Integreeritud merenduspoliitika
EL on võtnud kohustuse parandada maailmamere seisundit, edendada meredega seotud majanduskasvu ning toetada rannikualadel ja saartel elavaid inimesi.
Miks on maailmamere kaitse oluline?
ELil on umbes 70 000 km pikkune rannajoon ja merendusvaldkond hõlmab liidus paljusid sektoreid, pakkudes mitmesuguseid ressursse, hüvesid ja teenuseid, mis kõik on ELi konkurentsivõime, jõukuse ja julgeoleku jaoks üliolulised.
Maailmamerepoliitikaga seotud juhtimise ja koostöö tugevdamiseks on Euroopa maailmamerepaktis sätestatud maailmamere vastutustundliku majandamise raamistik, mis põhineb kuuel peamisel valdkonnal.
Heas seisundis maailmameri
Konkurentsivõimeline ja kestlik sinine majandus
Rannikukogukonnad ja saared
Maailmamerealased teadmised, teadusuuringud ja oskused
Merendusjulgeolek ja merekaitse
Maailmamerediplomaatia
Paktiga nähakse igas valdkonnas ette mitu algatust, et saavutada ELi keskkonnaalased, sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid.
Vastuseks Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2025. aasta üleskutsele esitas Euroopa Komisjon 5. juunil 2025 Euroopa maailmamerepakti, millele nõukogu 8. detsembril 2025 toetust avaldas, kutsudes samas üles võtma täiendavaid meetmeid. Järgmise sammuna peaks komisjon enne 2026. aasta lõppu esitama maailmamerd käsitleva õigusakti ettepaneku, eesmärgiga tugevdada ookeanide majandamist ELi piires.
Keskkonnakaitse ja elurikkus
Maailmamere hea seisundi säilitamine on väga oluline, eriti reostuse, ressursside liigkasutuse ja kliimamuutuste tingimustes.
Nõukogu on rõhutanud, et nende ohtude vastu võitlemiseks tuleb tegutseda kiiresti ja tagada maailmamere ja selle ökosüsteemide kaitse, taastamine ja säästev kasutamine.
Elurikkuse valdkonnas soovitab nõukogu kiiresti ratifitseerida ÜRO kokkuleppe, mis käsitleb riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate alade elurikkust, ning on kutsunud üles kiiremini rakendama Kunmingi-Montréali üleilmset elurikkuse raamistikku.
Nõukogu on samuti kutsunud üles sõlmima õiguslikult siduva kokkuleppe plastireostuse lõpetamiseks ning rõhutanud, kui oluline on saavutada ELi mereelupaikades hea keskkonnaseisund.
Konkurentsivõime ja kestlikkus
Maailmameri on väga oluline paljude sektorite jaoks, nagu kalandus, vesiviljelus, laevandus, turism ja energeetika. Kooskõlas oma digi- ja rohepöörde eesmärkidega on EL pühendunud konkurentsivõime suurendamisele ja majanduskasvu edendamisele, CO2 heite vähendamisele ja innovatsiooni laiendamisele erinevates sinise majanduse sektorites.
Sel eesmärgil on nõukogu kutsunud üles tugevdama ELi merendustööstust uue ELi merendustööstuse strateegia ja ELi sadamate strateegiaga.
ELi uut merendustööstuse strateegiat silmas pidades rõhutas nõukogu ka seda, kui oluline on investeerida teadusuuringutesse, töökohtade loomisse ja oskuste arendamisse ning parandada Euroopa ettevõtete ja VKEde juurdepääsu kapitalile.
Rannikukogukondade toetamine
Ranniku- ja saarekogukonnad on kestliku ja konkurentsivõimelise sinise majanduse jaoks hädavajalikud, sest nad tagavad toiduga kindlustatuse ning puhta ja taskukohase taastuva mereenergia. Samas seisavad nad silmitsi konkreetsete probleemidega, nagu haavatavus meretaseme tõusu suhtes, rannikuerosioon ja äärmuslikud ilmastikunähtused ning majandus, mille mitmekesistamine on jäänud piiratuks.
Nende probleemide lahendamiseks on nõukogu kutsunud üles suurendama toetust, et aidata rannikukogukondi, kes pingutavad kliimamuutustega kohanemiseks, ja sinisest majandusest sõltuvaid sektoreid. Lisaks rõhutas nõukogu ka tulevase ELi säästva turismi strateegia tähtsust rannikukogukondade täiendavaks toetamiseks.
Nõukogu on samuti rõhutanud, kui oluline on tagada:
- eritähelepanu ELi äärepoolseimatele piirkondadele
- otsustusprotsesside parem koordineerimine kohaliku, riikliku ja piirkondliku tasandi vahel
Teadusuuringud ja oskused
ELi kindel siht on säilitada ookeaniteaduses juhtpositsioon, suurendada maailmamerealaseid teadmisi ja teha need hõlpsasti kättesaadavaks. Nende eesmärkide saavutamiseks on väga oluline toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ja avaandmeid. Seda silmas pidades on nõukogu kutsunud üles:
- tugevdama andmehaldusraamistikke
- tegema tihedamat valdkondadevahelist ja piiriülest koostööd, sealhulgas seoses maailmamerele avalduva survega
- edendama teadmiste jagamist ning merendusega seotud tööjõu koolitust, täiend- ja ümberõpet
- suurendama maailmamerealaseid teadmisi ning kodanike ja noorte kaasamist poliitika kujundamisse
- tugevdama seoseid teaduse ja poliitika vahel
Lisaks on nõukogu rõhutanud standarditud mereandmete ning tõhustatud andmete kogumise ja seire tähtsust ning väljendanud heameelt maailmamere seire algatuse üle.
Merendusjulgeolek
Merendusohud, alates veealuse taristu vastu suunatud rünnakutest kuni küberohtude ja varilaevastikust tulenevate riskideni, muutuvad üha keerukamaks, mis teeb vajalikuks koordineeritud reageerimise. ELi merendusjulgeoleku poliitika põhineb spetsiaalsel strateegial, mis aitab ELil kaitsta oma huve merel ning oma kodanikke, väärtusi ja majandust.
Maailmamerediplomaatia ja rahvusvaheline koostöö
EL tugevdab oma maailmamerediplomaatiat, et kaitsta maailmamerd, edendada ELi huve ja väärtusi ning soodustada mitmepoolset koostööd, järgides täielikult rahvusvahelist õigust. Sellega seoses on nõukogu rõhutanud, kui oluline on teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, et hoida ära merereostust, kalavarude kahanemist ja mereressursside kadu.
Samuti kinnitas nõukogu veel kord ELi nulltolerantsi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi suhtes ning kutsus üles:
- suurendama rahvusvahelist koostööd kalalaevade omandistruktuuride läbipaistvuse tagamiseks
- rakendama ELi välistegevuse suhtes uut lähenemisviisi seoses üleilmse kalanduse juhtimise ning ookeani- ja mereressursside kestliku majandamisega
Nõukogu toetab ka ELi liikmesriikide tööd Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni raames, et kehtestada usaldusväärne regulatiivne kord võimaliku tulevase süvamerekaevandamise jaoks.
Lisateave
Merendusjulgeolek
Meretransport
Viimati läbi vaadatud: 8. juuni 2026