Skip to content

Miks EL võtab vastu sanktsioone?

Sanktsioonid on vahend, millega ennetada konflikte ja reageerida tekkivatele või praegustele kriisidele ning edendada rahu ja demokraatiat ning õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamist.

Kuidas ja millal võtab EL vastu sanktsioone?

Piiravad meetmed ehk sanktsioonid on ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) oluline vahend. Need võimaldavad ELil reageerida üleilmsetele väljakutsetele ja sündmustele, mis on vastuolus ELi eesmärkide ja väärtustega.

Sanktsioone käsitlevad otsused võtab vastu Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälselt.

ELi sanktsioonid on sihipärased ja suunatud nendele, kes vastutavad sellise poliitika või tegevuse elluviimise eest, mida EL soovib muuta. Sanktsioonid ei ole suunatud konkreetse riigi või selle elanike vastu.

Sanktsioonid ei ole karistuslik eesmärk, vaid nendega püütakse muuta sanktsiooni sihtmärgiks oleva isiku või üksuse poliitikat või tegevust, et edendada ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke.

Need eesmärgid on järgmised:

Mitmest elemendist koosnev kollaaž. Vasakul sinisel taustal: mündid, naftabarrel, teleantenn ja kaks sõjadrooni. Paremal helesinisel taustal: stoppmärki näitav käsi, naine ülestõstetud rusikas käega ja kohtuhaamer.
12-st ELi tähest moodustuvat ringi hoidva käe kujutis.

kaitsta ELi väärtusi, põhihuve ja julgeolekut

Kohtuhaamri kujutis.

toetada demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust

Kujutis maakerast, millest kummalgi pool on rahu tähistavad puulehed.

säilitada rahu, vältida konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut

Sanktsioonid võivad olla suunatud kolmandate riikide valitsuste, valitsusväliste üksuste, rühmituste ja üksikisikute vastu ning seisneda varade külmutamises ja reisikeeldudes. EL võib vastu võtta ka majandussanktsioone ja diplomaatilisi meetmeid.

Kõik ELi poolt vastu võetud piiravad meetmed on täielikult kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustustega, sealhulgas humanitaarabi, inimõigusi ja põhivabadusi puudutavate kohustustega.

Suunised piiravate meetmete kohta

2004. aastal leppis poliitika- ja julgeolekukomitee kokku järgmisi küsimusi käsitlevates aluspõhimõtetes:

  • sanktsioonide kasutamine
  • sanktsioonide rakendamine
  • kuidas mõõta ja kontrollida sanktsioonide mõju

Piiravate meetmete tõhusa rakendamise parimaid tavasid ajakohastati viimati 2022. aastal. Piiravate meetmete rakendamise ja hindamise suuniseid ajakohastati viimati 2018. aastal.

Humanitaarkaalutlustel põhinev vabastus

ELi sanktsioonid on täielikult kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõigusega.

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 9. detsembril 2022 vastu resolutsiooni 2664 (2022), milles nähakse ÜRO sanktsioonirežiimide alusel kehtestatud varade külmutamise meetmete suhtes ette humanitaarkaalutlustel põhinev erijuht: alaline humanitaarkaalutlustel põhinev vabastus.

Nõukogu otsustas 14. veebruaril 2023 kehtestada resolutsiooni 2664 kohase humanitaarkaalutlustel põhineva vabastuse ÜRO sanktsioonirežiimide suhtes ELi tasandil ning kehtestas 31. märtsil 2023 humanitaarkaalutlustel põhineva vabastuse ÜRO/ELi segasanktsioonirežiimide suhtes, kus ELi meetmed täiendavad ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioone.

2023. ja 2024. aastal lisas nõukogu humanitaarkaalutlustel põhineva vabastuse teatavatesse piiravate meetmete režiimidesse, sealhulgas režiimidesse, mis on kehtestatud seoses olukorraga Bosnias ja Hertsegoviinas, Burundis, Guineas, Liibanonis, Myanmaris, Nicaraguas, Tuneesias, Venezuelas ja Zimbabwes ning seoses küberrünnete ja terrorismiga.

Need otsused on tõendiks selle kohta, et EL soovib kindlalt vältida sanktsioonide soovimatuid negatiivseid tagajärgi humanitaartegevusele ning tähtsustab rahvusvahelise õiguse täielikku järgimist.

Sanktsioonide rikkumine on kuritegu

Nõukogu võttis 28. novembril 2022 vastu otsuse lisada piiravate meetmete rikkumine ELi toimimise lepingus sisalduvasse nn ELi kuriteoliikide loetellu. Sellega välditakse sanktsioonide erinevat jõustamist liikmesriikides ja meetmetest kõrvalehoidmist.

Lisaks võttis nõukogu 12. aprillil 2024 vastu uued normid, et tagada piiravate meetmete rikkumise kriminaliseerimine.

Tänu uutele normidele käsitletakse konkreetseid tegusid, nagu reisikeelust möödahiilimisele kaasa aitamine, sanktsioneeritud kaupadega kauplemine või keelatud finantstegevus, kõigis liikmesriikides kuriteona. Karistuse saab määrata ka nimetatud kuritegudele kihutamise ja kaasaaitamise eest.

Liikmesriigid peavad tagama, et ELi sanktsioonide rikkumise eest kohaldatakse mõjusaid ja proportsionaalseid kriminaalkaristusi vastavalt kuriteo iseloomule. Sanktsioonide tahtliku rikkumise eest tuleb maksimaalse karistusena määrata vangistus.

Lisateave

Vaata ka

Teemad

Viimati läbi vaadatud: 12. aprill 2024