Metsad: faktid ja arvud
Metsad toovad inimeste tervisele ja keskkonnale mitmesugust kasu, kuid on üha suurema surve all. Metsi toetavad mitmed ELi algatused ja õigusaktid nii Euroopa Liidus kui ka kogu maailmas.
Mida metsad pakuvad?
Metsad on inimeste tervise ja heaolu, keskkonna ja kliima jaoks üliolulised.
CO2 säilitamine
Igal aastal seovad ELi metsad ligikaudu 10% ELi kasvuhoonegaaside heitest – puudes, taimedes ja pinnases. See teeb neist kaugelt suurima CO2 siduja ELis.
Puhas vesi
Metsad on looduslikud õhupuhastajad, mis toimivad looduslike filtritena, kogudes vihmavett ning võimaldades sellel imbuda läbi mulla ja juurte.
Eluslooduse elupaigad
Metsad on bioloogilise mitmekesisuse säilitajad. Kogu maailmas elab 80% kõigist maismaalooma-, taime- ja seeneliikidest metsas.
Puit ja toorained
Puittooted seovad süsinikku ja aitavad vähendada CO₂ heidet. Metsad pakuvad ka muud toorainet kui puitu, nagu toit, ravimtaimed ja kork.
Pinnase kaitse ja kaitse üleujutuste vastu
Metsade juuresüsteemid hoiavad mulla paigal ja hoiavad ära erosiooni. Samuti aitavad need reguleerida veevoolu, vähendada äravoolu ja üleujutuste ohtu.
Vaba aeg ja tervis
Metsad pakuvad võimalusi matkamiseks, telkimiseks ja loodusega lävimiseks, aidates meil parandada oma füüsilist ja vaimset tervist.
Keskkonnahoidlikud töökohad ja tööhõive
ELis sõltub 4,5 miljonit töökohta otseselt või kaudselt metsadest. Kogu maailmas pakuvad metsad 86 miljonit keskkonnahoidlikku töökohta.
Metsamaa ja metsade tervis
ELis
Peaaegu 40% ELi territooriumist on kaetud metsadega ning see ala on alates 2000. aastast tänu metsastamisele, kestlikule majandamisele, aktiivsele taastamisele ja looduslikele protsessidele suurenenud 5,5%.
Meie metsad on aga halvas seisundis, kuna nende tervis halveneb.
Kogu maailmas
30% Maa maismaast on kaetud metsaga. See tähendab 4,06 miljardit hektarit ehk umbes poolt hektarit metsa iga inimese kohta planeedil.
Igal aastal väheneb see ala keskmiselt 4,7 miljoni hektari võrra ehk ligikaudu 6,7 miljoni jalgpalliväljaku võrra.
Kasvuhoonegaaside säilitamine
Metsade tervis ja vastupanuvõime, kliimamuutustest või kahjuritest tingitud muutused metsaökosüsteemides ning puude suurem ülestöötamine võivad kõik mõjutada metsade võimet kasvuhoonegaase siduda ja talletada. 2022. aastal talletasid ELi metsad kolmandiku vähem kasvuhoonegaase kui 2000. aastal, kuigi metsade kogupindala on suurenenud.
ELi metsade kasvuhoonegaaside säilitamise potentsiaal väheneb
Joonisel on näidatud ELi metsade poolt seotud kasvuhoonegaaside aastane kogus, mõõdetuna miljonites CO2 ekvivalenttonnides (MtCO2e).
Joondiagramm, mis näitab metsamaa poolt aastatel 2000–2022 seotud kasvuhoonegaaside aastast kogust, mõõdetuna miljonites CO2 ekvivalenttonnides (MtCO2e).
Aastatel 2000–2015 sidus metsamaa ligikaudu 400 MtCO2e aastas, mõningate kõikumistega. Pärast 2015. aastat hakkas sidumise määr pidevalt langema, langedes 2017. aastal 312 MtCO2e-ni. Sellest ajast alates on sidumise määrad püsinud suhteliselt stabiilsena, jäädes veidi alla 300 MtCO2e.
Ohud meie metsadele
Metsad seisavad üha enam silmitsi surve ja riskidega, mistõttu on neil raskem pakkuda neilt oodatavat kasu.
Raadamine ja metsade seisundi halvenemine on viimase 30 aasta jooksul hävitanud ligikaudu 10% maailma metsadest.
Lisaks põhjustavad kliimamuutused järgmist:
• elurikkuse kadumine
• kahjurid ja haigused, näiteks kooreüraskite rünnakud, mis võivad kahjustada suuri metsaalasid
• reostus, näiteks kõrge osoonitase, mis vähendab puude võimet fotosünteesida
• põuad ja metsatulekahjud, mille tõttu metsad on nooremad või nende kasvukiirus madalam
Metsatulekahjud on ELis sagenemas
Joonisel on näidatud metsatulekahjude arv Euroopa Liidus aastas. 2022. aastal registreeriti peaaegu 8000 tulekahju, mille tagajärjel hävis 9000 km² ELi metsa.
Tulpdiagramm, mis näitab metsatulekahjude arvu Euroopa Liidus aastatel 2010–2024.
Aastatel 2010–2018 jäi tulekahjude arv alla 1000 aastas, välja arvatud märkimisväärne kasv 2017. aastal, mil tulekahjusid oli üle 1900. Alates 2019. aastast hakkas tulekahjude arv igal aastal pidevalt kasvama, jõudes haripunkti 2022. aastal, mil tulekahjusid oli üle 7800. 2023. ja 2024. aastal tulekahjude arv vähenes, kuid jäi suureks: igal aastal registreeriti üle 5000 tulekahju.
Selle tulemusena halveneb ELi metsade tervis ja nende vastupanuvõime stressile. Suured tulekahjud saastavad ka õhku ja vett ning aitavad omakorda kaasa suuremale globaalsele soojenemisele.
Vaata ka
Metsade vastupanuvõime ja kaitse
Raadamisvabad tooted
Mida teeb EL kliimamuutuste küsimuses?
Viimati läbi vaadatud: 24. juuni 2025