Merendusjulgeolek
EL kaitseb oma huve, kodanikke ja väärtusi, tegeledes samal ajal julgeolekuprobleemidega, nagu rünnakud veealuse taristu vastu, küberohud ja varilaevastikust tulenevad riskid.
Ohutud ja turvalised mered
EL on pühendunud ohutute ja turvaliste merede tagamisele viisil, mis kaitseb liidu huve, kodanikke ja majandust. Tegutseda tuleb koordineeritult, sest merendusohud, alates veealuse taristu vastu suunatud rünnakutest kuni küberohtude ja varilaevastikust tulenevate riskideni, muutuvad üha keerukamaks.
ELi merendusjulgeoleku poliitika põhineb merendusjulgeoleku strateegial, mis võeti esimest korda vastu 2014. aastal ja mida ajakohastati 2023. aastal. Sellest ajast alates on komisjon algatanud Euroopa maailmamerepakti, mis on terviklik strateegia maailmamere kaitsmiseks, sinise majanduse edendamiseks ja rannikukogukondade toetamiseks. Nõukogu väljendas 8. detsembril 2025 pakti algatamise üle heameelt ning kutsus üles võtma täiendavaid meetmeid, sealhulgas merendusjulgeoleku ja -kaitse valdkonnas.
EL edendab ka reeglitel põhinevat majandamist merel kooskõlas oma väärtuste ja rahvusvahelise õigusega, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooniga (UNCLOS). Selleks teeb EL koostööd sarnaselt meelestatud kolmandate riikide ning piirkondlike ja mitmepoolsete organisatsioonidega, sealhulgas strateegiliselt olulistes merepiirkondades.
Integreeritud merenduspoliitika
ELi mereväemissioonid ja -vahendid
EL on ülemaailmne merendusjulgeoleku tagaja ning merendusjulgeolek on ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika keskne osa. EL on pühendunud oma merendusalase tegevuse edasisele tugevdamisele, sealhulgas mereväeoperatsioonide ATALANTA, IRINI ja ASPIDES kaudu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames. Nõukogu on samuti järjepidevalt tugevdanud nende merevägede volitusi, keskendudes muu hulgas teadlikkusele olukorrast merel, sealhulgas seoses Venemaa varilaevastiku tegevuse jälgimisega.
Lähtudes strateegilisest kompassist, on EL samuti pühendunud partneritele väljaõppe ja suutlikkuse suurendamise pakkumisele, tsiviil- ja sõjaväeasutuste vahelise teabevahetuse parandamisele ning mereseire ja piirivalve operatiivsüsteemide tugevdamisele.
2021. aastal võttis EL kasutusele uue koordineeritud merelise kohaloleku kontseptsiooni. Selle vahendi eesmärk on edendada ELi ühist tegevust merendusjulgeoleku valdkonnas, kasutades parimal viisil ära liikmesriikide merejõude ELile strateegilist huvi pakkuvates piirkondades. Praegu kasutatakse seda Guinea lahes ja India ookeani loodeosas.
Samuti võtab EL osa iga-aastasest merendusjulgeoleku õppusest, mis hõlmab liikmesriikide merejõude ja rannikuvalvet, et suurendada valmisolekut, edendada koostalitlusvõimet ja tegeleda muutuvate ohtudega.
Tsiviil- ja sõjalised missioonid ja operatsioonid
Elutähtis taristu ja küberründed
ELi üks peamisi prioriteete on merendusvaldkonna elutähtsa taristu, näiteks gaasijuhtmete, merekaablite ja avamere tuuleparkide kaitsmine.
Läänemeres 2022. aastal Nord Streami torujuhtmete vastu suunatud rünnakud, loata viibimine Põhjameres asuva elutähtsa taristu läheduses ning korduvad küberründed ja hübriidkampaaniad nõuavad ELilt otsustavamat tegutsemist ja elutähtsa taristu tõhusamat kaitsmist nii veepinnal kui vee all. Lisaks, kuna merendusvaldkonnas on toimumas digipööre, on see muutumas keerukamaks ja potentsiaalselt haavatavamaks.
Selleks et muuta meie elutähtis kaldaäärne ja avameretaristu vastupidavamaks, arendab EL välja:
- innovatiivseid tehnoloogiaid
- piirkondlikke koostöökavasid seire alal
- koostalitlevaid mehitamata jälgimissüsteeme
Nõukogu on heameelt väljendanud ka 2025. aasta ELi kaabliturvalisuse tegevuskava üle, mille esitasid komisjon ja kõrge esindaja, ning on kutsunud üles riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd jätkama.
Nõukogu võttis 15. detsembril 2025 vastu deklaratsiooni Venemaa varilaevastikust lähtuvate ohtude vastu võitlemise kohta. Varilaevastikust lähtuvate tõsiste riskide hulgas on võimalik keskkonnakahju ning oht meresõiduohutusele ja turvalisusele, rahvusvahelise merekaubanduse terviklikkusele, elutähtsale merealusele taristule ning rahvusvaheliste merendusnormide ja -standardite järgimisele. Seda silmas pidades kutsus nõukogu kõrget esindajat ja liikmesriike üles koordineerima reageerimist varilaevastikust lähtuvatele ohtudele.
Hübriidohud
Lõhkemata lahingumoon
Esimese ja teise maailmasõja tagajärjel peab EL tegelema suurtes kogustes lõhkemata lahingumoona, keemilise lahingumoona ja laevavrakkidest lekkinud nafta probleemiga. Seda probleemi on veelgi süvendanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, mille käigus on Musta merre lastud miine.
Sellise lahingumoona tüübi, asukoha ja koguse kohta ei ole mõnes merepiirkonnas piisavalt dokumenteeritud teavet. See mõjutab inimeste ja keskkonna kaitset, avamere taastuvenergiarajatisi ja püügitegevust ning tekitab nõnda märkimisväärseid riske meresõiduohutusele ja -turvalisusele.
EL on pühendunud selle probleemi igakülgsele lahendamisele, suurendades teadlikkust olukorrast merel ning töötades välja vahendeid ja instrumente riskide maandamiseks. Nõukogu on väljendanud toetust ka komisjoni kavale töötada välja lõhkemata lahingumoona kõrvaldamise koordineeritud strateegia.
Kuritegevus merel
Kuritegevus merel on kogu ELis suur probleem ja kujutab endast tõsist ohtu merendusjulgeolekule. Kuritegude hulka kuuluvad:
- piraatlus
- rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine
- inim-, relva- ja uimastikaubandus
- relvastatud röövimine merel
- ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük
- mereressursside rüüstamine
- loata uurimistegevus majandusvööndites
Need kuriteod ähvardavad meresõiduvabadust ja seavad ohtu peamised kaubateed. Julgeoleku globaalse tagajana on EL pühendunud nende probleemide lahendamisele ennetava tegutsemise abil.
Viimati läbi vaadatud: 22. mai 2025