad organid

EMP lepinguga on loodud ühisinstitutsioonid, mis toetavad ELi ja EMP EFTA riikide koostööd. Ühisinstitutsioonid jälgivad lepingu rakendamist, inkorporeerivad uusi õigusakte ja tagavad ühiste reeglite tõhusa kohaldamise.

Ühiskomitee

EMP lepingu igapäevast rakendamist juhib EMP ühiskomitee. See toob kokku ELi ja EMP EFTA riikide esindajad, et lisada lepingusse asjakohased ELi õigusaktid. Otsused võetakse vastu konsensuse alusel.

EMP nõukogu

EMP nõukogu annab poliitilisi suuniseid EMP lepingu rakendamiseks. See koguneb tavaliselt kaks korda aastas ning toob kokku Euroopa Liidu Nõukogu liikmed, Euroopa Komisjoni esindajad ja EMP EFTA riikide välisministrid.

Nõukogu vaatab läbi EMP lepingu toimimise ning arutab ühiseid poliitika- ja majandusküsimusi.

Euroopa Majanduspiirkonna nõukogu istung, 27. mai 2026

EFTA järelevalveamet

EFTA järelevalveamet jälgib, kas Island, Liechtenstein ja Norra rakendavad ja kohaldavad nõuetekohaselt EMP lepingu siseturgu käsitlevaid reegleid.

Selle roll on võrreldav Euroopa Komisjoni omaga ELis. Vajadusel võib amet uurida EMP reeglite võimalikke rikkumisi ja algatada täitemenetlusi.

EFTA kohus

Luxembourgis asuv EFTA kohus tagab EMP reeglite ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise Islandil, Liechtensteinis ja Norras. Kohus menetleb EFTA järelevalveameti algatatud rikkumismenetlusi, annab liikmesriikide kohtutele nõuandvaid arvamusi EMP õiguse tõlgendamise kohta ja menetleb järelevalveameti otsuste peale esitatud kaebusi.

ELi institutsioonide roll

ELi institutsioonidel on EMP lepingu toimimises keskne roll. Euroopa Komisjon teeb õigusaktide ettepanekuid ja esindab Euroopa Liitu EMP ühiskomitees ning Euroopa Liidu Nõukogu annab EMP nõukogu kaudu poliitilisi suuniseid. Lisaks aitab Euroopa välisteenistus kaasa poliitilisele dialoogile EMP EFTA riikidega.

Koostöö väljaspool siseturgu

Lisaks EMP lepingu raamistikule ja ELi siseturul osalemisele teevad ELi ja EMP EFTA riigid tihedat koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades. See koostöö väljendub poliitilises dialoogis, ühisalgatustes ja Euroopa programmides osalemises.

Poliitiline koostöö

EL ja EMP EFTA riigid peavad korrapärast poliitilist dialoogi Euroopa ja rahvusvahelistes küsimustes. See koostöö võimaldab vahetada arvamusi ja vajadusel koordineerida seisukohti probleemide kohta, mis mõjutavad laiemat Euroopa maailmajagu.

Koostöövaldkonnad hõlmavad järgmist:

välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas arutelud rahvusvaheliste sündmuste, piirkondliku stabiilsuse ja ühiste julgeolekuprobleemide üle
toetus Ukrainale ja reeglitel põhinevale rahvusvahelisele korrale
energiajulgeolek ja energiaalane vastupanuvõime
kliimamuutused ja ülemaailmsed keskkonnaprobleemid
majandusjulgeolek ja konkurentsivõime

Koostöö muudes valdkondades

ELi programmides ja algatustes osalemise kaudu aitavad EMP EFTA riigid kaasa Euroopa koostööle ja saavad sellest kasu järgmistes valdkondades:

teadusuuringud ja innovatsioon, sealhulgas osalemine ELi teadusprogrammides ja teaduskoostööd toetavates algatustes (nt programm „Euroopa horisont“)

hariduse, koolituse, noorte ja kultuuri valdkonnas programmide kaudu, mis edendavad asutustevahelist mobiilsust, oskuste arendamist ja koostööd (nt programmid „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“)