ELi sanktsioonide liigid

ELi sanktsioonide sihtmärgid

ELi sanktsioonide sihtmärgiks võivad olla näiteks:

• kolmandate riikide valitsused (nende poliitika tõttu)
• üksused (ettevõtjad), kes pakuvad vahendeid, millega viiakse ellu sanktsioonide sihtmärgiks olevat poliitikat
• rühmitused ja organisatsioonid, nt terrorirühmitused
• üksikisikud, nt terroristid või inimõiguste rikkumiste eest vastutavad isikud

Sanktsioonid töötatakse välja nii, et need põhjustaksid võimalikult vähe kahju neile, kes ei ole seotud sanktsioonide vastuvõtmise tinginud poliitika või tegevusega.

Eriti teeb EL tööd selle nimel, et sanktsioonid mõjutaksid minimaalselt kohalikke tsiviilelanikke ja seaduspäraseid tegevusi asjaomases riigis või sellise riigiga tehtavat seaduspärast koostööd.

Mida sanktsioonid tähendavad?

Enamik ELi sanktsioonirežiime on suunatud üksikisikute ja üksuste vastu ja need hõlmavad varade külmutamist ja reisikeeldu. EL võib võtta vastu ka valdkondlikke meetmeid, nt majandus- ja finantsmeetmeid.

Sanktsioonid kitsamas tähenduses eeldavad konkreetse õigusliku aluse olemasolu ELi aluslepingutes ja need hõlmavad järgmist:

Relvaembargo

ELi sõjaliste kaupade nimekirjas loetletud kaupade ja tehnoloogia eksportimise keeld.

Reisikeeld

Sihtmärgiks olevad isikud ei saa siseneda ELi territooriumile ega seda läbida.

Varade külmutamine

Kogu ELis asuv sanktsioonide sihtmärgiks olevatele isikutele ja üksustele kuuluv vara külmutatakse.

Rahaliste vahendite kättesaamatus

ELi isikud ja üksused ei tohi teha kättesaadavaks rahalisi vahendeid isikutele, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid.

Majandussanktsioonid

Piirangud kaubandus-, kaitse-, tehnoloogia-, rahandus-, transpordi- ja energiasektoris.

Diplomaatilised sanktsioonid

Diplomaatiliste suhete katkestamine või ELi diplomaatiliste esindajate tagasikutsumine.

ÜRO ja ELi sanktsioonid

ELi kohaldatavaid sanktsioonirežiime on kolme liiki: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) sanktsioonid, segasanktsioonid ja ELi autonoomsed sanktsioonid.

ÜRO sanktsioonid

EL rakendab kõiki ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vastu võetud sanktsioone, võttes need üle ELi õigusse. EL on ÜROga pidevas dialoogis, et paremini koordineerida ELi liikmesriikide vastavaid sanktsioonidega seotud meetmeid.

• ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide konsolideeritud nimekiri

Segasanktsioonid

EL võib ka ÜRO sanktsioone tugevdada, kohaldades lisaks ÜRO Julgeolekunõukogu poolt kehtestatud meetmetele rangemaid meetmeid.

ELi autonoomsed sanktsioonid

Nõukogu võib teha otsuse kehtestada sanktsioone omal algatusel. Seda liiki sanktsioone käsitleva ettepaneku võivad esitada liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või ELi liikmesriigid. Need sanktsioonid kehtivad tavaliselt 12 kuud.

Piiravad meetmed kehtestatakse nõukogu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) valdkonna otsustes.

Riigipõhised ja temaatilised sanktsioonid

Enamik ELi sanktsioonirežiime võetakse vastu kindlat konkreetses riigis valitsevat olukorda silmas pidades. Sanktsioonid on kehtestatud näiteks seoses olukorraga Venemaal, Valgevenes, Iraanis, Põhja-Koreas, Süürias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Venezuelas.

Lisaks on EL võtnud vastu neli temaatilist sanktsioonirežiimi, mille sihtmärgiks on need, kes vastutavad:

• terroriaktide eest
• inimõiguste rikkumiste eest
• küberrünnete eest
• keemiarelvade leviku ja kasutamise eest

Kõik ELi sanktsioonidega seotud õigusaktid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Vaata ka

• ELi sanktsioonid (Euroopa välisteenistus)
• ELi sanktsioonid (Euroopa Komisjon)
• ELi sanktsioonide kaart (veebisait)
• ELi sanktsioonide leidja (Euroopa Komisjon)